Tagurduskaamera ei ole tänapäeval enam ammu luksuslisa, vaid pigem hädavajalik abivahend, mis muudab igapäevase sõitmise ja parkimise oluliselt ohutumaks ning mugavamaks. Eriti just kitsastes linnatingimustes või suurtes parklates manööverdades võib piiratud nähtavus tekitada stressi isegi kogenud autojuhile. Kuigi uued sõidukid veerevad tehaseliinilt maha juba integreeritud kaamerasüsteemidega, on järelturul saadaval lai valik lahendusi ka vanematele automudelitele. Autoomanikud seisavad sageli dilemma ees: kas osta kaamerakomplekt ja paigaldada see ise, lootes säästa raha, või usaldada töö professionaalidele, et tagada süsteemi töökindlus ja korrektne integratsioon. Mõlemal lähenemisel on oma kindlad eelised ja riskid, mida tasub enne otsuse tegemist põhjalikult kaaluda.
Miks on tagurduskaamera paigaldamine vajalik investeering?
Enne paigaldusmeetodi valimist on oluline mõista, miks see investeering end üldse ära tasub. Peamine argument on loomulikult ohutus. Statistika näitab, et suur osa väiksematest plekimõkimistest ja otsasõitudest toimub just tagurdades, kuna autojuht ei näe nn pimedasse nurka või otse auto taha jäävaid madalaid takistusi. Tagurduskaamera annab silmad sinna, kuhu peeglid ei ulatu.
Lisaks ohutusele on oluline faktor mugavus. Haagise taha haakimine muutub kaameraga minutite küsimuseks, kuna näete täpselt, kus asub veokonksu kuul. Samuti tõstab korralik ja kaasaegne multimeediasüsteem koos kaameraga auto järelturu väärtust, muutes sõiduki tulevikus lihtsamini müüdavaks.
Isepaigaldamise väljakutsed ja protsessi keerukus
Paljud autoomanikud eeldavad, et tagurduskaamera paigaldus on lihtne “ühenda ja kasuta” protsess. Reaalsuses sõltub töö keerukus suuresti auto margist, mudelist ja valitud kaamera tüübist. Lihtne universaalne kaamera, mis kinnitub numbrimärgi külge ja saadab pildi juhtmevabalt eraldiseisvale ekraanile, on tõepoolest paigaldatav väheste teadmistega. Kui aga soovite kvaliteetset pilti originaalekraanile ja juhtmestiku korrektset peitmist, muutub töö oluliselt mahukamaks.
Isepaigaldamise puhul tuleb arvestada järgmiste etappidega:
- Polstrite eemaldamine: Kaabli vedamiseks eest taha tuleb eemaldada pagasiruumi luugi polster, lävepakud ja kohati ka armatuuri paneelid. See nõuab spetsiaalseid tööriistu ja ettevaatlikkust, et plastikklambrid ei puruneks.
- Toite leidmine: Kaamera vajab toidet, mis võetakse tavaliselt tagurdustulest. See tähendab elektriskeemi tundmist ja õige juhtme leidmist multimeetri abil.
- Kaabeldus: Videokaabli vedamine läbi auto salongi ja eriti läbi tagaluugi kummiluti (kui kaamera on luugi küljes) on sageli kõige aeganõudvam ja frustreerivam osa.
- Ühendamine ekraaniga: Kui autol on tehasest paigaldatud ekraan, ei pruugi sellel olla standardset RCA-sisendit. See võib nõuda spetsiaalset vaheplokki või üleminekut.
Elektrisüsteemi riskid moodsates autodes
Üks suurimaid ohte ise paigaldades peitub moodsate autode keerulises elektrisüsteemis. Vanematel autodel piisas plussjuhtme ühendamisest tagurdustulega. Uuemad autod kasutavad aga CAN-bus andmeside süsteeme ja impulssmodulatsiooni (PWM) pirnide toiteks. Kui ühendate kaamera otse tagurdustule juhtmesse, võib tulemuseks olla virvendav pilt või auto aju poolt tuvastatud veateade, mis lülitab voolu välja, pidades kaamerat lühiseks või katkiseks pirniks.
Selle probleemi lahendamiseks on vaja paigaldada vahele relee või spetsiaalne filter, mis silub voolu ja petab auto aju ära. Spetsialistid on sellega kursis, kuid kodugaraažis tegutsedes võib see tulla ebameeldiva üllatusena.
Millal tasub kindlasti pöörduda spetsialisti poole?
Kuigi isetegemise rõõm on suur, on olukordi, kus professionaali kaasamine on ainuõige valik. Spetsialisti poole pöördumine on soovitatav järgmistel juhtudel:
- Tehaseekraaniga integratsioon: Kui soovite, et pilt ilmuks auto originaalekraanile (näiteks Audi MMI, BMW iDrive või VW süsteemid). See nõuab sageli lisamoodulit ja auto “kodeerimist” ehk tarkvaralist seadistamist, et auto teaks kaamera olemasolust.
- Dünaamilised parkimisjooned: Kui soovite, et ekraanil olevad abijooned keeraksid koos rooliga. See eeldab ühendust auto rooliasendi anduriga läbi CAN-busi, mida on koduste vahenditega keeruline teostada.
- Garantii säilimine: Uute või garantiiliste autode puhul võib isetegevus elektrisüsteemi kallal tühistada sõiduki garantii elektroonika osas. Sertifitseeritud paigaldaja väljastab akti, mis on garantiivaidluste puhul argumendiks.
- Puurimist nõudvad lahendused: Kui kaamera paigaldus nõuab kere sisse ava puurimist, on oht korrosiooni tekkeks. Spetsialistid kasutavad õigeid tihendeid ja korrosioonitõrjet.
