Ootamatu tehniline rike või avarii võib tabada autojuhti kõige ebasobivamal hetkel, jättes sõiduki tee äärde seisma. Sellises olukorras on sageli esimeseks ja kiireimaks lahenduseks sõbra või pereliikme appi kutsumine, et auto remonditöökotta või koduhoovi pukseerida. Kuigi see tundub lihtsa ja loogilise lahendusena, kaasnevad pukseerimisega ranged reeglid, mida paljud juhid kas teadmatusest või unustamisest eiravad. Üks kriitilisemaid eksimusi, mis võib viia ohtlike tagajärgede ja kopsakate trahvideni, on lubatud sõidukiiruse ületamine. Pukseerimine ei ole tavaline sõit – see on kahe sõiduki vaheline keeruline koostöö, kus füüsikaseadused ja reaktsiooniajad muutuvad drastiliselt. Seetõttu on ülioluline teada täpselt, millised on kiiruspiirangud ning kuidas need kehtivad erinevatel teetüüpidel.
Suurim lubatud kiirus pukseerimisel: kuldreegel on 50 km/h
Eesti Vabariigi Liiklusseadus on pukseerimiskiiruse osas väga konkreetne ja kompromissitu. Olenemata sellest, kas viibite asulasisesel teel, maanteel või isegi kiirteel, on suurim lubatud sõidukiirus mootorsõiduki pukseerimisel 50 kilomeetrit tunnis. See on absoluutne maksimumpiir, mitte soovituslik number.
Paljud autojuhid eksivad arvates, et maanteel, kus tavapärane piirkiirus on 90 km/h või 110 km/h, võib ka pukseerides sõita kiiremini kui linnas. See arusaam on vale ja äärmiselt ohtlik. Isegi kui liiklusmärk lubab teistele sõidukitele suuremat kiirust, peab pukseeriv autorong hoidma kiirust 50 km/h või alla selle.
Sellel piirangul on selged ohutusalased põhjused:
- Reaktsiooniaeg: Pukseeritava auto juht peab reageerima eessõitva auto pidurdamisele koheselt. Suurematel kiirustel väheneb reageerimiseks jääv aeg drastiliselt.
- Pidurdusteekond: Pukseeritava auto mootor sageli ei tööta, mis tähendab, et pidurivõimendi ei pruugi funktsioneerida. See muudab piduripedaali vajutamise raskeks ja pikendab oluliselt pidurdusteekonda.
- Juhitavus: Painduva ühenduslüli (köie) puhul võib suurem kiirus tekitada “pendeldamise” efekti, kus tagumine auto hakkab teel ohtlikult vingerdama.
Pukseerimisviisid ja nende eripärad
Kiiruspiirang 50 km/h kehtib üldreeglina, kuid ohutuse tagamiseks tuleb valida õige kiirus vastavalt kasutatavale meetodile ja teeoludele. Sageli on mõistlik sõita isegi aeglasemalt, eriti keerulistes ilmastikuoludes.
Painduv ühenduslüli ehk puksiirköis
Kõige levinum viis tavaautode pukseerimiseks on puksiirköis. Siin on oluline meeles pidada, et kahe sõiduki vaheline kaugus peab jääma vahemikku 5 kuni 8 meetrit. Köie keskosa peab olema selgelt märgistatud, et teised liiklejad (näiteks vahele reastujad või jalakäijad) seda märkaksid.
Puksiirköiega sõites on suurimaks ohuks köie lõtvumine ja järsk pingutumine. Kui eesmine auto kiirendab ja köis on lõtv, käib tugev jõnks, mis võib köie purustada või kahjustada autode kinnitusi. Seetõttu on sujuv sõit ja madal kiirus kriitilise tähtsusega. Asulas, kus on palju foore ja ristmikke, on soovitatav hoida kiirust pigem 30-40 km/h, et tagada piisav reaktsiooniaeg.
