Talvehooaeg Eestis toob autojuhtidele kaasa mitmeid kohustusi, millest üks olulisemaid ja sageli ka enim küsimusi tekitav teema on rehvivahetus. Eriti teravalt kerkib see üles naastrehvide puhul, mille kasutamine on seadusega kindlates ajavahemikes reguleeritud. Õigeaegne rehvivahetus ei ole mitte ainult seadusest tulenev kohustus, vaid eelkõige turvalisuse garantii nii juhile endale kui ka kaasliiklejatele. Eestimaine talv on heitlik, pakkudes sageli nii musta jääd, lörtsi kui ka paksu lund, mistõttu on sõiduki ainus kontaktpind teega – rehvid – kriitilise tähtsusega. Selles artiklis vaatame süvitsi naastrehvide kasutamise reegleid, tähtaegu, tehnilisi nõudeid ja jagame praktilisi soovitusi, mis aitavad teha teadlikke valikuid.
Naastrehvide lubatud ja kohustuslikud ajavahemikud
Eestis on talverehvide kasutamine reguleeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. Autojuhtidel on oluline teha vahet kahel mõistel: lubatud kasutusaeg ja kohustuslik kasutusaeg. Need on kaks eri asja ning nende segamini ajamine võib kaasa tuua kas trahvi või ohtliku olukorra liikluses.
Naastrehvide kasutamine on Eestis lubatud alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. See on periood, mil juht võib oma äranägemise järgi otsustada, kas ilmastikuolud nõuavad juba naastrehve või mitte. Siiski on seadusesse sisse kirjutatud erand: talviste tee- ja ilmastikuolude esinemisel võib naastrehve kasutada kuni 30. aprillini. See pikendus on mõeldud just meie heitliku kliima jaoks, kus lumi võib maha tulla ka jüripäeval.
Talverehvide (olgu need siis naast- või lamellrehvid) kasutamine on aga kohustuslik alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini. See tähendab, et nimetatud kolme kuu jooksul ei tohi suverehvidega liikluses osaleda, olenemata sellest, kas väljas särab päike ja asfalt on kuiv või tuiskab lund.
Millal on õige aeg rehve vahetada?
Kuigi seadus annab kindlad kuupäevad, peaksid autojuhid lähtuma eelkõige reaalsest ilmastikust. Eksperdid soovitavad rehvivahetusele mõelda siis, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur langeb püsivalt alla +7 kraadi. Sellisel temperatuuril kaotab suverehvi kummisegu oma elastsuse ja haardumisvõime, muutudes jäigaks ja libedaks isegi kuival teekattel.
Naastrehvid versus lamellrehvid: kumba valida?
Igavene vaidlus naastrehvide ja lamellrehvide vahel ei vaibu ilmselt kunagi. Mõlemal tüübil on oma selged eelised ja puudused ning valik sõltub suuresti sellest, kus ja millal te peamiselt sõidate.
Naastrehvide eelised:
- Suurepärane pidamine jääl ja kinnisõidetud lumel.
- Lühem pidurdusteekond jäistes oludes.
- Parem juhitavus ekstreemsetes ilmastikuoludes.
- Sobivad paremini algajale juhile, andes suurema turvatunde.
Naastrehvide puudused:
- Suurem müratase salongis.
- Lõhuvad teekatet ja tekitavad tervistkahjustavat tolmu.
- Keelatud kasutada paljudes Euroopa riikides (nt Poola, Saksamaa).
- Kasutusaeg on rangelt piiratud.
Lamellrehvide (Põhjamaade tüüpi) eelised:
- Vaikne ja mugav sõit.
- Võib kasutada aastaringselt (kuigi suvel pole soovitatav kiire kulumise tõttu).
- Ei lõhu teekatet.
- Lubatud kasutada enamikes Euroopa riikides.
Kui elate linnas ja sõidate peamiselt hästi hooldatud suurtel maanteedel, on kvaliteetne põhjamaise seguga lamellrehv sageli mõistlikum valik. Kui aga teie igapäevane teekond viib mööda kõrvalisi kruusateid, mida sahata harva ja kus esineb tihti kiilasjääd, on naastrehv kindlam valik.
Nõuded rehvide seisukorrale ja mustrisügavusele
Lihtsalt talverehvide olemasolust ei piisa – need peavad vastama ka tehnilistele nõuetele. Kulunud või vanad rehvid on talvel sama ohtlikud kui suverehvid.
Seadus nõuab talverehvidelt (M+S, MS, M.S. või M&S tähisega) vähemalt 3 millimeetri suurust jääksumtrisügavust. Rehvieksperdid ja ohutuse eestkõnelejad peavad seda normi aga liiga leebeks. Soovituslik mustrisügavus turvaliseks sõiduks on vähemalt 4–5 millimeetrit. Kui muster on kulunud miinimumini, ei suuda rehv enam lund ja lörtsi mustri vahelt välja suunata ning vesiliug on kerge tekkima.
Naastude arv ja paiknemine
Naastrehvide puhul on oluline kontrollida ka naastude olemasolu. Kui rehvist on suur osa naaste välja kukkunud, ei toimi see enam ettenähtud viisil. Seadus ütleb, et naastrehvis ei tohi naaste olla vähem, kui on ette nähtud tüübikinnitusega, ning naastude arv rehvides ei tohi erineda rohkem kui 25% võrreldes suurima naastude arvuga rehviga. Lihtsamalt öeldes: kõigil neljal rattal peavad olema enam-vähem võrdses seisukorras rehvid.
