Kasutatud sõiduki soetamine on paljude inimeste jaoks üks suurimaid rahalisi väljaminekuid kinnisvara ostu järel. See protsess on sageli täis elevust ja ootusi uue auto suhtes, kuid paraku kaasneb sellega alati ka teatav riskimoment. Eestis on kasutatud autode turg aktiivne, kuid kahjuks liigub seal endiselt sõidukeid, mille ajalugu on kas tahtlikult varjatud või mille tehniline seisukord ei vasta müügikuulutuses lubatule. Õnneks on Eesti digiriik loonud suurepärased võimalused, mis aitavad ostjal enne tehingu sooritamist sõiduki tausta põhjalikult uurida. Transpordiameti (endise Maanteeameti) avalik andmebaas on esimene ja kõige olulisem tööriist, mida iga autoostja peaks kasutama, et vältida kulukaid vigu ja petta saamist.
Miks on Transpordiameti taustakontroll hädavajalik?
Transpordiameti ehk lühendatult MNT e-teeninduse taustakontroll on tasuta ja avalik teenus, mis võimaldab igaühel kontrollida Eesti liiklusregistris arvel oleva sõiduki andmeid. Selle kontrolli tegemata jätmine on üks levinumaid vigu, mida autoostjad teevad, usaldades pimesi müüja juttu või sõiduki välist sära. Reaalsus on see, et läikiv värvkate ja puhas salong võivad varjata tõsiseid tehnilisi probleeme, suuri avariisid minevikus või manipuleeritud läbisõitu.
Andmebaasi kasutamine annab objektiivse ülevaate sellest, mis on sõidukiga toimunud alates selle esmasest registreerimisest Eestis. See info aitab tuvastada vastuolusid müügikuulutuse ja reaalsuse vahel. Kui kuulutuses väidetakse, et auto on “avariivaba” ja “originaalse läbisõiduga”, kuid register näitab midagi muud, on see selge ohumärk. Taustakontroll on teie esimene kaitseliin ebaausate müüjate vastu.
Kuidas teostada sõiduki taustakontrolli?
Sõiduki kontrollimiseks Transpordiameti andmebaasis on vaja teada vaid kahte põhilist andmekildu: sõiduki registreerimismärki või VIN-koodi (tehasetähist). Kuigi enamik andmeid on kättesaadavad vaid numbrimärgi alusel, annab VIN-kood sageli täpsema ja detailsema vaste, eriti kui autol on numbrimärke vahetatud. Kontrolli saab teostada Transpordiameti e-teeninduse veebilehel, valides menüüst “Sõiduki taustakontroll”.
Pärast andmete sisestamist kuvatakse teile detailne raport, mis sisaldab järgmisi kategooriaid:
- Üldandmed: Mark, mudel, esmane registreerimine, värvus, mootori andmed ja kütuseliik.
- Tehnoülevaatuse andmed: Kehtivus, ajalugu ja fikseeritud läbisõidud.
- Piirangud: Info selle kohta, kas sõidukil on võõrandamiskeeld või see on tagaotsitav.
- Omanike ajalugu: Mitu omanikku on sõidukil olnud ja millal on toimunud omanikuvahetused (isikuandmeid ei kuvata, vaid eristatakse juriidilisi ja füüsilisi isikuid).
Läbisõidu pettused ja kuidas neid tuvastada
Üks levinumaid petuskeeme kasutatud autode turul on hodomeetri näidu ehk läbisõidu kerimine. Eesmärk on näidata autot vähem kulununa, et küsida selle eest kõrgemat hinda. Transpordiameti andmebaas on siinkohal hindamatu abimees. Andmebaasis kuvatakse graafikuna või tabelina kõik tehnoülevaatustel fikseeritud läbisõidunäidud.
Analüüsides neid andmeid, pöörake tähelepanu järgmisele:
- Loogiline kasv: Läbisõit peaks ajas pidevalt kasvama. Kui näete graafikul järsku langust (näiteks 2018. aastal oli läbisõit 200 000 km ja 2020. aastal 150 000 km), on tegemist ilmselge pettusega.
