Kaasaegsetes autodes on start-stop-süsteem muutunud sama tavaliseks varustuseks nagu kliimaseade või püsikiirushoidja. Selle peamine eesmärk on keskkonnasäästlikkus ja kütusekulu vähendamine, lülitades mootori automaatselt välja hetkedel, mil auto seisab foori taga või ummikus. Siiski võib juhtuda, et süsteem, mis peaks sujuvalt taustal töötama, lõpetab ootamatult oma tegevuse. See võib tekitada juhis küsimusi: kas tegemist on tõsise rikkega või on auto lihtsalt otsustanud süsteemi ajutiselt keelata? Selles artiklis vaatleme lähemalt, miks start-stop-süsteem ei pruugi toimida ja millal on põhjust muretsemiseks.
Kuidas start-stop-süsteem tegelikult töötab?
Start-stop-süsteemi tööpõhimõte näib lihtne: auto tuvastab paigalseisu, lülitab mootori välja ja käivitab selle uuesti kohe, kui juht vabastab piduripedaali või vajutab sidurit. Kuid tegelikult on see keerukas protsess, mis nõuab koostööd paljude erinevate sensorite ja auto elektroonika vahel. Süsteemi aktiveerimiseks peavad olema täidetud väga konkreetsed tingimused.
Elektrooniline juhtplokk kontrollib pidevalt järgmisi parameetreid:
- Aku laetuse tase ja tervislik seisund (SoC ja SoH).
- Mootori ja käigukasti temperatuur.
- Salongi kütte- või jahutussüsteemi koormus.
- Rooli asend ja pidurisüsteemi rõhk.
- Välisõhu temperatuur.
Kui ükskõik milline nendest tingimustest ei vasta etteantud normidele, jääb mootor sisse lülitatuks. See on turvameetme ja süsteemi pikaealisuse tagamiseks vajalik, mitte viga auto töös.
Aku roll start-stop-süsteemis
Kõige sagedasem põhjus, miks start-stop-süsteem ei tööta, on seotud auto akuga. Need süsteemid vajavad tavalisest suuremat voolutugevust, et auto korduvalt ja kiiresti käivitada. Seetõttu kasutatakse start-stop-süsteemiga autodes spetsiaalseid AGM (Absorbent Glass Mat) või EFB (Enhanced Flooded Battery) akusid.
Kui aku laetuse tase langeb alla teatud piiri, mida auto juhtplokk peab kriitiliseks, keelab auto automaatselt start-stop-süsteemi kasutamise. See on tarkvaraline kaitsemehhanism, mis tagab, et autol oleks piisavalt voolu järgmiseks edukaks käivituseks. Kui sõidate palju lühikesi otsi, ei jõua generaator akut piisavalt laadida, mis viib süsteemi ajutise väljalülitumiseni.
Millal peaks muretsema ja töökotta pöörduma?
Enamikul juhtudel ei ole start-stop-süsteemi mittetöötamine märk tõsisest rikkest. Siiski on olukordi, kus tasub valvsust tõsta:
- Armatuurlaual põlevad hoiatustuled: Kui süsteemi mittetöötamisega kaasneb kollane või punane “Check Engine” tuli või spetsiaalne start-stop-süsteemi veateade, on vaja diagnostikat.
- Auto ei käivitu normaalselt: Kui märkate, et ka võtmest või nupust käivitamine on vaevaline või aeglane, on aku tõenäoliselt oma eluea lõpusirgel.
- Pidev süsteemi tõrge: Kui süsteem ei tööta isegi pärast pikemat maanteesõitu, mil aku peaks olema täielikult laetud, võib viga olla aku anduris (BMS – Battery Management System) või mujal elektroonikas.
Kui start-stop-süsteem on ainus asi, mis ei tööta, kuid auto sõidab normaalselt, pole põhjust paanikaks. Paljud juhid eelistavadki, et süsteem oleks püsivalt väljas, ja lülitavad selle iga kord käsitsi välja.
Keskkonnategurid ja tehnilised piirangud
Ilmastikuolud mängivad start-stop-süsteemi toimimises suurt rolli. Eestis, kus talved on külmad, lülitub süsteem tihti ise välja, kui välisõhu temperatuur langeb alla 0–5 kraadi. See on vajalik selleks, et mootor saaks kiiremini töötemperatuuri saavutada ning et salong püsiks soe.
Teine tegur on kliimaseade. Kui olete seadistanud salongi temperatuuri väga madalaks (suvel) või väga kõrgeks (talvel), peab süsteem säilitama ventilaatorite ja soojenduse tööd. Kui mootor lülitataks välja, ei suudaks elektriline pump või kompressor salongi mugavat temperatuuri hoida. Seetõttu hoiab auto mootori käimas, et tagada sõitjate mugavus.
Kuidas diagnoosida süsteemi probleeme?
