Auto käivitamine krõbeda pakasega on paljude Eesti autojuhtide jaoks iga-aastane loterii, kus võiduvõimalused sõltuvad otseselt kapoti all peituva energiaallika tervisest. Tihti ei pöörata autoakule tähelepanu enne, kui on juba hilja – hommikul kostub vaid vaevaline ohe või klõbiseb starter tühjalt. Ometi on aku tänapäevaste sõidukite üks kriitilisemaid komponente, sest autode elektritarbimine on viimase kümnendi jooksul hüppeliselt kasvanud. Navigatsiooniseadmed, istmesoojendused, parkimisandurid ja start-stop süsteemid nõuavad akult palju enamat kui vanemate autode puhul. Õige aku valimine ei ole enam ammu vaid suuruse ja hinna küsimus; see on teadus, mis nõuab sõiduki eripärade ja kasutusharjumuste tundmist.
Miks on õige tehnoloogia valimine kriitilise tähtsusega?
Varem oli valik lihtne: enamik sõiduautosid kasutas traditsioonilisi plii-happe akusid. Tänapäeval võib vale tehnoloogia valimine rikkuda nii uue aku kui ka auto elektrisüsteemi. Enne poodi tormamist tuleb selgeks teha, millist tüüpi akut teie sõiduk vajab.
Tavalised plii-happe akud (SLI)
Need on kõige levinumad ja soodsamad akud, mis on mõeldud peamiselt auto käivitamiseks (Starting, Lighting, Ignition). Need sobivad hästi vanematele autodele ja sõidukitele, millel puudub start-stop süsteem ning millel pole suurt hulka lisatarbijaid. Nende eluiga on lühem tsüklilise koormuse all, mistõttu ei sobi need modernsetesse, energiat nõudvatesse autodesse.
EFB (Enhanced Flooded Battery)
EFB akud on edasiarendus tavalistest märgakudest. Need on vastupidavamad ja taluvad paremini sügavamat tühjenemist. EFB akud on sageli paigaldatud lihtsamate start-stop süsteemidega autodele. Need on heaks alternatiiviks, kui soovite tavalisele akule vastupidavamat asendust, kuid need ei küündi siiski AGM akude tasemeni.
AGM (Absorbent Glass Mat)
See on tänapäeva tippstandard. AGM akudes on elektrolüüt immutatud klaaskiudmattidesse, mis muudab aku lekkekindlaks ja vibratsioonile äärmiselt vastupidavaks. Need akud suudavad taluda kordades rohkem laadimis- ja tühjenemistsükleid kui tavalised akud. NB! Kui teie autol on tehasest tulles peal AGM aku, tohib selle asendada ainult AGM akuga. Asendamine tavalise või EFB akuga viib aku kiire hävinemiseni ja võib segada auto energiajuhtimissüsteemi (BMS) tööd.
Olulised numbrid: Mahtuvus ja käivitusvool
Kui tehnoloogia on paigas, tuleb vaadata tehnilisi parameetreid. Kaks kõige tähtsamat numbrit aku etiketil on mahtuvus ja käivitusvool.
Mahtuvus (Ah) näitab, kui palju energiat suudab aku salvestada. Lihtsustatult öeldes: kui kaua suudab aku toita auto elektriseadmeid (tuled, raadio), kui mootor ei tööta. Rusikareegel on valida aku, mille mahtuvus on võrdne või veidi suurem kui autotootja poolt ette nähtud originaalil. Liiga väikese mahtuvusega aku tühjeneb lühikeste otstega sõites liiga kiiresti.
Käivitusvool (CCA – Cold Cranking Amps) on Eesti kliimas isegi olulisem kui mahtuvus. See number (näiteks 600A, 700A või 800A) näitab, kui tugevat voolu suudab aku väljastada -18°C juures 30 sekundi jooksul. Mida suurem on see number, seda kergemini käivitub auto pakasega. Diiselmootorid vajavad oma suurema surveastme tõttu oluliselt kõrgemat käivitusvoolu kui bensiinimootorid. Kui valite kahe sarnase aku vahel, eelistage alati suurema käivitusvooluga mudelit.
Kuidas mõõtmed ja polaarsus võivad ostu rikkuda
Väga levinud viga on osta aku, mis on küll tehniliselt võimekas, kuid ei mahu füüsiliselt auto akukasti või mille klemmid asuvad valel pool. Enne ostu sooritamist mõõtke vana aku pikkus, laius ja kõrgus. Erinevus isegi 1-2 sentimeetrit võib tähendada, et akut ei ole võimalik kinnitada või kate ei lähe kinni.
Polaarsus määrab, kummal pool asub aku plussklemm. Kui vaatate akut nii, et klemmid on teie poole, siis Euroopa autodel on plussklemm tavaliselt paremal, kuid paljudel Jaapani ja Korea autodel võib see olla vasakul. Vale polaarsusega aku juhtmed ei pruugi ulatuda klemmideni, muutes aku kasutuskõlbmatuks.