- Ebaloomulikult väike läbisõit: Kui 10 aastat vana diiselmootoriga auto läbisõit on vaid 120 000 km, tasub olla skeptiline. Keskmine diiselauto läbib aastas 20 000–30 000 kilomeetrit või rohkemgi.
- Pikad pausid ülevaatuses: Kui ülevaatuste ajaloos on mitmeaastane auk, võib see viidata sellele, et auto seisis (nt avarii tõttu) või viibis välismaal, kus selle läbisõitu ei fikseeritud.
Tehnoülevaatuse ajaloo süvitsi uurimine
Lisaks läbisõidule annab ülevaatuste ajalugu infot auto tehnilise tervise kohta. Transpordiameti lehel on näha, kas auto on ülevaatuse läbinud esimese korraga või on olnud korduvülevaatusi. Veelgi olulisem on see, et sageli on välja toodud põhjused, miks ülevaatus ebaõnnestus.
Kui näete märkusi nagu “ohtlikud vead pidurisüsteemis”, “liigne korrosioon kandvates konstruktsioonides” või “heitgaasid ei vasta normile”, peaksite olema äärmiselt ettevaatlik. Isegi kui auto on hetkel ülevaatuse läbinud, viitavad sellised ajaloolised märkused sellele, et sõidukit ei ole heaperemehelikult hooldatud või on see oma eluea lõpusirgel. Pidevad probleemid veermiku või heitgaasidega võivad tähendada suuri remondiarveid uuele omanikule.
Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmete ristkasutus
MNT taustakontroll on küll põhjalik, kuid see ei kuva otseselt avariide detaile. Seetõttu tuleb Transpordiameti andmeid alati kombineerida Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) veebilehel oleva sõiduki liikluskahjude kontrolliga. See on samuti tasuta teenus.
Sisestades sinna VIN-koodi või registreerimismärgi, näete nimekirja juhtumitest, kus antud sõiduk on osalenud liiklusõnnetuses. Oluline on eristada kahte tüüpi kirjeid:
- Sõiduk oli põhjustaja: See näitab, et auto osales avariis, kuid see ei pruugi tähendada, et auto ise sai suuri kahjustusi (kuigi sageli saab).
- Sõiduk oli kannatanu: Siin on näha hüvitised, mida kindlustus maksis auto remondiks. See on kriitilise tähtsusega info. Kui näete, et auto remondiks on makstud tuhandeid eurosid, on tegemist olnud tõsise avariiga.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata märkele “sõiduk hävines”. See tähendab, et kindlustusselts on lugenud auto taastamise majanduslikult ebamõistlikuks (nn mahakandmine). Kui selline auto on uuesti liikluses, on see tõenäoliselt üles ehitatud väga odavalt ja võib olla liikluses ohtlik. Transpordiameti registris võib selline auto olla aktiivne, kuid LKF ajalugu paljastab selle tumeda mineviku.
Välismaalt toodud autode “pimeala”
Kõige suurem piirang Transpordiameti taustakontrolli puhul on see, et see kajastab vaid Eestis toimunud sündmusi. Kui auto on toodud Saksamaalt, Prantsusmaalt või Itaaliast ja registreeritud Eestis alles hiljuti, on MNT andmebaasis olev ajalugu lühike ja “puhas”.
Petturid kasutavad seda sageli ära: tuuakse sisse suure läbisõiduga või avariiline auto, keritakse näit tagasi või tehakse odav remont, ja seejärel registreeritakse see Eestis. Ostja näeb MNT lehel “puhast lehte” ja väikest läbisõitu. Välismaalt toodud autode puhul on tungivalt soovitatav kasutada tasulisi rahvusvahelisi VIN-koodi teenuseid (nagu carVertical või autoDNA) või pärida andmeid päritoluriigi esindustest, et saada tervikpilt.
Omanike vahetuste sagedus ja kasutusviis
Transpordiameti päring näitab ka omanike vahetuste arvu ja aegu. See on psühholoogiline indikaator auto seisukorra kohta. Kui autol on olnud lühikese aja jooksul (näiteks viimase aasta jooksul) 3-4 omanikku, on see suur ohumärk. Tavaliselt tähendab see, et iga uus omanik on avastanud autol mingi kuluka või lahendamatu probleemi ja püüdnud sellest kiiresti vabaneda.
