Kaasaegsete sõidukite armatuurlauad meenutavad üha enam lennuki kokpitti, olles täis erinevaid ekraane, nuppe ja sadu erinevaid märgutulesid. Kui mootori rikke või õlisurve tuli on enamikule autojuhtidele tuttav ja tekitab koheselt ärevust, siis valgustusseadmetega seotud sümbolid jäävad sageli tähelepanuta või neid tõlgendatakse valesti. Üks enim segadust tekitavaid ja potentsiaalselt ohtlikke olukordi liikluses on seotud just päevasõidutulede (inglise keeles Daytime Running Lights ehk DRL) märgutulega. Paljud juhid näevad armatuuril rohelist tulukest ja eeldavad ekslikult, et nende auto on pimedas sõitmiseks täielikult valgustatud, teadmata, et tegelikkuses võivad nad olla kaasliiklejatele tagantpoolt täiesti nähtamatud. See artikkel selgitab põhjalikult, mida see sümbol tähendab, millal päevatulesid tohib kasutada ja miks on selle märgi ignoreerimine pimedal ajal eluohtlik.
Mis on päevatuled ja miks need kasutusele võeti?
Enne kui süveneme armatuurlaual olevasse sümbolisse, on oluline mõista päevatulede tehnilist ja seadusandlikku tausta. Euroopa Liidus muutusid spetsiaalsed päevasõidutuled kohustuslikuks kõikidele uutele sõiduautode tüüpidele alates 2011. aastast. Selle muudatuse peamine eesmärk oli liiklusohutuse suurendamine: auto peab olema vastutulijatele nähtav ka valgel ajal, ilma et see kulutaks liigselt energiat või kütust, mida teevad tavalised lähituled.
Päevatuled on disainitud spetsiifiliselt selleks, et muuta sõiduk nähtavaks eespool olijatele. Need on tavaliselt eredate LED-lahendustega ja nende valgusvihk on suunatud otse ette, mitte teepinnale nagu lähituledel. Siit tuleneb ka esimene ja kõige olulisem erinevus: päevatuled ei ole mõeldud tee valgustamiseks pimedas, vaid auto märgistamiseks valges. Nende valgustusvõime on piiratud ja need ei suuda tekitada piisavat valgusvihku, et juht näeks pimedas teel olevaid takistusi, jalakäijaid või metsloomi.
Kuidas tunda ära päevatulede märgutuli?
Autotootjad kasutavad erinevaid sümboleid, kuid rahvusvaheliselt on välja kujunenud teatud standardid. Päevasõidutulede märgutuli armatuuril on peaaegu alati rohelist värvi. See eristub tavalisest lähitulede märgist (mis on samuti roheline) oma kujunduse poolest.
Tavaliselt kujutab päevatulede sümbol:
- Laterna kujutist, millest väljuvad kiired või punktid on tähistatud katkendlike joontega või täppidega.
- Mõnel automargil võib see olla lihtsalt tekst “DRL” või “AUTO”, mis helendab roheliselt.
- Erinevus lähitulede märgist: Lähitulede sümbol kujutab tavaliselt laternat, mille kiired on suunatud diagonaalselt alla ja on tähistatud sirgete joontega.
Segadus tekibki sageli sellest, et mõlemad märgid on rohelised. Psühholoogiliselt seostab juht rohelist värvi teadmisega “kõik on korras” või “süsteem töötab”. Kui juht näeb hämaras armatuuril rohelist tuld, ei pruugi ta süveneda, kas tegemist on lähitulede või päevatuledega, ning jätkab sõitu ebapiisava valgustusega.
Suurim oht: “Kummitusautod” ja tagatuled
Kõige kriitilisem aspekt, mida paljud juhid ei tea, puudutab auto tagaosa. Enamikul kaasaegsetel autodel on seadistus selline, et päevatulede režiimis põlevad ainult eesmised tuled, samal ajal kui tagumised gabariittuled on kustunud. See on tehtud energiasäästu eesmärgil ja vastavalt varasematele regulatsioonidele, mis ei nõudnud valgel ajal tagatulede põlemist.
See tekitab liikluses äärmiselt ohtliku olukorra, mida nimetatakse “kummitusauto” efektiks. Kujutage ette järgmist stsenaariumi: sõidate maanteel tihedas vihmasajus, udus või videvikus. Teie ees liigub halli värvi auto. Kuna on hämar, on auto kontuurid raskesti eristatavad. Kuna sellel autol põlevad ees vaid päevatuled (ja juhil on armatuuril roheline tuli, mis annab talle kindlustunde), on auto tagaosa täiesti pime. Teie, lähenedes tagant suurema kiirusega, märkate eessõitjat alles viimasel hetkel, kui teie enda tuled peegelduvad tema helkuritelt. See on sagedane tagant otsasõitude põhjus.
Paljudel uutel autodel on küll võimalik esinduses programmeerida tuled nii, et koos päevatuledega põleksid ka tagatuled (Skandinaavia seadistus), kuid vaikimisi on see sageli välja lülitatud.
Armatuurlaua valgustuse lõks
Miks juhid ei märka, et neil ei põle õiged tuled? Vanemate autode puhul oli asi lihtne: kui tulesid sisse ei lülitanud, oli armatuurlaud pime. Kiirusenäidikut polnud pimedas näha, mis sundis juhti koheselt tulesid lülitama.
