Igal sügisel seisavad Eesti autoomanikud silmitsi ühe ja sama küsimusega: millal on õige aeg vahetada suverehvid talverehvide vastu? Kalendrisse vaadates on 15. oktoober märgiline kuupäev, mis tähistab ametlikult naastrehvide kasutamise lubatud perioodi algust. See teadmine tekitab paljudes autojuhtides tunde, et nüüd tuleks koheselt rehvivahetusse tormata, et talveks valmis olla. Tegelikkuses on aga olukord märksa nüansirikkam ning pelgalt kalendri jälgimine ei pruugi olla kõige mõistlikum teguviis. Ilmastikuolud ei järgi seadusesätteid ning sageli püsivad soojakraadid ja kuiv asfalt veel nädalaid pärast ametliku hooaja algust. Seetõttu on oluline mõista, et “lubatud” ei tähenda “kohustuslik”, ning ennatlik rehvivahetus võib kaasa tuua rohkem kahju kui kasu nii teie rahakotile, turvalisusele kui ka teekatetele.
Rehvide vahetamise ajakava ja kehtiv seadusandlus
Eestis reguleerib rehvivahetust majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mis paneb paika konkreetsed ajavahemikud erinevate rehvitüüpide kasutamiseks. Nende reeglite täpne tundmine aitab vältida nii trahve kui ka ohtlikke olukordi liikluses. On oluline eristada naastrehve ja lamellrehve, kuna nende kasutamisele kehtivad erinevad nõuded.
Naastrehvide kasutamine on Eestis lubatud alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandkorras võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemisel naastrehve kasutada kuni 30. aprillini. See paindlikkus on loodud just kevadeks, mil ilmad võivad olla heitlikud. Siiski on oluline märkida, et kohustuslik on talverehvide (olgu need siis naast- või lamellrehvid) kasutamine ajavahemikus 1. detsember kuni 1. märts.
Seega on oktoobri keskpaigast detsembri alguseni tegemist üleminekuperioodiga. Sellel ajal lasub vastutus autojuhil, kes peab hindama oma sõiduvajadusi ja ilmastikuolusid. Kui hommikuti on teed juba härmas või esineb nn musta jää ohtu, on rehvivahetus õigustatud. Kui aga termomeeter näitab stabiilselt plusskraade ja teed on märjad või kuivad, on suverehviga sõitmine endiselt ohutu ja tehniliselt isegi parem valik.
Miks ei tasu naastrehvide paigaldamisega kiirustada?
Kuigi esimene öökülm võib tekitada soovi koheselt rehvid ära vahetada, räägivad mitmed argumendid liigse kiirustamise vastu. Naastrehvide kasutamine soojema ilmaga ja puhtal asfaldil toob kaasa mitmeid negatiivseid tagajärgi, mida tasuks enne töökotta aja broneerimist kaaluda.
1. Pidurdamine ja juhitavus asfaldil
Levinud on eksiarvamus, et talverehv on igal juhul turvalisem kui suverehv. See kehtib vaid miinuskraadide ja libeda tee korral. Naastrehvi pidurdusteekond kuival või märjal asfaldil on oluliselt pikem kui suverehvil. Metallist naastud vähendavad rehvi kummisegu kontakti teepinnaga, toimides asfaldil justkui uisud jääl. Äkkpidurduse korral võib see vahe tähendada mitut meetrit, mis on liikluses kriitilise tähtsusega.
2. Rehvide kulumine ja ökonoomika
Talverehvide kummisegu on pehmem, et tagada haardumine külmades oludes. Kui sõita selliste rehvidega soojema ilmaga (näiteks +7 kraadi ja rohkem), kulub rehvimuster ebaloomulikult kiiresti. Lisaks kulutab sõit paljal asfaldil naaste – need võivad pesadest välja tulla või nüristuda, mistõttu on rehvi efektiivsus tõelise talve saabudes juba vähenenud. Samuti on naastrehvide veeretakistus suurem, mis tähendab suuremat kütusekulu.
3. Teekatete kulumine ja keskkonnamõjud
Eesti teede roopad on suuresti põhjustatud naastrehvide kasutamisest. Naastud kraabivad asfaldipinnalt lahti peenosakesi, mis lenduvad õhku ja tekitavad tervisele kahjulikku tolmu. See on eriti suur probleem linnades, kus liiklustihedus on suur. Mida kauem me suudame sügisel sõita ilma naastudeta, seda vähem kahjustame teid ja seda puhtam on linnaõhk.
Naastrehv või lamellrehv – igavene dilemma
Kui olete otsustanud, et aeg on rehvid vahetada, seisate silmitsi valikuga: kas eelistada naastrehve või lamellrehve? Mõlemal on oma kindlad eelised ja puudused, mis sõltuvad suuresti autojuhi harjumustest ja peamisest sõidukeskkonnast.
- Naastrehvid on parim valik autojuhtidele, kes sõidavad sageli kõrvalmaanteedel, mida ei pruugita operatiivselt hooldada. Jäistes oludes ja kinnisõidetud lumel pakub naast ületamatut haarduvust. Samuti soovitatakse naastrehve vähesema kogemusega juhtidele, kuna need annavad libisemise tekkimisest varem märku ja käituvad piirsituatsioonides ettearvatavamalt.
- Lamellrehvid sobivad ideaalselt linnasõiduks ja peamistele magistraalidele, mis on enamasti soolatud ja lumest puhtad. Põhjamaise seguga lamellrehv on vaikne ja mugav. Suurimaks eeliseks on paindlikkus – lamellrehvid võib alla panna juba varakult (enne 15. oktoobrit) ja sõita nendega kevadel kauem, ilma et peaks muretsema seaduslike piirangute või teekatte lõhkumise pärast.