Jäik ühenduslüli
Jäika ühenduslüli (tavaliselt metallist haakekolmnurk või varras) kasutatakse sagedamini rasketehnika või veokite puhul, kuid see on lubatud ka sõiduautodele. Jäiga ühenduse korral ei tohi autode vaheline kaugus ületada 5 meetrit. Selle meetodi eeliseks on see, et tagumine auto ei saa eesmisele “selga sõita”, kuna ühendus on fikseeritud. Siiski kehtib ka siin 50 km/h piirang, sest kurvides manööverdamine ja pidurdamine on raskendatud.
Erisused asulas ja maanteel
Kuigi maksimaalne kiirus on seaduse silmis sama, nõuab keskkond erinevat lähenemist.
Asulasisesel teel:
Linnas pukseerimine on autojuhtidele vaimselt kõige kurnavam. Tihe liiklus, jalakäijad, ringteed ja foorid nõuavad pidevat suhtlust kahe autojuhi vahel. Siin on 50 km/h pigem teoreetiline maksimum. Praktikas dikteerib liikluse vool sageli aeglasemat tempot. Oluline on vältida järske kiirendusi, et mitte ehmatada teisi liiklejaid ja hoida puksiirköis võimalikult stabiilse pinge all.
Maanteel:
Maanteel tekib suurim oht kiiruste erinevusest. Kuna pukseeriv “autorong” liigub maksimaalselt 50 km/h, on see teiste liiklejate (kes sõidavad 90 km/h või kiiremini) jaoks takistus. See tekitab ohtlikke möödasõiduolukordi.
- Hoidke võimalikult tee parempoolsesse serva.
- Kui taha koguneb kolonn, on viisakas ja ohutu leida esimene võimalus (bussipeatus või laiendus), et teised mööda lasta.
- Ärge kunagi üritage maanteel “vooluga kaasa minna” ja kiirust ületada – pukseeritava auto käitumine suurel kiirusel on ettearvamatu.
Tehnilised nõuded ja ohutusvarustus
Lisaks kiirusele tuleb tähelepanu pöörata tehnilistele nõuetele, mille eiramine on sama karistatav kui kiiruseületamine.
Tuled ja märguanded:
Pukseeritaval sõidukil (tagumisel autol) peavad põlema ohutuled. See on universaalne märk teistele liiklejatele, et sõidukiga on probleeme. Kui pukseeritava auto aku on tühi või elektrisüsteem rikkis ja ohutuled ei tööta, tuleb auto tagaosale kinnitada ohukolmnurk. Pukseerival autol (eesmisel) ohutuled põleda ei tohi, välja arvatud peatumisel – vastasel juhul ei saa teised liiklejad aru, millal te kavatsete pöörata, kuna suunatuled ei eristu ohutuledest.
Juhi kvalifikatsioon:
Mõlema sõiduki roolis peab olema juhtimisoigusega isik. Pukseeritava auto roolis ei tohi olla joobes juht, isegi kui auto mootor ei tööta. Samuti peab pukseeritaval autol olema töökorras roolisüsteem. Kui pidurid ei tööta, tohib autot pukseerida vaid jäiga ühenduslüliga või osaliselt toetatuna (puksiirauto poolt).
Automaatkäigukast ja elektriautod: eriti oluline teada
Kaasaegsete autode puhul on pukseerimine muutunud keerulisemaks. Kui vanade manuaalkastiga autode puhul piisas vaid käigu välja võtmisest, siis automaatkäigukastid ja elektriajamid on palju tundlikumad.
Automaatkäigukast:
Enamikku automaatkäigukastiga autosid tohib pukseerida vaid väga piiratud tingimustel. Tavaline reegel on, et käigukang peab olema asendis N (Neutral). Paljud tootjad lubavad pukseerida maksimaalselt 50 kilomeetrit ja mitte kiiremini kui 50 km/h. Põhjus peitub õlituses – kui mootor ei tööta, ei tööta ka käigukasti õlipump, ning pikema või kiirema sõidu korral kuumeneb käigukast üle ja jookseb kokku. See on veel üks põhjus, miks 50 km/h piirangust kinni pidamine on rahaliselt kasulik.
