Paljud sõidukiomanikud on kalendrisse vaadates märganud olulist kuupäeva – 15. oktoober. See on päev, mil Eesti liikluseeskirjade kohaselt avaneb ametlikult võimalus vahetada oma auto suverehvid naastrehvide vastu. Kuigi seadusandja on andnud rohelise tule, ei tähenda see automaatselt, et iga autojuht peaks tormama esimesel võimalusel rehvitöökotta aegu broneerima. Tegelikkuses on olukord märksa nüansirohkem ning otsus rehvivahetuseks peaks põhinema pigem reaalsetel ilmastikuoludel ja sõiduvajadusel kui pelgalt kalendrikuupäeval. Eriti soojemate sügisilmade jätkudes võib liigne kiirustamine tuua kasu asemel hoopis kahju nii teie rahakotile, auto juhitavusele kui ka teekattele.
Seadusandlus ja reaalsed tähtajad: millal tohib ja millal peab?
Eestis kehtiv liiklusseadus ja selle rakendusaktid panevad paika kindlad raamid, millal talverehvide kasutamine on lubatud, kohustuslik või keelatud. See regulatsioon on loodud liiklushutuse tagamiseks meie muutlikes kliimatingimustes.
Naastrehvide kasutamine on lubatud alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemisel naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. See tähendab, et kui oktoobri keskel valitsevad väljas plusskraadid ja teed on kuivad, puudub igasugune otsene vajadus naastrehvide järele. Lamellrehvidega ehk naastudeta talverehvidega on lubatud sõita aastaringselt, kuigi suvisel ajal ei ole see soovitatav nende kiirema kulumise ja pikema pidurdusteekonna tõttu.
Oluline on meeles pidada, et talverehvid on kohustuslikud alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini. See jätab autojuhtidele ligi poolteist kuud üleminekuaega, et valida rehvivahetuseks kõige sobivam hetk. Transpordiamet soovitab jälgida ilmateadet ja öiseid temperatuure, mitte ainult kalendrit.
Miks ei tasu rehvivahetusega kiirustada, kui ilmad on soojad?
Kui päevased temperatuurid püsivad stabiilselt üle 7 soojakraadi, käituvad talverehvid asfaldil oluliselt halvemini kui suverehvid. Sellel on mitu tehnilist ja praktilist põhjust, mida iga autoomanik peaks teadma:
- Pikenenud pidurdusteekond: Talverehvide kummisegu on pehmem, et tagada haarduvus miinuskraadidega. Soojal asfaldil muutub see segu liiga pehmeks, mistõttu auto pidurdusteekond pikeneb märgatavalt võrreldes suverehvidega. See võib kriitilises olukorras tähendada kokkupõrget, mida suverehviga oleks saanud vältida.
- Rehvide kiirem kulumine: Soe ja kare asfalt toimib pehmele talverehvile nagu liivapaber. Sõites naastrehvidega pikalt soojade ilmadega, kuluvad naastupesad välja ja naastud võivad rehvist eralduda või viltu vajuda. See vähendab rehvi eluiga drastiliselt, sundides teid võib-olla juba järgmisel hooajal uusi rehve ostma.
- Teekatte kahjustamine: Naastrehvid on peamine põhjus, miks Eesti teedesse tekivad sügavad roopad. Iga asjatu kilomeeter naastrehvidega soojal ajal, mil jääd ei ole, lõhub meie ühist taristut ja tekitab tervist kahjustavat tolmu.
- Müra ja mugavus: Naastrehvid tekitavad oluliselt rohkem müra kui suve- või lamellrehvid. See vähendab sõidumugavust ja suurendab mürasaastet linnakeskkonnas.
Naastrehv või lamellrehv – kumb valida Eesti talveks?
See on igivana vaidlus, millele ei ole ühest vastust. Valik sõltub suuresti sellest, kus ja millal te peamiselt sõidate.
Naastrehvide eelised ja sihtgrupp
Naastrehvid on parim valik autojuhtidele, kes sõidavad sageli kõrvalmaanteedel, mida hooldatakse ja soolatakse harvem. Need pakuvad ületamatut haarduvust kiilasjääl ja kinnisõidetud lumel. Samuti on naastud soovitatavad vähesema sõidukogemusega juhtidele, kuna need annavad libedal teel ootamatutes olukordades suurema turvaruumi ja andestavad rohkem vigu. Kui teie hommikune teekond algab hooldamata külavaheteelt, on naastrehv kindlaim valik.
Lamellrehvide eelised ja sihtgrupp
Põhjamaistesse oludesse mõeldud pehme seguga lamellrehvid on ideaalsed linnasõiduks ja suurte põhimaanteede kasutajatele. Linnatänavad on enamasti soolamärjad või lumevabad. Lamellrehv on vaikne ja, mis kõige tähtsam, sellega saab rehvivahetuse ajastada paindlikumalt. Te võite need alla panna juba oktoobri alguses, kartmata naastude kulumist, ja sõita nendega kevadel kauem, vältides tipphooaja järjekordi.
Tähtis on siinkohal eristada Põhjamaiseid lamellrehve ja Kesk-Euroopa lamellrehve. Eesti kliimasse sobivad talveperioodil vaid Põhjamaade jaoks toodetud rehvid (tihti tähistatud suurema hulga lamellide ja pehmema seguga). Kesk-Euroopa rehvid on mõeldud suuremate kiiruste ja vihmaste talvede jaoks ning jäävad Eesti pakases ja lumel hätta.
