Rehvide vahetus: mida peavad autojuhid enne hooaega teadma

Eesti heitlik kliima tähendab autojuhtide jaoks seda, et rehvide vahetus ei ole pelgalt soovituslik tegevus, vaid kriitiline ohutusnõue. Igal aastal seisavad tuhanded juhid silmitsi hetkega, mil temperatuurid langevad või tõusevad ning on aeg külastada rehvitöökoda. Paljud kipuvad rehvivahetust võtma kui tüütut kohustust, kuid tegelikult on see üks olulisemaid investeeringuid oma ja teiste liiklejate turvalisusesse. Õiged rehvid õigel ajal on vahe auto juhitavuse, pidurdusteekonna pikkuse ja võimaliku õnnetuse vahel. Selles põhjalikus juhendis vaatame üle kõik, mida peate teadma enne järgmist rehvihooaega, et oleksite valmis nii kevadisteks plusskraadideks kui ka sügiseseks libeduse saabumiseks.

Millal on õige aeg rehve vahetada?

Eesti seadused on rehvide vahetamise osas üsna konkreetsed, kuid loodus dikteerib tihti oma reeglid, mis võivad nõuetest erineda. Talverehvide kasutamine on kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini, kuid naastrehvidega tohib sõita juba alates 15. oktoobrist ja nende kasutamine on lubatud kuni 31. märtsini (erandjuhtudel teeolude tõttu kauemgi). Siiski ei tasu kuupäevi pimesi jälgida.

Kuldreegel on jälgida välistemperatuuri. Kui keskmine ööpäevane temperatuur langeb püsivalt alla +7 kraadi, on aeg liikuda suverehvidelt talverehvidele. Madalamatel temperatuuridel muutub suverehvi kummisegu kõvaks, kaotades oma elastsuse ja haarduvuse. See tähendab, et isegi kuival asfaldil pikeneb pidurdusteekond märgatavalt ning kurvidesse sisenemine muutub ebakindlaks.

Kevadel toimige vastupidiselt. Kui püsivad plusskraadid on saabunud ja öökülmaoht on möödas, tuleks naastrehvidest loobuda. Naastrehvid kulutavad soojal asfaldil teekatet, tekitavad liigset müra ja nende pidurdusmaa on kuival või märjal asfaldil märgatavalt pikem kui kvaliteetsetel suverehvidel. Samuti suurendab pehme kummiseguga talverehv soojades oludes kütusekulu ja kulub ise kiiremini.

Rehvide seisukorra kontrollimine

Enne rehvide paigaldamist tuleb need hoolikalt üle vaadata. Paljud juhid teevad vea, eeldades, et kui rehvid näevad “piisavalt head” välja, on need ka kasutuskõlblikud. Siin on peamised aspektid, mida kontrollida:

  • Mustri sügavus: See on rehvi ohutuse alus. Seaduse järgi peab suverehvide mustri jääksügavus olema vähemalt 1,6 mm ja talverehvidel 3,0 mm. Siiski soovitavad eksperdid suverehvide puhul vahetada need välja, kui sügavus on alla 3 mm, ja talverehvidel alla 4 mm. Väiksema mustrisügavuse korral suureneb märgatavalt vesiliu oht.
  • Kummi seisukord: Otsige rehvidelt mõrasid, lõikeid või muhke. Eriti tähelepanelik tasub olla külgseinte suhtes. Kui rehvi külgseinal on punn või märgatav sisselõige, on rehvi struktuur nõrgestatud ja see võib sõidu ajal lõhkeda.
  • Vanus: Kumm on materjal, mis aja jooksul vananeb, ka siis, kui rehv on seisnud. Rehvi tootmisaja leiab küljelt neljakohalise koodina (näiteks 1222 tähendab 2022. aasta 12. nädalat). Kui rehvid on vanemad kui 6-8 aastat, tuleks need vahetada, isegi kui muster tundub veel korralik, sest kummisegu on muutunud rabedaks.
  • Ebaühtlane kulumine: Kui rehvid on kulunud ebaühtlaselt, näiteks ühelt servalt rohkem, viitab see probleemidele auto veermikus või valele sillastendile. Enne uute rehvide panemist laske sillastend kontrollida, muidu kulutate ka uued rehvid enneaegselt läbi.

Kuidas valida uusi rehve?

Kui selgub, et vanad rehvid on oma aja ära elanud, algab uute valimine. See võib olla segadusse ajav protsess, kuid peamine on lähtuda oma sõiduharjumustest.

Naastrehvid vs. lamellrehvid

Eestis on igavene vaidlus: naastrehvid või lamellrehvid? Mõlemal on omad eelised.

Naastrehvid: Need on parim valik, kui sõidate palju jääga kaetud maanteedel või tihti puhastamata kõrvalteedel. Naastud hammustavad jää sisse ja pakuvad lühemat pidurdusmaad ekstreemsetes tingimustes. Puuduseks on suurem müra, kehvem mugavus ja asfaldi kulutamine.

Lamellrehvid: Need on ideaalsed peamiselt linnasõiduks, kus teid hooldatakse regulaarselt. Lamellid on vaiksemad ja mugavamad. Tänapäevased kvaliteetsed lamellrehvid saavad hakkama ka lume ja lörtsiga, kuid jääl on nende pidamine naastrehvidega võrreldes siiski tagasihoidlikum.

