Auto ja teepinna vahel on vaid neli kämblasuurust kontaktpinda, mistõttu on rehvide seisukord sõiduki ohutuse seisukohalt vaat et kõige kriitilisem tegur. Paljud autojuhid pööravad tähelepanu küll auto tehnilisele hooldusele, õlivahetusele ja piduritele, kuid unustavad tihti kontrollida seda, mis neid tegelikult teel hoiab – rehvimustrit. Eestis, kus ilmastikuolud on äärmiselt muutlikud ning teekatet võivad katta nii vihm, lörts kui ka jää, ei ole rehvimustri sügavus lihtsalt number paberil, vaid otsene elu ja tervist mõjutav faktor. Kulunud rehv kaotab drastiliselt oma haardumisvõime, pikendab pidurdusteekonda ning suurendab märkimisväärselt vesiliu ohtu. Seetõttu on oluline mitte ainult teada seaduslikke miinimumnõudeid, vaid mõista ka seda, millal on rehv tegelikult oma eluea ammendanud.
Seadusega nõutud miinimum vs. tegelik ohutus
Eesti Vabariigis kehtivad seadused panevad paika konkreetsed piirid, millest madalama mustrisügavusega liikluses osaleda ei tohi. Need normid on kehtestatud selleks, et tagada minimaalnegi ohutus, kuid eksperdid rõhutavad üha enam, et seaduslik miinimum ei tähenda automaatselt turvalist sõitu.
Suverehvide puhul on seadusega lubatud minimaalne mustri jääksügavus 1,6 millimeetrit. Kuigi sellise rehviga on lubatud sõita, näitavad testid, et juba alla 3 millimeetri kulunud suverehvi omadused märjal teel halvenevad järsult. Sügavate lompi läbimisel ei suuda kulunud muster vett piisavalt kiiresti kõrvale juhtida ning auto võib kaotada juhitavuse palju väiksematel kiirustel kui uue rehviga.
Talverehvide puhul on nõuded rangemad. Kohustuslik minimaalne mustri sügavus on 3,0 millimeetrit. Siiski soovitavad rehvispetsialistid ja ohutuseksperdid tungivalt vahetada talverehvid välja juba siis, kui mustri sügavus on kahanenud 4–5 millimeetrini. Eesti talved, kus lumi vaheldub sulaga, nõuavad rehvilt maksimaalset haarduvust lumel ja lörtsis, mida 3-millimeetrine rehv enam täiel määral pakkuda ei suuda.
Miks on sügavus füüsikaliselt oluline?
Rehvimustri peamine ülesanne ei ole mitte ainult haardumise tekitamine kuival asfaldil, vaid vee, lörtsi ja muda eemale juhtimine rehvi ja tee vahelt. Mida sügavamad on sooned, seda rohkem vett suudab rehv sekundis kõrvale pumbata.
- Vesiliu oht: Uus rehv, mille mustri sügavus on umbes 8 mm, suudab kiirusel 80 km/h eemaldada teepinnalt kümneid liitreid vett sekundis. Kui muster on kulunud 1,6 millimeetrini, väheneb vee ärajuhtimise võime drastiliselt. See tähendab, et rehv “tõuseb” veepadjale (vesiliug) juba tunduvalt madalamal kiirusel, muutes rooli ja pidurid kasutuks.
- Pidurdusteekond: Erinevus 8 mm ja 1,6 mm mustriga rehvi pidurdusteekonna vahel märjal teel võib 80 km/h kiiruse juures olla isegi kuni kaks auto pikkust. See vahemaa on kriitiline ja võib otsustada, kas õnnetus toimub või mitte.
- Lumine ja lörtsine tee: Talverehvide puhul töötavad mustriplokid ja nendes asuvad lamellid (peenikesed sisselõiked) nagu väikesed haagid, mis kinnituvad lume ja jää külge. Kui muster on kulunud, on lamelle vähem ja need on madalamad, mistõttu rehv ei suuda lumme “hammustada”.
Kuidas rehvimustri sügavust korrektselt mõõta?
Rehvide kontrollimine ei nõua tingimata keerulisi seadmeid ega töökoja külastust. Iga autojuht saab sellega ise hakkama, kasutades lihtsaid vahendeid või visuaalset vaatlust. Siiski on oluline teada, kuidas ja kust mõõta, et tulemus oleks tõene.
1. Kulumisindikaatorid (TWI)
Kaasaegsetel rehvidel on mustri soontesse peidetud väikesed kõrgemad kummisillad, mida nimetatakse kulumisindikaatoriteks (TWI – Tread Wear Indicator). Tavaliselt on nende asukoht märgitud rehvi küljele väikese kolmnurga või kirjaga TWI. Kui rehvi protektor on kulunud nende indikaatoritega samale tasapinnale, on rehv saavutanud oma seadusliku kulumispiiri (tavaliselt 1,6 mm). Talverehvidel võib olla lisaks ka spetsiaalne lumeindikaator, mis näitab 4 mm piiri.
2. Spetsiaalne sügavusmõõdik
Kõige täpsema tulemuse annab spetsiaalne rehvimustri sügavusmõõdik. Need on saadaval igas autopoes ja tanklas ning võivad olla nii lihtsad mehaanilised joonlauad kui ka täpsed digitaalsed seadmed. Mõõtmisel tuleks järgida järgmisi põhimõtteid:
- Pargi auto tasasele pinnale ja pööra rattad välja, et neile oleks lihtsam ligi pääseda.
- Aseta mõõdik rehvi peamisesse soonde (mitte mustriploki peale ega peenikesse lamelli).
- Korda mõõtmist mitmes erinevas punktis piki rehvi ümbermõõtu ja kindlasti ka rehvi sise- ja välisservas. Rehvid võivad kuluda ebaühtlaselt.