Professionaalne paigaldus võtab tavaliselt aega 2–4 tundi ning tagab, et kõik juhtmed on korrektselt kinnitatud ega hakka salongis nagisema. Samuti oskavad spetsialistid soovitada kaamerat, millel on hea valgustundlikkus (Sony CCD sensorid) ja lai vaatenurk, vältides odavaid ja uduse pildiga lahendusi.
Kaamerate tüübid ja nende paigaldamise eripärad
Valik ei piirdu vaid küsimusega “ise või teenus”. Oluline on valida ka õige kaameratüüp, mis mõjutab paigaldamise keerukust:
Numbrimärgi alusraami kaamera: Kõige lihtsamini paigaldatav. Vana raam võetakse ära, uus (koos kaameraga) pannakse asemele. Puurimist on minimaalselt, kuid kaamera asub madalal ja määrdub talvel kiiresti.
Süvistatav kaamera: Paigaldatakse stangesse või luugi liistu sisse. Nõuab täpset puurimist (spetsiaalne puur on tavaliselt kaasas). Tulemus jääb visuaalselt väga puhas ja sarnaneb tehasevarustusele.
Margipõhine kaamera: Asendab ühe numbrituledest või pagasiluugi avamise käepideme. See on parim lahendus, kuna ei riku auto välimust ja sobib täpselt ettenähtud kohta. Paigaldus on keskmise raskusastmega, kuna tuleb ligi pääseda luugi sisemusele.
Kaubiku ja matkaauto kaamerad: Need paigaldatakse sõiduki katuse servale ja vaatavad alla. Nende paigaldus on keerulisem just kaabli pikkuse ja kere läbiviikude tihendamise tõttu.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas juhtmevaba tagurduskaamera on sama hea kui juhtmega?
Üldjuhul mitte. Juhtmevabad (wireless) süsteemid on paigalduselt lihtsamad, kuna puudub vajadus vedada videokaablit läbi terve auto. Siiski on neil kalduvus häiretele – pilt võib virvendada või kaduda, eriti linnas, kus on palju muid raadiosignaale. Samuti on pildi edastamisel väike viide. Juhtmega ühendus on alati stabiilsem ja kvaliteetsem.
Kui palju maksab tagurduskaamera paigaldus teenusena?
Hind sõltub suuresti auto mudelist ja soovitud lahendusest. Lihtsa kaamera ja eraldiseisva monitori paigaldus võib alata 50–70 eurost (lisandub seadme hind). Keerulisemad lahendused, mis nõuavad originaalekraaniga ühildamist ja kodeerimist, võivad ulatuda 150–300 euroni ainuüksi tööraha osas.
Kas kaamera töötab ka pimedas?
Jah, enamik kaasaegseid kaameraid omab öövaate võimekust. Odavamad mudelid kasutavad infrapuna (IR) LED-tulesid, mis valgustavad auto taha jäävat ala (inimsilmale nähtamatult). Kallimad kaamerad kasutavad kõrge valgustundlikkusega sensoreid (näiteks Starvis), mis suudavad tagurdustulede valgusest luua selge ja värvilise pildi ka pilkases pimeduses.
Kas ma võin paigaldada kaamera, mis salvestab kogu aeg (nagu videoregistraator)?
Jah, on olemas kahe kanaliga süsteeme – tahavaatepeeglisse integreeritud monitorid, millel on kaamera ees ja taga. Tagumine kaamera toimib nii parkimisabina kui ka sõidu salvestajana. Sellise süsteemi paigaldus on isetegijale jõukohane, kuna see kinnitub olemasoleva peegli peale ja toide võetakse sigaretisüütajast või kaitsmeplokist.
Tehnilised parameetrid, mida jälgida enne ostu
Olenemata sellest, kas otsustate paigaldada ise või kasutada spetsialisti abi, on lõpptulemuse kvaliteedi määrajaks kaamera tehnilised näitajad. Odav kaamera professionaalse paigaldusega on endiselt kehv lahendus. Siin on kriitilised punktid, mida jälgida:
- Sensoritüüp: Eelistada tasub CCD sensoreid CMOS asemel, kuna need pakuvad paremat pilti hämaras. Veelgi parem on AHD (Analog High Definition) tehnoloogia, kui teie ekraan seda toetab.
- Vaatenurk: Ideaalis peaks horisontaalne vaatenurk olema vahemikus 140 kuni 170 kraadi. Liiga väike nurk (alla 120 kraadi) jätab nurgad pimedaks, liiga suur (üle 180 kraadi) tekitab liigse “kalasilma” efekti, mis moonutab kaugustaju.
- IP-reiting (veekindlus): Kuna kaamera asub auto välisküljel, peab see olema täiesti vee- ja tolmukindel. Otsige tähist IP67 või IP68. IP66 ei pruugi Eesti soolastele ja märgadele talvedele ning survepesule vastu pidada.
- Parkimisjooned: Mõnel kaameral on jooned sisse ehitatud ja neid ei saa välja lülitada. See on probleem, kui teie auto multimeedia joonistab ise jooned – tulemuseks on topeltjooned ekraanil. Veenduge, et kaameral on nn “lõigatav aas” funktsiooni välja lülitamiseks.
Kokkuvõttes taandub valik teie enda tehnilisele taiplikkusele ja eelarvele. Kui olete harjunud autot ise remontima ja teate, kuidas ohutult elektrisüsteemiga ümber käia, on isepaigaldus rahuldust pakkuv projekt, mis säästab raha. Kui aga elektritööd on võõrad või tegemist on keerulise elektroonikaga premium-klassi autoga, on spetsialisti teenus investeering meelerahusse ja garantiisse, et süsteem töötab tõrgeteta aastaid.