Kuidas hinnata talverehvide seisukorda?
Enne rehvide allapanekut tuleb kriitilise pilguga hinnata nende seisukorda. Seadusest tulenevad miinimumnõuded ei pruugi alati tagada tegelikku turvalisust rasketes oludes.
Eestis peab sõiduauto talverehvi mustri jääksügavus olema vähemalt 3 millimeetrit. Siiski soovitavad rehvieksperdid ja ohutusasutused tungivalt mitte kasutada rehve, mille mustrisügavus on alla 4-5 millimeetri. Kulunud rehv ei suuda lund ja lörtsi mustri vahelt välja juhtida, mis suurendab oluliselt vesiliu ja lörtsiliu ohtu.
Lisaks sügavusele tuleb jälgida rehvi vanust. Isegi kui muster on korralik, kaotab rehv ajaga oma omadused. Kummisegu muutub vananedes kõvaks ja rabedaks, kaotades haarduvuse libedal pinnal. Üldine soovitus on mitte kasutada üle 5-6 aasta vanuseid talverehve. Rehvi tootmisaja leiate rehvi küljelt DOT-märgistuse nelja numbri järgi (näiteks 3521 tähendab, et rehv on toodetud 2021. aasta 35. nädalal).
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Rehvivahetuse hooajal tekib autojuhtidel palju spetsiifilisi küsimusi. Alljärgnevalt on toodud vastused kõige levinumatele probleemidele seoses talverehvidega Eestis.
Kas ma võin sõita suvel lamellrehvidega?
Jah, seadus ei keela põhjamaiste lamellrehvidega suvel sõitmist (kui mustri sügavus vastab nõuetele), kuid see ei ole soovitatav. Talverehvi segu on mõeldud külma ilma jaoks. Kuumal asfaldil muutub see liiga pehmeks, pikendades pidurdusteekonda, halvendades juhitavust ja kuludes väga kiiresti. Kesk-Euroopa tüüpi lamellrehvid on suveoludes vastupidavamad, kuid Eesti talves sageli ebapiisavad.
Mis on M+S tähis ja kas sellest piisab?
M+S (Mud and Snow) tähis üksi ei taga enam, et rehv vastaks põhjamaistele talveoludele. Alates 2022. aasta detsembrist muutusid Eestis nõuded rangemaks. Nüüd peab talverehvil olema lisaks M+S tähisele ka nn kolme mäetipu ja lumehelbe sümbol (3PMSF). See märgis kinnitab, et rehv on läbinud spetsiaalsed lumekatsed. Kontrollige kindlasti, et teie rehvidel oleks see sümbol olemas.
Kas ma võin kasutada naastrehve ja lamellrehve korraga?
Ei, erinevat tüüpi rehvide kasutamine samal autol on keelatud ja äärmiselt ohtlik. Kõik neli rehvi peavad olema kas naastrehvid või lamellrehvid. Erinev haarduvus esi- ja tagasilla vahel võib põhjustada ootamatut ja kontrollimatut külglibisemist.
Millal muutub “must jää” ohuks?
Must jää tekib tavaliselt siis, kui temperatuur langeb nulli lähedale (+3 kuni -3 kraadi). Eriti ohtlikud on sillad, viaduktid ja metsavahelised teelõigud, kuhu päike ei paista. Sellistes tingimustes võib asfalt tunduda lihtsalt märg, kuid on tegelikult kaetud õhukese ja nähtamatu jääkihiga. Isegi parim naastrehv ei päästa, kui sõidukiirus ei vasta teeoludele.
Ettevalmistused talviseks liiklemiseks ja õige hoiustamine
Rehvid on küll üks olulisemaid komponente talvises liikluses, kuid auto ettevalmistus külmadeks peaks olema laiahaardelisem. Lisaks rehvivahetusele tuleks üle vaadata ka klaasipuhastajad, sest pime aeg ja pidev pori nõuavad head nähtavust. Kulunud luuad jätavad klaasile triipe, mis vastutulevate autode tuledes võivad nähtavuse täielikult kaotada. Samuti on viimane aeg asendada suvine klaasipesuvedelik talvisoga, et vältida süsteemi külmumist esimeste miinuskraadidega.
Kui olete rehvid ära vahetanud, on oluline ka nende õige hoiustamine. Rehve tuleks hoida jahedas, pimedas ja kuivas ruumis, eemal otsesest päikesevalgusest ja kemikaalidest. Velgedel rehve on soovitav hoida kas virnas või riputatuna, ilma velgedeta rehve aga püstiasendis, neid aeg-ajalt keerates. Vale hoiustamine on üks peamisi põhjuseid, miks rehvid enneaegselt vananevad ja pragunevad. Mugav alternatiiv on kasutada rehvihotelle, kus tagatakse optimaalsed tingimused ja kontrollitakse rehvide seisukorda enne järgmist hooaega.
Lõpetuseks tasub meeles pidada, et ükski tehniline abivahend ei asenda kaine mõistusega autojuhti. Talverehvid on lubatud, kuid nende paigaldamise aeg sõltub teie isiklikest vajadustest ja marsruutidest. Jälgige ilmateadet, hinnake hommikusi teeolusid ja tehke otsus läbimõeldult, mitte pelgalt kalendrit vaadates. Turvaline teekond algab ettenägelikkusest, mitte ainult rehvimustrist.
