Iga diiselmootoriga auto omanik on vähemalt korra kogenud seda ebakindlust, mis tekib krõbeda külmaga hommikul süüdet keerates. Diiselmootorid on oma olemuselt nõudlikumad kui bensiinimootorid, kuna nende käivitamine nõuab oluliselt suuremat pöördemomenti ja mootoriploki soojendamist eelsüüteküünalde abil. Kui aku ei ole piisavalt võimas või on kaotanud oma mahtuvuse, jääb sõit pooleli juba enne, kui olete garaažist välja saanud. Selles artiklis käsitleme põhjalikult, millele tähelepanu pöörata, et valida just teie sõidukile sobivaim aku, mis tagab probleemivaba käivituse ka kõige karmimates talvetingimustes.
Miks on diiselmootor aku suhtes nii nõudlik?
Diiselmootori ja bensiinimootori käivitusprotsess erinevad üksteisest fundamentaalselt. Diiselmootoris toimub süüde suruõhu kuumutamise teel, mis tähendab, et kolvid peavad mootorit ringi ajama palju suurema surveastme juures. See nõuab starterilt tunduvalt rohkem jõudu. Lisaks on diiselmootoril vaja toita eelsüüteküünlaid, mis tarbivad esimese minuti jooksul märkimisväärses koguses voolu. Kui aku sisetakistus on külmaga kõrge, langeb pinge kiiresti ja süsteem ei suuda enam mootorit piisavalt kiiresti ringi ajada, et tekitada põlemiseks vajalikku temperatuuri.
Teine tegur on õli viskoossus. Külma ilmaga muutub mootoriõli paksemaks, mis suurendab hõõrdumist mootori osade vahel. Starter peab seda paksu õli “läbi suruma”, mis tähendab, et elektrienergia kulu kasvab hüppeliselt. Seetõttu on diiselauto puhul aku valik kriitiline – väike allahindlus mahtuvuses või käivitusvoolus võib tähendada vahet teeloleku ja koju jäämise vahel.
Olulised tehnilised näitajad: Mida numbrid tähendavad?
Akut ostes vaatame tavaliselt kahte peamist näitajat: ampertunde (Ah) ja käivitusvoolu (A). Need ei ole lihtsalt suvalised numbrid, vaid määravad ära aku “iseloomu”.
Ampertunnid (Ah)
See näitaja väljendab aku mahutavust ehk seda, kui palju energiat aku suudab salvestada. Kui sõidate lühikesi otsi, on suurem mahtuvus (Ah) eluliselt tähtis, sest aku ei jõua sõidu ajal täielikult täituda. Diiselmootorite puhul soovitatakse üldjuhul valida aku, mille mahtuvus on vähemalt sama suur või veidi suurem, kui autotootja on ette näinud.
Käivitusvool (CCA – Cold Cranking Amps)
See on number, mida külmal talvehommikul kõige rohkem vaja läheb. CCA tähistab maksimaalset voolutugevust, mida aku suudab lühikese aja jooksul (tavaliselt 30 sekundit) anda temperatuuril -18 °C. Mida kõrgem on see näitaja, seda kergemini starter mootorit ringi ajab. Diiselautode puhul tasub eelistada akusid, millel on antud mõõdu kohta võimalikult kõrge käivitusvool.
Aku tehnoloogiad: AGM vs EFB vs tavaaku
Tänapäeva autotööstus on toonud turule erinevaid tehnoloogiaid, mis on mõeldud konkreetsete vajaduste rahuldamiseks. Vale tüüpi aku valimine võib lühendada selle eluiga drastiliselt.
- Tavalised plii-happeakud (Wet Cell): Need on kõige soodsamad ja sobivad vanematele diiselautodele, millel puuduvad keerulised start-stop süsteemid.
- EFB (Enhanced Flooded Battery): Need akud on arendatud spetsiaalselt lihtsamate start-stop süsteemidega autodele. Need taluvad paremini süvatühjenemist ja laevad kiiremini kui tavaakud.
- AGM (Absorbent Glass Mat): See on “kuningas” talvistes tingimustes. Klaasmatid hoiavad elektrolüüti kinni, mis võimaldab akul pakkuda väga kõrget käivitusvoolu ja taluda intensiivset kasutamist. Kui teie autol on start-stop süsteem või palju lisavarustust (istmesoojendused, võimas helisüsteem), on AGM ainus õige valik.
Füüsilised mõõtmed ja poolused: Ära tee seda viga
Paljud inimesed teevad vea, ostes liiga suure või liiga väikese aku, mõtlemata füüsilistele piirangutele. Igal autol on aku jaoks ette nähtud kindel koht ehk “pesa”.
- Mõõdud: Aku peab mahtuma akualusele. Liiga suur aku ei mahu kinnitusklambrite alla, liiga väike aku jääb sõidu ajal loksuma, mis on ohtlik.