Kuidas hinnata oma praeguste talverehvide seisukorda?
Enne kui tormate rehve vahetama, tuleks veenduda, et garaažist või hoiustamisest toodud rehvid on üldse sõidukõlbulikud. Seadus nõuab talverehvi mustri jääksügavuseks vähemalt 3 millimeetrit. Reaalne elu ja ohutuseksperdid soovitavad aga tungivalt mitte kasutada talverehve, mille mustrisügavus on alla 4-5 millimeetri.
Lisaks mustrisügavusele kontrollige:
- Rehvi vanust (DOT kood): Igal rehvil on küljel neljakohaline number (näiteks 3521), mis näitab tootmise aega (35. nädal, 2021. aasta). Kui rehvid on vanemad kui 5-6 aastat, on nende kummisegu tõenäoliselt kaotanud oma elastsuse ega taga enam vajalikku haarduvust, isegi kui muster on korralik.
- Naastude arvu: Naastrehvi puhul ei tohi puudu olla liiga palju naaste. Veelgi olulisem on, et naastude arv rehvidel ei erineks üksteisest liiga drastiliselt (näiteks ühel rehvil on alles 90% naaste, teisel vaid 50%). See tekitab ohtliku ebastabiilsuse.
- Vigastusi ja pragusid: Kontrollige rehvi külgi ja protektorit pragude suhtes. Vanaduse ja päikese tõttu pragunenud rehv võib puruneda.
Uue generatsiooni rehvitähised: 3PMSF
Viimastel aastatel on muutunud ka nõuded rehvide märgistusele. Lihtne “M+S” (Mud and Snow) tähis ei ole enam piisav garantii, et rehv on tegelikult talveoludeks sobiv. Üha enam nõutakse ja soovitatakse rehve, mis kannavad kolme mäetipu ja lumehelbe sümbolit (3PMSF – 3 Peak Mountain Snow Flake). See märgistus tõendab, et rehv on läbinud spetsiaalsed katsed lumistes oludes ja vastab rangematele nõuetele kui tavaline M+S rehv. Uusi rehve soetades otsige kindlasti seda märki.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ma võin sõita naastrehvidega, kui maanteel on lumi, aga linnas on asfalt?
Jah, alates 15. oktoobrist on see lubatud. Siiski tasub kaaluda, kas valdav sõit toimub linnas või maal. Kui sõidate 90% ajast linnas, kuluvad naastrehvid asfaldil kiiremini.
Mis juhtub, kui ma ei vaheta rehve 1. detsembriks?
Kui tabatakse sõitmas suverehvidega pärast 1. detsembrit, on politseil õigus teid trahvida. Veelgi hullem on aga see, et kui peaksite sattuma liiklusõnnetusse, võib kindlustus keelduda kahjude hüvitamisest või nõuda teilt väljamakstud summad tagasi, kuna sõiduk ei vastanud tehnilistele nõuetele.
Kas ma võin panna naastrehvid ainult vedavale sillale?
Ei, see on rangelt keelatud ja äärmiselt ohtlik. Erineva haarduvusega rehvid telgedel viivad auto väga kergelt juhitavuse kaotamiseni. Kõigil neljal rattal peavad olema ühte tüüpi rehvid (kas kõik naastud või kõik lamellid).
Kas naastrehvidega tohib sõita välismaale?
See sõltub sihtriigist. Soomes ja Rootsis on naastrehvid lubatud ja talvel levinud. Lätis ja Leedus on need samuti lubatud. Kuid näiteks Poolas ja Saksamaal on naastrehvide kasutamine täielikult keelatud. Kui plaanite autoreisi Kesk-Euroopasse, peate kasutama lamellrehve.
Kuidas sisse sõita uusi naastrehve?
Uued naastrehvid vajavad “sissesõitmist”. Esimesed 500–1000 kilomeetrit tuleks vältida järske kiirendusi, pidurdusi ja agressiivset kurvisõitu. See aitab naastudel korralikult oma pesadesse kinnituda ja pikendab rehvide eluiga.
Õigeaegne hooldus ja ladustamine tagab pikaealisuse
Rehvivahetuse protsess ei peaks lõppema lihtsalt rataste allakruvimisega. Oluline on hoolitseda ka nende rehvide eest, mis autolt eemaldatakse ja suve ootama jäävad. Enne suverehvide hoiule panekut tuleks need korralikult puhtaks pesta, eemaldada mustri vahele jäänud kivid ja lasta neil täielikult kuivada. See hoiab ära kummisegu kahjustumise pori ja kemikaalide tõttu seismise ajal.
Rehve tuleks hoiustada jahedas, pimedas ja kuivas ruumis, eemal otsesest päikesevalgusest ja kemikaalidest (nagu õlid või lahustid). Velgedel rehve on soovitav hoida virnastatuna või riputatuna, ilma velgedeta rehve aga püstises asendis, keerates neid aeg-ajalt, et vältida deformatsioone. Õige ladustamine tagab, et kevadel on teil võtta kvaliteetsed ja ohutud rehvid, säästes teid uute ostmise kulust. Kokkuvõttes on sügisene rehvivahetus strateegiline otsus – jälgige ilma, hinnake oma vajadusi ja ärge laske kalendril dikteerida tegevusi, mis võivad olla ennatlikud.
