Liiklusohutus algab nähtavusest ning sügiseste ja talviste pimedate õhtute saabudes muutub see teema autojuhtide jaoks kriitilisemaks kui kunagi varem. Kahjuks on meie teedel üha sagedasemaks nähtuseks olukord, kus muidu korralik ja kaasaegne sõiduk liigub pimedas või halva nähtavuse korral ringi justkui “kummitus” – eest põlevad vaid nõrgad päevatuled ja tagatuled on täiesti pimedad. See ei ole tavaliselt pahatahtlikkus, vaid teadmatus ja liigne usaldus auto automaatika vastu. Paljud juhid ei tea täpselt, milline sümbol nende armatuuril tähistab päevatulesid, ega mõista, miks on nendega sõitmine pimedal ajal äärmiselt ohtlik nii neile endile kui ka kaasliiklejatele. Selguse toomine sellesse teemasse võib päästa elusid.
Mis on päevatuled ja miks need autodele paigaldatakse?
Päevatuled, rahvusvaheliselt tuntud lühendiga DRL (Daytime Running Lights), on valgustusseadmed, mis on mõeldud sõiduki nähtavaks tegemiseks valgel ajal. Nende peamine eesmärk ei ole valgustada teed juhi ees, vaid muuta auto vastutulijatele ja jalakäijatele paremini märgatavaks. Euroopa Liidus muutusid päevatuled kohustuslikuks kõikidele uutele sõiduautotüüpidele alates 2011. aastast.
Päevatulede kasutuselevõtul on kaks peamist põhjust:
- Energiasääst: LED-tehnoloogial põhinevad päevatuled tarbivad oluliselt vähem energiat kui halogeen- või ksenoonlähituled. See vähendab kütusekulu ja CO2 heitmeid.
- Pirnide eluea pikendamine: Kuna päeval ei ole vaja kasutada võimsaid lähitulesid, säästetakse peamisi esilaternaid pimeda aja jaoks.
Siiski on sellel mündil ka teine pool. Kuna päevatuled on disainitud vaid sõiduki tähistamiseks, on nende valgusvihk hajus ja nõrk, ulatudes vaid lühikese maa taha. Veelgi olulisem on asjaolu, et enamiku autode puhul ei lülitu päevatuledega automaatselt sisse tagatuled. See ongi koht, kus tekib ohtlik arusaamatus.
Kuidas tunda ära päevatulede märk ja vältida segadust?
Üks suurimaid probleeme tänapäeva autojuhtide seas on suutmatus eristada armatuurlaual erinevaid tulede sümboleid. Segadus tekib sageli seetõttu, et kaasaegsetel autodel on armatuurlaud ja näidikud alati valgustatud, olenemata sellest, kas välised tuled põlevad või mitte. Vanematel autodel oli lihtne reegel: kui armatuurlaud oli pime, olid tuled kustu. Nüüd see loogika enam ei kehti.
Päevatulede sümbol (DRL)
Paljudel autodel süttib päevatulede aktiveerimisel armatuuril roheline märgutuli, millel on kujutatud laternat ja sellest väljuvaid kiiri (sageli punktiiridena või tähe “D” kujuliselt). Mõnedel autodel aga puudub päevatulede jaoks eraldi märgutuli täiesti – juht peab ise teadma, et lüliti asendis “0” või “Auto” põlevad valges vaid eesmised LED-ribad.
Lähitulede sümbol
Kõige olulisem sümbol, mida iga juht peab pimedas jälgima, on lähitulede märk. See on roheline ikoon, mis kujutab laternat, mille valgusvihk on suunatud diagonaalselt alla (jooned on kaldu). Kui see tuli armatuuril ei põle, siis ei põle autol ka lähituled ega tagatuled. Just selle ikooni puudumine pimedas sõites on esimene ohumärk.
Parktulede sümbol
Kolmas levinud sümbol on kaks väikest lampi, mille kiired eemalduvad teineteisest. Need on parktuled. Parktuled üksi ei ole sõidutuled ning nendega tohib sõita vaid erandjuhtudel koos udutuledega, kuid mitte kunagi pimedas ilma lähituledeta.
Miks on päevatuledega pimedas sõitmine eluohtlik?
Ohtlikkus ei seisne ainult selles, et juht ise näeb vähem. Probleem on mitmetahuline ja puudutab kogu liikluskeskkonda. Toome välja peamised riskid, mis kaasnevad päevatulede väärkasutusega pimedas, vihmasajus või udus.
1. “Kummitusautod” ehk valgustamata tagaosa
Kõige kriitilisem probleem on tagatuled. Nagu eelnevalt mainitud, ei aktiveeri päevatulede režiim enamikel autodel tagumisi gabariiditulesid. Pimedas, eriti vihmase või lörtsise ilmaga, on selline auto taganttulijale praktiliselt nähtamatu. Tagant lähenev juht märkab eessõitjat alles viimasel hetkel, kui tema enda tuled valgustavad eessõitja helkureid. Maanteekiirustel võib see viivitus olla saatuslik ja põhjustada ränki tagant otsasõite.
2. Piiratud vaateväli juhile endale
Päevatuled on hajusad. Nad ei lõika läbi pimeduse ega valgusta teekatet piisavalt kaugele. Juht, kes sõidab pimedas päevatuledega, näeb teed vaid mõne meetri kaugusele auto ninast. See tähendab, et ootamatutele takistustele – olgu selleks metsloom, jalakäija või teele kukkunud ese – reageerimiseks jääb liiga vähe aega. Sisuliselt sõidab juht “pimesi”.