Kui soovite kindlaks teha, miks süsteem ei tööta, võite teha mõned lihtsad sammud:
- Kontrollige aku seisukorda: Pöörduge autoteenindusse, et lasta mõõta aku mahutavust ja käivitusvoolu. Sageli näeb testriga, kas aku on väsinud, isegi kui see auto käivitamisega veel toime tuleb.
- Kasutage OBD2 diagnostikaseadet: Paljud kaasaegsed nutitelefoni äpiga ühendatavad diagnostikaseadmed näevad veakoode. Kui süsteem on vigane, salvestab auto veaajaloosse vastava koodi.
- Veenduge, et uksed ja kapott on suletud: See kõlab banaalselt, kuid start-stop-süsteem lülitub automaatselt välja, kui tuvastab, et kapott on avatud (turvakaalutlus hoolduse ajaks) või kui turvavöö pole kinnitatud.
Aku vahetus ja vajalik programmeerimine
Paljud autoomanikud teevad vea, vahetades AGM-aku tavalise pliiaku vastu. See on ohtlik, kuna tavaline aku ei talu start-stop-süsteemi koormust ja võib kiiresti puruneda. Lisaks tuleb uue aku paigaldamisel auto juhtplokki sageli teavitada sellest, et aku on vahetatud (nn kodeerimine või tutvustamine). Kui seda ei tehta, võib auto laadimissüsteem jätkata vana ja väsinud aku režiimis, mis lühendab uue aku eluiga drastiliselt.
Korduma kippuvad küsimused
Kas start-stop-süsteemi väljalülitamine kahjustab autot?
Ei, süsteemi käsitsi väljalülitamine nupust ei kahjusta autot. See on tootja poolt lubatud funktsioon. Vastupidi, paljud automehaanikud soovitavad süsteemi linnasõidul välja lülitada, kui soovite säästa starteri ja mootori kulumist pikas perspektiivis.
Kas ma pean start-stop-süsteemi vea tõttu kohe töökotta minema?
Kui auto sõidab normaalselt ja armatuurlaual ei põle ühtegi hoiatustuld, ei ole kiiret vajadust töökotta minna. Tõenäoliselt on tegemist olukorraga, kus aku laetustase on lihtsalt veidi madal.
Kui kaua peaks aku kestma start-stop-süsteemiga autol?
Tavaliselt kestavad kvaliteetsed AGM-akud start-stop-autodes 4 kuni 6 aastat. See sõltub suuresti läbisõidust ja sellest, kui palju sõidetakse lühikesi otsi, kus aku ei jõua täielikult täituda.
Mida teha, kui süsteem ei hakka tööle ka pärast aku laadimist?
Sel juhul võib viga olla anduris, mis mõõdab aku laetust, või on aku ise nii sügavalt kahjustatud (sulfateerunud), et see ei hoia enam pinget. Soovitatav on külastada autoelektrikut, kes teeb täpsema diagnostika.
Praktilised näpunäited pikaajaliseks kasutamiseks
Selleks, et start-stop-süsteem töötaks ootuspäraselt ja väldiksite tarbetuid kulutusi, järgige järgmisi lihtsaid juhiseid. Esiteks, kui sõidate peamiselt lühikesi linnaotsi, tasub autot vähemalt kord kuus sõidutada pikemal distantsil, et generaator saaks aku korralikult täis laadida. See hoiab aku tervise pikema aja vältel optimaalsena.
Teiseks, vältige autokomplekti kuuluva aku asendamist odavama või vale tüüpi akuga. Start-stop-süsteem on väga tundlik voolupingete kõikumiste suhtes. Kui on aeg aku vahetada, panustage kvaliteetsele tootele, mis vastab teie auto spetsifikatsioonile. See tasub end ära pikema eluea ja stabiilsema elektroonika tööga.
Kolmandaks, kui märkate, et süsteem hakkab tõrkuma, kontrollige esimesena kõiki ühendusi aku klemmide juures. Oksüdeerunud või lahtised ühendused võivad põhjustada voolukatkestusi, mis panevad süsteemi “segadusse”. Puhastage klemmid ja veenduge, et need on tugevalt kinni. Väikesed hooldustööd kodustes tingimustes võivad säästa teid kallistest teenindusarvetest, kuna tihti on viga lihtsates kontaktiprobleemides, mitte keerulistes riketes.
Lõpetuseks, ärge unustage, et auto on terviklik süsteem. Start-stop-süsteemi funktsionaalsus on sageli otseses sõltuvuses ka auto üldisest tehnilisest korrasolekust, sealhulgas generaatori ja rihmade seisukorrast. Regulaarne hooldus tagab, et kõik lisasüsteemid, sealhulgas ka start-stop, töötavad täpselt nii, nagu insenerid on ette näinud, aidates teil säästa kütust ja vähendada keskkonnamõju, ilma et peaksite muretsema ootamatute tehniliste tõrgete pärast teel olles.