Rehvi märgistus ja kvaliteet

Rehvi küljel on tähistused nagu 205/55 R16 91V. See tähendab järgmist:

  • 205 – rehvi laius millimeetrites.
  • 55 – rehvi profiil (kõrgus laiusest protsentides).
  • R – radiaalkonstruktsioon.
  • 16 – velje läbimõõt tollides.
  • 91 – kandevõime indeks.
  • V – kiirusindeks (kui kiiresti võib rehviga maksimaalselt sõita).

Alati järgige autotootja ettekirjutusi rehvimõõtude osas. Liiga laiad või kõrged rehvid võivad hakata vastu kere hõõruma või mõjutada spidomeetri näitu.

Rehvide vahetus ja hooldus

Kui rehvid on valitud, on küsimus, kas vahetada ise või lasta seda teha professionaalil. Kuigi rataste vahetamine tundub lihtne, on töökoja külastamine soovitatav järgmistel põhjustel:

  1. Tasakaalustamine: See on kõige olulisem osa. Kui ratas ei ole tasakaalus, tekib vibratsioon, mis koormab auto veermikku, roolisüsteemi ja rehve ennast, põhjustades ebaühtlast kulumist. Kodus seda teha ei saa.
  2. Õige pingutusmoment: Rattapoldid või -mutrid tuleb kinni keerata õige jõuga (momentvõtmega). Liiga lõdvalt jäetud poldid on ohtlikud, liiga kõvasti pingutatud poldid võivad aga poltide keerme rikkuda või velge kahjustada.
  3. Rõhu kontroll: Rehvirõhk peab vastama autotootja soovitusele (see on tavaliselt kirjas uksepiidal või kütusepaagi luugil). Vale rehvirõhk suurendab kütusekulu, muudab auto juhitavuse ebakindlaks ja suurendab rehvi purunemise ohtu.

Rehvide hoiustamine hooajavälisel ajal

Rehvide eluiga sõltub otseselt ka sellest, kuidas neid hoiustatakse. Kui jätate rehvid valedesse tingimustesse, võivad need muutuda kasutuskõlbmatuks juba ühe hooajaga.

Rehvid tuleks hoida jahedas, kuivas ja pimedas kohas. Otsene päikesevalgus (UV-kiirgus) on kummi suurim vaenlane, põhjustades selle pragunemist. Samuti vältige rehvide hoidmist kütuste, õlide või kemikaalide läheduses, kuna need võivad kummisegu keemiliselt kahjustada.

Velgedel rehve tuleks hoida võimalusel üksteise peal lamavas asendis või riputatuna. Ilma velgedeta rehve on soovitatav hoida püstises asendis ja neid aeg-ajalt keerata, et vältida nende deformeerumist ühest kohast.

Korduma kippuvad küsimused rehvivahetuse kohta

Kui tihti peab rehvirõhku kontrollima?
Soovitatav on kontrollida rehvirõhku vähemalt kord kuus ja kindlasti enne pikemat reisi. Samuti tuleks rõhku kontrollida alati, kui välistemperatuur on järsult muutunud, sest õhu rõhk rehvis langeb külmaga ja tõuseb soojaga.

Kas võib kasutada erinevaid rehve samal teljel?
Ei, see on rangelt keelatud ja ohtlik. Ühel teljel peavad olema alati ühesugused rehvid (sama mark, sama mudel, sama kulumisaste). Erinevad rehvid käituvad teel erinevalt, mis võib põhjustada auto juhitavuse kaotamist hädapidurduse või kurvi ajal.

Miks auto rehvidest müra teeb?
Ebatavaline müra võib viidata rehvide ebaühtlasele kulumisele, valele rehvirõhule või laagriprobleemidele. Kui müra on tugev ja muutub sõidukiiruse või teekattega, on tõenäoliselt põhjus rehvide mustri kulumises või rehvi enda struktuuris.

Kas “kõik-hooaja” rehvid on Eestis hea valik?
Eesti kliimas, kus on nii krõbedad miinuskraadid kui ka korralik lumevaip, ei ole universaalrehvid parim valik. Need on kompromisslahendus ja ei paku kunagi sama head turvalisust kui spetsiaalsed talverehvid talvel või suverehvid suvel.

Mida teha, kui rehv läheb sõidu ajal puruks?
Säilitage rahu, hoidke rooli kindlalt ja ärge tehke järske pidurdusi. Võtke tasapisi hoog maha, lülitage sisse ohutuled ja suunake auto tee serva või ohutusse kohta. Kontrollige, kas teil on varurehv ja vahetusvahendid, või helistage puksiirabisse.

Veermiku ja pidurisüsteemi kontrollimine

Rehvide vahetus on suurepärane aeg kontrollida ka teisi autoosi, mis on otseselt seotud turvalisusega. Kuna auto on tõstuki peal, paluge mehaanikul heita pilk ka vedrustusele, amortisaatoritele ja piduriklotsidele. Kulunud piduriklotsid või lekkivad amortisaatorid võivad muuta ka kõige paremad uued rehvid kasutuks, sest nad ei suuda tagada rehvi optimaalset kontakti teega. Pidage meeles, et rehvid on ainuke kokkupuutepunkt teie auto ja maantee vahel – seega ärge tehke nende arvelt kompromisse ja suhtuge nende hooldusesse suure vastutustundega.