Talve saabudes muutub autojuhtide jaoks üheks kõige kriitilisemaks teemaks õigete rehvide valik. See ei ole lihtsalt iga-aastane kohustus või tüütu kuluartikkel, vaid otsene investeering turvalisusse, mis võib päästa elusid. Eesti kliima on äärmiselt muutlik – hommikune kiilasjää võib lõunaks asenduda lörtsiga ning õhtuks olla teed kaetud paksu lumekihiga. Just sellistes oludes pannakse rehvid tõeliselt proovile ja eraldatakse terad sõkaldest. Tänavused suured rehvitestid on toonud päevavalgele nii rõõmustavaid üllatusi kui ka ehmatavaid avastusi, mis kummutavad mitmeid levinud müüte ja sunnivad autoomanikke oma harjumusi ümber hindama. Enne rehvivahetusse kiirustamist on hädavajalik süveneda detailidesse, sest vale valik võib osutuda ohtlikuks mitte ainult juhile endale, vaid ka kaasliiklejatele.
Miks on tänavused testitulemused eriti märgilised?
Selle hooaja rehvitestid erinevad varasematest mitme olulise aspekti poolest. Esiteks on rehvitootjad pidanud kohanema üha karmistuvate keskkonnanõuetega, mis tähendab uute kummisegude kasutuselevõttu. Teiseks on autode massid suurenenud, eelkõige elektri- ja hübriidautode populaarsuse tõusu tõttu, mis seab rehvide kandevõimele ja kulumiskindlusele kõrgemad nõudmised.
Testide käigus selgus, et vahe premium-klassi rehvide ja tundmatute odavbrändide vahel on kärisenud kohati uskumatult suureks. Kui kuival asfaldil võivad tulemused olla petlikult sarnased, siis kriitilistes olukordades – näiteks ootamatul pidurdamisel jäisel teel – võib pidurdusteekonna erinevus ulatuda kümnetesse meetritesse. See tähendab, et olukorras, kus kvaliteetrehviga auto on juba turvaliselt peatunud, võib odavrehviga sõiduk liikuda veel kiirusega 30-40 km/h, mis on kokkupõrkel fataalne.
Igavene duell: naastrehvid versus põhjamaise seguga lamellrehvid
Eestis ei vaibu ilmselt kunagi vaidlus selle üle, kumb on parem – kas naast või lamell. Tänavused testid näitavad siiski selget tendentsi tehnoloogia arengus.
- Naastrehvid: Need on endiselt ületamatud kiilasjääl ja kinnisõidetud lumel, eriti kui temperatuur on nulli lähedal, mil jääpind on kõige libedam. Uue põlvkonna naastrehvid on muutunud vaiksemaks ja teekatet säästvamaks, kasutades rohkem, kuid kergemaid naaste ja spetsiaalseid “patju” naastude all, mis pehmendavad lööki asfaldile.
- Põhjamaise seguga lamellrehvid: Lamellrehvide areng on olnud muljetavaldav. Parimad “pehme seguga” lamellid suudavad lumel ja isegi teatud jääoludes pakkuda naastrehvidele tõsist konkurentsi. Nende eeliseks on vaikus ja parem pidamine märjal või kuival asfaldil, mis moodustab suure osa meie talvisest sõidukeskkonnast linnades.
Oluline on siinkohal rõhutada just sõna põhjamaine. Testid tõid selgelt välja suurima ohuallika: Kesk-Euroopa talverehvid. Need on mõeldud Saksamaa või Prantsusmaa kiirteedele, kus talv tähendab peamiselt vihma ja lörtsi. Eesti pakases muutub nende rehvide kummisegu plastiktaoliseks ning pidamine lumel ja jääl kaob peaaegu täielikult. Ostes lamellrehve, tuleb olla äärmiselt tähelepanelik, et mitte valida meie kliimasse sobimatut toodet.
Testide kriteeriumid: mida tegelikult mõõdeti?