3. Müntidega mõõtmine (kiire ja käepärane)
Kui spetsiaalset mõõdikut käepärast pole, saab ligikaudse hinnangu anda müntide abil:
- 2-eurone münt: Selle mündi hõbedane ääris on umbes 4 mm laiune. Kui torkad 2-eurose mündi talverehvi mustrisse ja hõbedane ääris jääb nähtavale, on mustri sügavus alla 4 mm ning rehv vajab peatselt vahetust.
- 1-eurone münt: Selle kuldne ääris on ligikaudu 3 mm. See on hea indikaator talverehvi minimaalse seadusliku piiri kontrollimiseks.
Mida räägib ebaühtlane kulumine?
Rehvimustri sügavuse mõõtmisel võib selguda, et rehv on kulunud ebaühtlaselt. See on oluline signaal auto tehnilise seisukorra või valede harjumuste kohta.
Kui rehv on kulunud rohkem keskelt, viitab see tavaliselt liiga kõrgele rehvirõhule. Liigselt täis pumbatud rehv puutub teega kokku vaid oma keskosaga, kandes kogu koormust seal. Vastupidine olukord, kus rehv on kulunud rohkem servadest, viitab alarõhule. Tühi rehv vajub läbi ja toetub sõites servadele, mis kulutab neid kiiremini ning suurendab kütusekulu.
Kui märkate, et rehv on kulunud ainult ühest servast (sise- või välisküljest), on tegemist tõsisema probleemiga. See viitab tavaliselt valele rataste kokkujooksule või kulunud veermiku detailidele. Sellisel juhul ei piisa vaid rehvi vahetamisest – tuleb külastada autoteenindust ja teostada sillastend, vastasel juhul rikutakse ka uus rehv kiiresti.
Rehvi vanus on sama oluline kui muster
Tihti arvatakse ekslikult, et kui mustrit on piisavalt, on rehv sõidukõlbulik. Tegelikkuses vananeb rehvi kummisegu ajas, sõltumata läbisõidust. UV-kiirgus, osoon ja temperatuurikõikumised muudavad kummi hapraks ja kõvaks.
Eriti kriitiline on see talverehvide puhul. Kõvaks muutunud kumm ei haaku enam jää ja lumega, isegi kui mustri sügavus on 7–8 mm. Rehvi vanust saab kontrollida rehvi küljel asuva DOT-koodi järgi. Koodi viimased neli numbrit tähistavad tootmisnädalat ja -aastat (näiteks “3220” tähendab, et rehv toodeti 2020. aasta 32. nädalal). Eksperdid soovitavad mitte kasutada rehve, mis on vanemad kui 5–6 aastat, isegi kui mustrisügavus on normis. Üle 10 aasta vanused rehvid on liikluses otseselt ohtlikud.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Millal on Eestis talverehvid kohustuslikud?
Talverehvide kasutamine on Eestis kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Naastrehvidega võib sõita 15. oktoobrist kuni 31. märtsini (erandkorras aprilli lõpuni). Lamellrehvidega on lubatud sõita aastaringselt, kuigi suvel kuluvad need kiiremini ja nende pidamisomadused kuumal asfaldil on kehvemad.
Kas tohib vahetada ainult kaks rehvi korraga?
Jah, tohib, kuid uued (või parema mustriga) rehvid tuleks alati paigaldada tagasillale, sõltumata sellest, kas auto on esi- või tagaveoline. See aitab vältida auto tagaosa ootamatut libisemist (külglibisemist) kriitilistes olukordades, mida on juhil kõige raskem kontrollida.
Mis on trahv kulunud rehvidega sõitmise eest?
Liiga kulunud rehvidega sõitmine on karistatav rahatrahviga. Politseil on õigus saata sõiduk erakorralisele ülevaatusele. Veelgi hullem on aga see, et kindlustusjuhtumi korral võib kindlustusandja keelduda kahju hüvitamisest või nõuda tekitatud kahju sisse, kui õnnetuse põhjuseks olid nõuetele mittevastavad rehvid.
Kas erineva mustriga rehve tohib kasutada?
Samal teljel peavad olema identsed rehvid (sama tootja, mudel ja mõõt). Eri telgedel võivad rehvid olla erinevad, kuid see ei ole soovitatav, kuna see võib mõjutada auto juhitavust ja stabiilsust. Naast- ja lamellrehve ei tohi segamini kasutada – all peavad olema kas ainult naastrehvid või ainult lamellrehvid.
Regulaarne hooldus tagab rehvide pikaealisuse
Et rehvid kestaksid võimalikult kaua ja nende muster kuluks ühtlaselt, on ennetav hooldus võtmetähtsusega. Lihtsaim ja tõhusaim viis rehvide eluea pikendamiseks on regulaarne rehvirõhu kontrollimine – soovitatavalt kord kuus ja kindlasti enne pikemaid sõite või koorma vedamist. Õige rõhk tagab optimaalse kontakti teepinnaga, vähendab veeretakistust ja hoiab kütusekulu kontrolli all.
Lisaks rõhule on mõistlik iga 10 000 – 15 000 kilomeetri järel rehve auto all ümber tõsta (rotatsioon). Tavaliselt kuluvad vedava silla rehvid kiiremini. Tõstes rehve regulaarselt eest taha ja vastupidi (järgides rehvi pöörlemissuunda), tagate kogu jooksu ühtlasema kulumise. See tähendab, et saate rehvikomplekti kasutada kauem ohutult, säästes pikemas perspektiivis raha ning tagades stabiilse juhitavuse kogu rehvi eluea vältel. Ärge oodake viimase millimeetrini – rehvid on investeering teie ja teie kaasreisijate turvalisusesse.