Kaasaegsetel autodel on aga armatuurlauad (eriti digitaalsed ekraanid) alati valgustatud, sõltumata sellest, kas välised tuled põlevad või mitte. Veelgi enam, paljudel autodel muutub armatuuri valgustus päevaajal eredamaks ja pimedas tuhmimaks. See loob juhile illusiooni, et kuna ta näeb spidomeetrit ja raadiot selgelt, peavad ka auto tuled olema sisse lülitatud. See on tehnoloogiline mugavus, mis on kaasa toonud uue ohutusriski. Juht peab teadlikult kontrollima vastavat märgutuld, mitte usaldama salongi valgustust.
Automaatsete tulede (AUTO) eripärad ja piirangud
Enamikul uutel autodel on tulede lülitil asend “AUTO”. See on mugavusfunktsioon, kus valgusandur otsustab, millal lülitada ümber päevatuledelt lähituledele. Kuigi see süsteem töötab üldjuhul hästi tunnelites ja pilkases pimeduses, on sellel tõsised puudused:
- Udu ja vihm: Valgusandur reageerib valguse hulgale, mitte nähtavusele. Päevasel ajal võib olla tihe udu või ränk vihmasadu, mis piirab nähtavust paarikümne meetrini, kuid anduri jaoks on väljas piisavalt “valge”. Tulemuseks on see, et auto sõidab päevatuledega, tagatuled on kustus ja auto on udus nähtamatu.
- Lumesadu: Sarnaselt vihmale võib valge lumi peegeldada piisavalt valgust, et andur ei lülitaks sisse lähitulesid, kuigi tuisu tõttu on nähtavus nullilähedane.
- Videvik ja koidik: Üleminekuaegadel võib andur viivitada tulede lülitamisega, jättes auto liiga kauaks päevatulede režiimi.
Seega, kui usaldate “AUTO” asendit, peate siiski jälgima armatuuril olevat märgutuld. Kui tingimused on halvad, kuid roheline lähitulede märk ei sütti, tuleb tuled käsitsi ümber lülitada.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas päevatuledega tohib sõita vihmaga?
Seadus lubab päevatulesid kasutada ainult valge ajal ja hea nähtavuse korral. Kerge seenevihma korral võib see olla lubatud, kuid tugeva vihmasaju, udu või lumesaju korral on kohustuslik kasutada lähitulesid (koos tagatuledega). Rusikareegel on: kui pead sisse lülitama kojamehed, lülita sisse ka lähituled.
Miks vastutulijad mulle tulesid vilgutavad?
Kui sõidate päeval ja vastutulijad vilgutavad, võib põhjus olla selles, et olete kogemata sisse jätnud kaugtuled või udutuled. Kui aga sõidate hämaras või pimedas ja teile vilgutatakse, on suure tõenäosusega põhjuseks see, et sõidate päevatuledega. Teie auto esituled on küll heledad (LEDid on väga teravad), kuid need ei valgusta teed ja mis peamine – teie tagatuled on kustus.
Kas ma võin ise paigaldada järelturu LED-päevatuled?
Jah, kuid need peavad vastama rangetele nõuetele. Tuledel peab olema “E” märgistus ja “RL” tähis (Running Lights). Lisaks tuleb need paigaldada vastavalt seaduses ettenähtud mõõtudele (kõrgus maapinnast, vahekaugus teineteisest). Valesti paigaldatud tuled on tehnoülevaatusel läbikukkumise aluseks ja võivad pimestada teisi juhte.
Kuidas ma tean, kas mu autol põlevad päevatuledega ka tagatuled?
Kõige lihtsam viis on teha praktiline katse. Käivitage auto valges, jätke tuled asendisse “0” või “AUTO” (kui väljas on valge) ja minge vaadake auto taha. Kui tagatuled ei põle, siis teate, et peate halva nähtavuse korral olema eriti hoolikas ja lülitama tuled käsitsi sisse.
Tehnoseisundi ja tulede reguleerimise olulisus
Lisaks õige tulede režiimi valimisele on kriitilise tähtsusega valgustusseadmete füüsiline seisukord. Isegi kui juht teab täpselt, mida armatuuris süttinud märk tähendab ja kasutab lähitulesid õigesti, võib tulemus olla ebapiisav, kui laternad on amortiseerunud.
Plastikust esitulede klaasid kipuvad aja jooksul UV-kiirguse ja teeprügi tõttu tuhmuma ja kollakaks muutuma. See “kae” takistab valguse läbipääsu ja hajutab valgusvihku valesti, pimestades vastutulijaid ja vähendades juhi nägemisulatust. Tuhmunud tulesid on võimalik poleerida, kuid sügavamate kahjustuste korral on vajalik klaaside või terve laterna vahetus. Eriti oluline on see ksenoon- ja LED-tulede puhul, kus valgusallikas on küll võimas, kuid must või kriimustatud klaas nullib selle efektiivsuse.
Samuti ei tohi unustada tulede regulaarset reguleerimist. Ebaühtlased teed ja vibratsioon võivad paigast nihutada tulede kaldenurga. Liiga madalale näitavad tuled lühendavad reageerimisaega ohu korral, liiga kõrgele näitavad tuled aga pimestavad rängalt vastutulijaid. Paljudel autodel on salongis rullik tulede kõrguse muutmiseks vastavalt koormale – veenduge, et see oleks tavaolukorras (üksinda või kahekesi sõites) asendis “0”. Kui veate pagasiruumis rasket koormat või haagist, tõuseb auto nina üles ja tulesid tuleb reguleerida allapoole, et mitte teisi pimestada.