Et mõista, miks mõni rehv kuulutatakse võitjaks, tuleb vaadata hindeid kompleksselt. Tipptulemuse saavutamiseks ei piisa vaid heast kiirendusest lumel. Testijad panid rehvid proovile järgmistes kategooriates:
- Pidurdusmaa jääl ja lumel: Kõige kaalukam kriteerium. Mõõdetakse teekonda kiiruselt 50 km/h nullini.
- Juhitavus äärmuslikes oludes: Kuidas rehv käitub, kui auto satub külglibisemisse? Kas pidamine taastub sujuvalt või järsult?
- Lörtsiliug ja vesiliug: Eestis väga levinud olukord, kus ratas kaotab kontakti teepinnaga lörtsi või vee tõttu. Siin on oluline mustri disain ja kanalite võime vett ära juhtida.
- Müra ja mugavus: Naastrehvide puhul on see sageli nõrk koht, kuid parimad tootjad on suutnud mürataset oluliselt vähendada.
- Veeretakistus: See mõjutab otseselt kütusekulu. Elektriautode puhul on see muutunud üheks olulisemaks näitajaks, kuna see mõjutab sõiduulatust.
Selle hooaja parimad: mis teeb võitja võitjaks?
Analüüsides selle aasta testivõitjaid, joonistub välja selge muster. Tipus troonivad tuntud premium-tootjad, kelle aastatepikkune arendustöö ja investeeringud keemiasse kannavad vilja. Võitjaid iseloomustab tasakaal. Nad ei pruugi olla parimad igas üksikus distsipliinis, kuid neil puuduvad ohtlikud nõrkused.
Parimad naastrehvid suutsid üllatada oma pidamisega märjal asfaldil, mis on traditsiooniliselt olnud nende nõrk koht. See on saavutatud tänu nutikatele mustriplokkidele, mis töötavad asfaldil stabiilselt, kuid võimaldavad naastudel jääl oma tööd teha. Samuti on tippklassi lamellrehvide puhul näha uut taset kummisegudes, kus kasutatakse suures koguses ränidioksiidi (silicat) ja naturaalset kummi, et säilitada elastsus ka -30 kraadi juures.
Väärib märkimist, et ka “keskklassi” rehvide seas oli positiivseid üllatajaid. Mõned soodsamad brändid, mis kuuluvad suurkorporatsioonidele (nagu Continental, Michelin või Bridgestone), kasutavad sageli emafirma vanemat tehnoloogiat, mis on endiselt väga konkurentsivõimeline ja meie oludes turvaline.
Ohtlikud valikud: mida kindlasti vältida
Testide kõige ehmatavam osa puudutas odavaid Aasia päritolu rehve ja taastatud rehve. Kuigi nende mustrid võivad visuaalselt meenutada tipptootjate omi (olles sageli otsesed koopiad), on keemiline koostis ja karkassi ehitus hoopis midagi muud.
Peamised probleemid odavrehvidega:
- Jäik kummisegu: Külmakraadidega muutub odav rehv kivkõvaks. See tähendab, et rehv ei “kopeeri” teekonarusi, vaid libiseb neist üle.
- Ettearvamatu käitumine: Testijad tõid välja, et odavrehvidega võib auto käituda normaalselt kuni piirsituatsioonini, kuid piiri ületades kaob juhitavus täielikult ja ootamatult, andmata juhile võimalust reageerida.
- Pikk pidurdusmaa märjal teel: Paradoksaalselt on paljud odavad talverehvid ohtlikud just vihmase ilmaga, kuna nende mustrid ei suuda vett piisavalt kiiresti kõrvale juhtida.
Eraldi hoiatuse väärivad kasutatud rehvid. Isegi kui mustrisügavus on piisav, kaotab kumm ajas oma omadused. 6-7 aastat vana premium-rehv võib olla libedam kui uus keskklassi rehv, sest kumm on vananenud ja kaotanud elastsuse.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Oleme kokku kogunud peamised küsimused, mis autojuhtidel seoses talverehvide valiku ja kasutamisega tekivad.