Eksperdi nõuanded aku eluea pikendamiseks
Isegi kõige kallim ja kvaliteetsem aku võib vale kasutuse korral aastaga üles öelda. Aku tervise suurimad vaenlased on lühikesed sõidud, äärmuslikud temperatuurid ja mustus.
- Vältige lühikesi sõite: Käivitamine võtab akult suure hulga energiat. Kui sõidate seejärel vaid 10-15 minutit, ei suuda generaator akut täielikult taastada. Pidev alalaetus põhjustab sulfeerumist – protsessi, kus pliiplaatidele tekivad kristallid, mis vähendavad aku mahtuvust jäädavalt.
- Puhtus on pool võitu: Aku peal olev tolm, niiskus ja õli võivad tekitada voolusilla klemmide vahel, põhjustades aku aeglast isetühjenemist. Hoidke aku pealispind ja klemmid puhtad. Oksüdeerunud klemme tuleks puhastada spetsiaalse harjaga ja määrida klemmimäärdega.
- Kasutage nutikat laadijat: Kui sõidate harva või peamiselt lühikesi otsi, on soovitatav akut 1-2 korda aastas (eriti enne talve ja südatalvel) laadida täisautomaatse nutilaadijaga. Need seadmed oskavad akut “ravida” ja laadida seda õige pingega, vältides ülelaadimist.
- Kinnitage aku korralikult: Lahtine aku vibreerib sõidu ajal. Liigne vibratsioon võib kahjustada aku sisemisi plaate ja ühendusi, lühendades selle eluiga märgatavalt.
Aku vahetus ja auto “õpetamine”
Paljudel kaasaegsetel autodel (BMW, Audi, Volvo jne) on keerulised energiajuhtimissüsteemid (BMS), mis jälgivad aku vanust ja seisukorda. Kui paigaldate uue aku, tuleb autole diagnostikaseadmega “öelda”, et aku on vahetatud. Seda protsessi nimetatakse aku registreerimiseks või kodeerimiseks.
Kui jätate aku registreerimata, võib auto arvata, et kasutusel on endiselt vana ja väsinud aku. Tulemuseks võib olla see, et generaator ei lae uut akut täisvõimsusel või lülitab auto välja mugavusseadmeid (nagu istmesoojendus) energia säästmiseks. Halvimal juhul rikub vale laadimisrežiim uue aku lühikese ajaga.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kui kaua peaks üks korralik autoaku vastu pidama?
Keskmine autoaku eluiga on 3–5 aastat. See sõltub suuresti kliimast, sõiduharjumustest ja laadimissüsteemi korrasolekust. AGM akud peavad tavaliselt vastu kauem, sageli 5–7 aastat, tänu oma vastupidavamale ehitusele.
Kas ma võin panna 60Ah aku asemele 72Ah aku?
Jah, enamasti on suurema mahtuvuse ja käivitusvooluga aku paigaldamine kasulik, eeldusel, et see mahub füüsiliselt akukasti. Suurem mahtuvus annab talvel rohkem käivitusreservi. Siiski ei tohiks minna äärmustesse – liiga suur aku võib jääda alalaetuks, kui generaator on nõrk.
Mida tähendab “Magic Eye” või indikaatoraken aku peal?
See on lihtne hüdromeeter, mis mõõdab elektrolüüdi tihedust ühes purgis. Roheline värv tähendab tavaliselt, et aku on laetud, must tähendab tühja akut ja valge/läbipaistev viitab madalale elektrolüüdi tasemele (aku on rikkis). See indikaator annab aga vaid ligikaudse hinnangu ega asenda korralikku koormustesti.
Kas Start-Stop süsteemi võib välja lülitada, et akut säästa?
Start-Stop süsteemi väljalülitamine vähendab kindlasti käivitustsüklite arvu ja seega koormust akule. Siiski, kui autol on juba nõrk aku, ei pruugi see meede enam aidata. Start-Stop akud (AGM/EFB) on disainitud seda koormust taluma.
Vana aku utiliseerimine ja keskkonnasäästlikkus
Autoaku vahetuse protsessi viimane, kuid äärmiselt oluline osa on vana aku korrektne käitlemine. Plii-happe akud on ohtlikud jäätmed, mis sisaldavad suures koguses pliid ja söövitavat väävelhapet. Neid ei tohi mitte mingil juhul visata olmeprügisse ega jätta metsa alla vedelema.
Õnneks on autoakud ühed kõige paremini taaskasutatavad tooted maailmas – ligi 99% aku materjalidest (plii, plastkorpus, hape) saab ringlusse võtta ja uute akude tootmiseks kasutada. Eestis on vana aku äraandmine tehtud väga lihtsaks. Enamik akusid müüvaid kaupluseid võtab vana aku vastu tasuta. Veelgi enam, paljudes poodides kehtib süsteem, kus vana aku tagastamisel saab uue aku ostult soodustust (“pandiraha” põhimõte). See on võit nii teie rahakotile kui ka keskkonnale, tagades, et mürgised ained ei satu põhjavette, vaid jõuavad turvaliselt ümbertöötlustehasesse.