Tähised rehvidel: M+S ja kolme mäetipu sümbol
Viimastel aastatel on palju räägitud rehvide tähistusest. Tähis M+S (Mud and Snow) on aastaid tähistanud talverehve, kuid see markeering on tootjate poolt kohati liiga vabalt kasutatav ega garanteeri alati sobivust kargesse Põhjamaa talve. Seetõttu liigub rehvitööstus ja seadusandlus järjest enam nn “kolme mäetipu ja lumehelbe” sümboli (3PMSF – 3 Peak Mountain Snow Flake) suunas.
See sümbol rehvi küljel näitab, et rehv on läbinud spetsiaalsed katsed lumistes oludes ja vastab kindlatele standarditele. Kuigi Eestis on M+S tähisega rehvid endiselt lubatud, tasub uusi rehve ostes kindlasti jälgida 3PMSF sümboli olemasolu, sest see annab kindlustunde, et rehv on tõepoolest loodud talvistes oludes hakkama saama. Eriti oluline on see lamellrehvide puhul, et vältida Kesk-Euroopa “talverehve”, mis meie kliimas jääl ei pea.
Naastrehvidega reisimine välisriikidesse
Üks olulisemaid aspekte, mida naastrehvide omanikud sageli unustavad, on piiriülene liiklus. Eestis on naastrehvid populaarsed, kuid paljudes Euroopa riikides on need teekatte säästmise eesmärgil täielikult keelatud. See võib rikkuda teie puhkuseplaane või tuua kaasa kopsaka trahvi ja sundolukorra rehve vahetada keset reisi.
Soome, Rootsi ja Norra: Naastrehvid on lubatud ja talvel isegi väga levinud. Kuupäevad ja reeglid on sarnased Eestile, kuid tasub alati enne reisi täpsustada konkreetse riigi nõuded naastude arvule.
Läti ja Leedu: Naastrehvid on lubatud, kuid perioodid võivad veidi erineda. Näiteks Leedus on naastrehvide keeld suveperioodil väga rangelt kontrollitud.
Poola ja Saksamaa: Siin peitub suurim oht Eesti autojuhile. Poolas on naastrehvide kasutamine täielikult keelatud. See tähendab, et kui plaanite autoga sõita Eestist Kesk-Euroopasse (nt Saksamaale, Austriasse suusatama), ei saa te naastrehvidega Poolat läbida. Sellisel juhul on ainus variant kasutada lamellrehve.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma võin sõita suverehvidega, kui 1. detsember on käes, aga lund ei ole?
Ei, see on keelatud. Ajavahemikus 1. detsember kuni 1. märts on talverehvide kasutamine kohustuslik sõltumata ilmaoludest. Politsei võib teid trahvida ka kuival asfaldil sõites, kui autol on all suverehvid.
Kas tohib kasutada erinevaid rehve samal autol?
Sõiduki samal teljel peavad olema identsed rehvid (sama tootja, sama muster). Veelgi olulisem on see, et ei tohi segada naastrehve ja lamellrehve. Kui autol on all naastrehvid, peavad need olema kõigil neljal rattal.
Kui vanad võivad rehvid olla?
Kuigi seadus ei sätesta otsest rehvi vanuse piirangut (vaid mustrisügavust), kaotab rehv oma omadused ajaga. Soovituslik rehvi eluiga on kuni 5 aastat kasutust või kuni 8–10 aastat tootmiskuupäevast (DOT). Vana kummisegu muutub kõvaks ja libedaks.
Kas ma võin naastrehvidelt naastud välja tõmmata ja kasutada neid suverehvidena?
Tehniliselt on see võimalik, kuid mitte soovitatav. Naastrehvi kummisegu ja muster on disainitud töötama koos naastudega. Ilma naastudeta on sellise rehvi pidamine (eriti märjal asfaldil) oluliselt kehvem kui tavalisel suverehvil või isegi lamellrehvil. Lisaks on talverehv suvel liiga pehme, kulub kiiresti ja pikendab pidurdusteekonda ning suurendab kütusekulu.
Ohutu sõidustiil ja ennetav käitumine
Isegi kõige kallimad ja uuemad naastrehvid ei suuda eirata füüsikaseadusi. Talvine liiklusohutus algab eelkõige juhi peast ja paremast jalast. Rehvid on vaid abivahend, mis aitab autot teel hoida, kuid nad ei paranda valesti valitud sõidukiirust ega liiga lühikest pikivahet.
Üks suurimaid ohte talvel on “must jää” – nähtamatu jääkiht asfaldil, mis tekib sageli sildadel, viaduktidel ja metsavahelistel teelõikudel, kuhu päike ei paista. Sellistes olukordades võib pidurdusteekond pikeneda kordades. Naastrehvid annavad jääl küll eelise, kuid see eelis on petlik, kui kiirus on liiga suur.
Teine oluline aspekt on rehvirõhk. Külma ilmaga rehvirõhk langeb. Iga 10-kraadine temperatuuri langus võib vähendada rehvirõhku umbes 0,1 bari võrra. Alarõhuga rehvid kuluvad ebaühtlaselt, juhitavus halveneb ja kütusekulu suureneb. Seetõttu tuleks talvel kontrollida rehvirõhku vähemalt kord kuus ja teha seda “külma” rehviga, mitte kohe pärast pikka sõitu.
Lõpetuseks tasub meelde tuletada, et naastud ei ole igavesed. Iga uue hooaja alguses tuleks kriitilise pilguga üle vaadata naastude arv ja nende istuvus. “Loksuvad” naastud ei tee oma tööd ja võivad suurel kiirusel rehvist eralduda, ohustades tagasõitjaid. Hoolas suhtumine oma sõiduki varustusse ja rahulik meel on parimad kaaslased turvaliseks kohalejõudmiseks.