3. Automaatika petlik mugavus
Paljudel autodel on tulede lülitil asend “Auto”. Teoorias peaks see andurite abil ise otsustama, millal lülitada päevatuled ümber lähituledeks. Praktikas on andurid aga sageli ebatäpsed. Nad võivad küll reageerida järsule pimedusele (näiteks tunnelisse sõites), kuid ei pruugi tuvastada:
- Hämarat aega vahetult enne päikeseloojangut;
- Tihedat udu või vihmasadu päevasel ajal;
- Lumesadu, mis halvendab nähtavust, kuid peegeldab piisavalt valgust, et andur arvaks, nagu oleks päev.
Sellistes oludes (“hall tsoon”) arvab auto, et väljas on valge, ja hoiab peal päevatuled, jättes auto tagaosa pimedaks ja juhi vaatevälja puudulikuks.
Liiklusseadus ja trahvid
Eestis reguleerib tulede kasutamist liiklusseadus, mis sätestab selgelt, et halva nähtavuse korral ja pimeda ajal peavad põlema lähituled või kaugtuled. Päevatulede kasutamine on lubatud ainult valge ajal ja hea nähtavuse korral. Seega, kui sõidate pimedas või tihedas sajus päevatuledega (ja seega ilma tagatuledeta), rikute seadust.
Politseil on õigus sellist juhti trahvida. Veelgi olulisem on aga kindlustusjuhtumite aspekt. Kui peaks toimuma liiklusõnnetus ja selgub, et ühel osapoolel ei põlenud nõuetekohased tuled (näiteks tagant otsasõidu korral ei olnud eessõitja tagatuled sisse lülitatud), võib see mõjutada süüdlase määramist ja kindlustushüvitiste väljamaksmist.
Kuidas tagada, et sõidate alati õigete tuledega?
Õnneks on lahendus lihtne ja nõuab vaid harjumuse kujundamist. Ärge usaldage pimesi auto automaatikat. Siin on mõned kuldreeglid:
- Kontrollige armatuuri: Tehke endale harjumuseks vaadata, kas armatuuril põleb roheline lähitulede märk (kiired suunatud alla), mitte ainult taustavalgustus.
- Käsitsi juhtimine vihmas ja udus: Kui hakkab sadama vihma, lörtsi või tekib udu, keerake tulede lüliti asendist “Auto” või “0” käsitsi asendisse “Lähituled” (tavaliselt kõige parempoolsem asend).
- Hämarus on petlik: Kui teil endal on juba raske teiste autode värvi eristada või tunnete, et nähtavus on langenud, on aeg lülitada sisse lähituled. Ärge oodake kottpimedust.
- Tunne oma autot: Uurige auto kasutusjuhendist, kas teie sõidukil on võimalik seadistada nii, et tagatuled põleksid koos päevatuledega. Paljudel uuematel autodel on see tarkvaraliselt võimalik esinduses aktiveerida.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas päevatuledega koos võivad põleda ka udutuled?
Ei, see on levinud väärarusaam. Eesmisi udutulesid võib kasutada koos lähituledega halva nähtavuse korral (udu, tihe sadu). Päevatuled on mõeldud eraldiseisva valgusallikana valgel ajal. Udutulede ja päevatulede koos kasutamine tavaoludes ei ole lubatud ja võib olla häiriv teistele liiklejatele.
Kas ma võin ise paigaldada oma vanale autole LED-päevatuled?
Jah, võite, kuid need peavad vastama kindlatele tehnilistele nõuetele. Tuledel peab olema “RL” märgistus (Running Lights) ja E-sertifikaat. Lisaks on väga ranged reeglid nende paigutuse kohta (kõrgus maapinnast, kaugus auto servadest). Valesti paigaldatud tuled toovad kaasa korduvülevaatuse.
Miks uutel autodel tagatuled päeval ei põle?
See tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonidest, mille esialgne eesmärk oli maksimaalne energiasääst. Arvati, et päeval pole tagatulesid vaja ja see vähendab kütusekulu. Hiljem on aga mõistetud, et põhjamaades ja muutlikes ilmaoludes on see ohtlik. Paljud tootjad on hakanud seda loogikat muutma või lubavad esindustes seadistusi muuta.
Kas automaatsed kaugtuled vahetavad ka päevatuled lähituledeks?
Tuleb eristada kahte süsteemi: automaatne tulede lülitus (päeva/lähituled) ja automaatne kaugtulede assistent. Enamikul kaasaegsetel autodel on mõlemad. Kui süsteem töötab korrektselt, lülitab andur pimeduse saabudes päevatuled lähituledeks ja seejärel (kui vastutulijaid pole) kaugtuledeks. Siiski on vastutus alati juhil veenduda, et süsteem poleks eksinud.
Kaasaegsed tuled ja nende hooldusvajadus
Kuigi LED-päevatuled ja ksenoonlähituled on loodud kestma kaua, ei ole nad igavesed. Erinevalt vanadest halogeenpirnidest, mis põlesid lihtsalt läbi ja kustusid, kaotavad ksenoon- ja LED-tuled oma valgusjõudu järk-järgult. Tuhmunud klaasid või väsinud valgusallikad muudavad öise sõidu väsitavaks ja ohtlikuks.
Regulaarne tulede kontroll peaks olema osa iga autojuhi rutiinist, eriti enne talvehooaega. See ei tähenda vaid pirni vahetamist, kui see enam ei põle. Oluline on jälgida ka tulede klaaside (plastikkatete) seisukorda. UV-kiirgus ja teekemikaalid muudavad klaasid ajapikku matiks ja kollakaks, mis takistab valguse levikut märgatavalt. Sellisel juhul ei aita ka kõige kallimad pirnid – klaasid tuleb poleerida või välja vahetada. Korras tuled ja teadlik lülitite kasutamine tagavad, et jõuate turvaliselt koju ka kõige pimedamal sügisõhtul.