Samuti tasub vaadata, kas auto on olnud kasutusel taksona või õppesõidukina. Mõnikord on see info registris märkusena kirjas. Takso või rendiauto läbisõit on tavakasutajaga võrreldes mitmekordne ja kulumine (nii salongis kui tehniliselt) on märkimisväärselt suurem, isegi kui aastaarv on värske.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas MNT taustakontroll näitab ka auto omaniku nime?
Ei, andmekaitse reeglite (GDPR) tõttu ei näita avalik päring praeguse ega endiste omanike nimesid ega täpseid aadresse. Näha on vaid see, kas omanik oli füüsiline või juriidiline isik ning millises maakonnas sõiduk registreeriti.
Mida teha, kui läbisõidu graafik on puudulik?
Vanemate autode puhul või kui auto on pikalt seisnud, ei pruugi läbisõidu andmeid olla igal aastal fikseeritud. Samuti puudub info perioodi kohta, mil auto oli välismaal. Kui andmed puuduvad vahetult enne Eestisse toomist, tuleb suhtuda näitu ettevaatlikkusega ja kontrollida kulumist muude märkide järgi (rool, pedaalid, istmed).
Kas “võõrandamiskeeld” tähendab, et autot ei saa osta?
Jah, sisuliselt küll. Kui registris on märge “võõrandamiskeeld”, tähendab see tavaliselt, et kohtutäitur on seadnud autole piirangu võlgnevuste tõttu. Sellist autot ei saa Transpordiametis uue omaniku nimele vormistada enne, kui võlg on tasutud ja keeld maas. Sellise auto ostmine on äärmiselt riskantne.
Kas MNT lehel on näha ka liisingu info?
Jah, kui auto on liisingus, on omanikuna märgitud liisingfirma ja tegelik kasutaja on märgitud vastutava kasutajana. Auto ostmisel liisingufirmalt tuleb jälgida, et müügiprotsess oleks korrektne ja liisinguleping saaks nõuetekohaselt lõpetatud või üle võetud.
Miks erineb VIN-koodi ja numbrimärgi päringu tulemus?
Tulemused peaksid olema samad, kuid VIN-kood on unikaalne ja püsiv, samas kui numbrimärki võib vahetada. Alati on kindlam kontrollida VIN-koodi järgi, et veenduda, et uurite ikka õiget autot, mitte lihtsalt numbrit, mis on tõstetud teisele sõidukile.
Praktilised sammud ja soovitused enne tehingut
Kuigi Transpordiameti taustakontroll on võimas tööriist, ei asenda see kunagi auto füüsilist ülevaatust. Register on vaid esimene filter, mille abil praakida välja ilmselged pettused ja probleemsete dokumentidega sõidukid. Kui digitaalne taustakontroll on edukas ja suuremaid ohumärke ei esine, on aeg liikuda järgmise sammu juurde: auto reaalne tehniline kontroll.
Leppige müüjaga kokku, et viite auto ostueelsele ülevaatusele sõltumatusse töökotta või tehnoülevaatuspunkti. Spetsialist suudab tõstuki peal tuvastada lekkeid, lõtke veermikus ja avariijälgi (nt ebaühtlased keevitused või värvipaksuse erinevused), mida register ei näita. Samuti ühendatakse auto diagnostikaseadmega, mis võib paljastada elektroonilisi vigu või mootori tööhäireid, mis armatuurlaual ei pruugi tulukesena põleda.
Lõpetuseks, kui otsustate auto osta, vormistage alati kirjalik ostu-müügileping, kus on fikseeritud kõik kokkulepped, auto tegelik seisukord, varustus ja läbisõit tehingu hetkel. Ärge nõustuge lepingusse märkima tegelikust hinnast väiksemat summat, sest probleemide ilmnemisel ja tehingust taganemisel saate nõuda tagasi vaid lepingus kirjas olevat summat. Korrektne taustakontroll koos tehnilise ülevaatuse ja juriidiliselt pädeva lepinguga tagab teile meelerahu ja rõõmu uuest sõidukist aastateks.