Millal on õige aeg talverehvid alla panna?
Kuigi seadus kohustab talverehve kasutama alates 1. detsembrist, tuleks rehvivahetusele mõelda kohe, kui ööpäevane keskmine temperatuur langeb alla +7 kraadi. Suverehvi kummisegu muutub jahedas jäigaks ja kaotab pidamise isegi kuival asfaldil. Naastrehve tohib Eestis kasutada alates 15. oktoobrist, lamellrehvidega võib sõita aastaringselt (kuigi suvel pole see soovitatav).
Kui suur peab olema talverehvi mustrisügavus?
Seaduse järgi on minimaalne lubatud jääk 3 millimeetrit. Turvalisuse ekspertide ja testijate ühine soovitus on aga mitte kasutada talverehve, mille mustrisügavus on alla 4-5 millimeetri. Alla selle piiri halveneb drastiliselt rehvi võime juhtida ära lörtsi ja vett ning pidamine lumel väheneb märgatavalt.
Kas ma võin panna esiteljele uued rehvid ja taha vanad?
See on levinud, kuid ohtlik praktika. Üldine reegel on, et paremad rehvid peaksid alati olema tagasillal, olenemata sellest, kas auto on esi-, taga- või nelikveoline. Miks? Sest kui esisild kaotab pidamise (alajuhitavus), on see enamasti juhile instinktiivselt tajutav ja korrigeeritav gaasi vähendamisega. Kui aga pidamise kaotab tagasild (ülejuhitavus), läheb auto ootamatult külglibisemisse, mida on tavaolukorras väga raske kontrollida. Ideaalis tuleks vahetada kõik neli rehvi korraga.
Kas universaalrehvid (all-season) sobivad Eesti talve?
Päris “all-season” rehvid on kompromiss. Eestis, kus talved on lumerohked ja jäised, jäävad need hätta. Kui siiski otsustate aastaringsete rehvide kasuks, veenduge, et neil oleks märgis 3PMSF (kolme tipuga mägi ja lumehelves), mis tõendab nende vastavust talvistele miinimumnõuetele. Lihtne “M+S” märgis ei taga tegelikku talvist pidamist.
Kas rehvirõhk muutub külmaga?
Jah, temperatuuri langedes langeb ka rõhk rehvides. Iga 10 kraadi langust võib vähendada rehvirõhku umbes 0,1 baari võrra. Seetõttu on oluline kontrollida rehvirõhku regulaarselt just talveperioodil ja teha seda külma rehviga. Alarõhk halvendab juhitavust ja suurendab kütusekulu.
Majanduslik vaade: odav vs kallis pikas perspektiivis
Rehviostu ei tohiks vaadelda vaid hetkelise väljaminekuna kassas. Testid ja kasutuskogemused näitavad, et kallim premium-rehv on pikas perspektiivis sageli soodsam valik. Kvaliteetsemad rehvid kestavad reeglina kauem – nende kulumiskindlus on parem, mis tähendab, et uut jooksuringi ei pea ostma nii tihti. Samuti on neil väiksem veeretakistus, mis säästab kütust iga läbitud kilomeetriga.
Kõige olulisem majanduslik aspekt on aga avariide vältimine. Ükski plekimõlkimine, rääkimata tõsisemast õnnetusest, ei ole odavam kui hinnavahe kvaliteetse ja odava rehvi vahel. Kui eelarve on piiratud, tasub pigem vaadata tuntud tootjate teise brändi (nn tütarfirmade) toodangu poole või valida testides hästi esinenud keskklassi rehv, selle asemel et osta kõige odavam “noname” toode või kasutatud rehv, mille ajalugu on teadmata. Turvalisus ei ole koht, kus teha järeleandmisi, sest rehvid on ainus asi, mis hoiab teie autot teel.