Elektriautod:
Elektriautode puhul on reeglid veelgi rangemad. Enamikku elektriautosid ei tohi üldse köiega pukseerida, kui rattad veerevad maas. Selle põhjuseks on elektrimootori ehitus – rataste pöörlemine paneb mootori tööle generaatorina, mis võib tekitada kõrgepinget ja kahjustada elektroonikat või akut, kui süsteem pole sisse lülitatud. Elektriauto puhul on peaaegu alati ainsaks ohutuks valikuks treiler või platvormpuksiir.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas kiirteel tohib teist autot pukseerida?
Jah, kiirteel on pukseerimine lubatud, kuid ainult kuni lähima mahasõiduni või parklani. Kiiruspiirang on endiselt 50 km/h. Pikka reisi mööda kiirteed pukseerides ette võtta ei tohi, kuna suur kiiruste erinevus teiste autodega on seal äärmiselt ohtlik.
Mida teha, kui pukseeritava auto aknad lähevad uduseks?
See on levinud probleem, kuna mootori mittetöötamisel ei toimi soojendus ega ventilatsioon. Juht peaks hoidma küljeakent irvakil, et tagada õhuringlus. Talvel on see ebamugav, kuid vajalik nähtavuse säilitamiseks.
Kas libeda teega tohib pukseerida?
Liiklusseadus keelab painduva ühenduslüli (köie) kasutamise pukseerimisel, kui on libe tee (jää, kiilasjää). Sellistes oludes ei suuda tagumine auto piisavalt kiiresti pidurdada ja kokkupõrge on peaaegu garanteeritud. Libedaga tuleb kasutada jäika ühenduslüli või kutsuda puksiirauto.
Kas ma võin pukseerida autot, millel puudub liikluskindlustus või ülevaatus?
Pukseeritav auto osaleb liikluses. Seega peavad sellel olema täidetud seadusjärgsed nõuded, sealhulgas kehtiv liikluskindlustus. Ülevaatuse osas võib olla erandeid, kui sõidetakse just remondikohta või ülevaatuspunkti, kuid kindlustus on kohustuslik.
Millal eelistada professionaalset puksiirabi isetegemisele
Kuigi sõbra appi kutsumine ja köiega pukseerimine tundub esmapilgul kõige soodsam lahendus, on olukordi, kus professionaalne puksiirabi on pikas perspektiivis odavam ja ohutum. Nagu eelnevalt mainitud, on tänapäeva autod tehniliselt keerukad. Vale pukseerimisvõte võib tekitada tuhandete eurode väärtuses kahju käigukastile, nelikveosüsteemile või elektroonikale.
Lisaks tehnilistele riskidele on ohutusfaktor. Pukseerimine nõuab mõlemalt juhilt suurt kogemust ja külma närvi. Eessõitja peab suutma ette näha olukordi kahe auto eest korraga, tagumine juht peab võitlema mittetöötava roolivõimendi ja piduritega ning pidevalt jälgima köie pinget. Pimedal ajal, vihmasajus või tihedas linnaliikluses on see stressirohke ülesanne.
Professionaalne puksiirauto tõstab rikkis sõiduki platvormile, eemaldades riskid veermikule ja käigukastile. Samuti ei pea keegi istuma külmas ja niiskes rikkis autos. Arvestades potentsiaalseid riske – alates liiklusohtlikest olukordadest kuni auto lisakahjustusteni – on soovitatav enne köie kinnitamist hoolikalt kaaluda, kas säästetud summa kaalub üles võimalikud tagajärjed. Kui otsustate siiski iseseisva pukseerimise kasuks, pidage meeles kõige tähtsamat: maksimaalne kiirus on alati ja igal pool 50 km/h.