- Pooluste asetus: Kontrollige kindlasti, kus asub pluss- ja miinusklemm. Kui ostate vale poolustega aku, jäävad kaablid lühikeseks ega ulatu klemmideni.
- Kinnitusviis: Kontrollige, kas teie autol on vaja akut kinnitada põhjast (B13 kinnitus) või pealtpoolt. Vale kinnitusviisiga akut on raske või võimatu turvaliselt paigaldada.
Lühikeste sõitude mõju ja vajadus aku hoolduse järele
Eestis on tavaline, et talvel sõidetakse tööle ja koju tagasi, läbides vaid mõned kilomeetrid. See on diiselauto aku “surmaotsus”. Alternaator (laadimisgeneraator) vajab aega, et aku uuesti täis laadida. Kui teete lühikesi sõite, siis iga käivitus võtab akust rohkem energiat, kui alternaator suudab järgmise sõidu jooksul taastada. Tulemuseks on aku järk-järguline tühjenemine.
Soovitame kord või kaks aastas, eriti enne talve algust, aku täis laadida spetsiaalse nutika akulaadijaga. See aitab vältida sulfaatide ladestumist aku plaatidele, mis on peamine aku mahutavuse vähenemise põhjus. Nutikas laadija suudab taastada aku seisukorra ka siis, kui see on vahepeal tühjenenud.
Kuidas märgata, et aku vajab vahetust?
Aku ei ütle tavaliselt ette, millal ta “sureb”, kuid on mõningaid märke, mida tasub jälgida. Kui märkate neid sümptomeid, on viimane aeg mõelda uue aku peale:
- Mootori käivitamine tundub “uimasem” kui tavaliselt – starter teeb aeglasemat häält.
- Armatuurlaual põlevad hoiatustuled või vilkuvad tuled starteri andmise ajal.
- Salongivalgustus on tavalisest tuhmim või väreleb.
- Aku pealispind on paisunud või klemmide ümber on tekkinud suur kogus valget või rohekat korrosiooni.
- Auto on olnud pikemat aega seisnud ja keeldub käivitumast (isegi kui muidu oli aku korras).
Kui aku on juba üle 4-5 aasta vana, on selle efektiivsus külmas kindlasti langenud. Diiselmootori puhul ei tasu oodata, kuni auto ühel hommikul üldse ei käivitu, vaid ennetav vahetus on sageli odavam kui hilisem puksiiriteenus ja kiireloomuline akuost lähimast bensiinijaamast.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma võin panna diiselautole bensiinimootori aku?
Üldjuhul ei ole see soovitatav. Bensiinimootori akud on sageli väiksema käivitusvooluga. Diiselmootor vajab suurt “lööki” käivitamiseks, mida väike bensiiniaku ei pruugi suuta anda, eriti kui väljas on pakane. Parem on valida aku, mis vastab vähemalt autotootja spetsifikatsioonile.
Kas suurem aku on alati parem?
Põhimõtteliselt jah, kui see mahub füüsiliselt auto akupessa. Küll aga peab arvestama, et kui aku on autole mõeldust liiga palju suurem, ei pruugi auto generaator suuta seda kunagi päris täis laadida. Liiga suur aku on ka raskem ja kallim, seega tasub valida auto kasutusjuhendile vastav või ühe astme võrra võimsam variant.
Miks AGM-aku on nii palju kallim kui tavaline aku?
AGM-aku tootmisprotsess on keerukam ja materjalid kallimad. See pakub aga oluliselt pikemat eluiga, paremat vibratsioonitaluvust ja suurt võimekust töötada ka sügava tühjenemise tingimustes. Diiselauto puhul on see investeering, mis tasub end ära pikaealisuse ja kindlustundega.
Kuidas ma saan teada, kas mu aku vajab laadimist või on täiesti läbi?
Kõige kindlam on pöörduda töökotta, kus tehakse akule koormustest. Lihtne multimeetriga pinge mõõtmine näitab vaid laetuse taset, kuid koormustest näitab, kas aku suudab hoida pinget ka siis, kui starter töötab. Kui aku pinge langeb koormuse all alla 10 volti, on see märk vajadusest aku välja vahetada.
Kas ma pean pärast aku vahetust autot “õpetama”?
Paljude uuemate autode puhul (eriti start-stop süsteemiga) on see vajalik. Auto akuhaldussüsteem (BMS) peab teadma, et peal on uus aku, et laadimisprofiili õigesti reguleerida. Kui seda ei tehta, võib uus aku tühjeneda kiiremini kui peaks või lüheneb selle eluiga tunduvalt.
Aku eluiga pikendavad nipid
Lisaks õigele valikule sõltub aku kestvus otseselt teie harjumustest. Talveperioodil võiksite võimalusel vähendada elektrienergia tarbimist kohe pärast käivitamist. Lülitage välja istmesoojendused, roolisoojendus ja tagaklaasi soojendus hetkeks, kui olete mootori käivitanud – see annab generaatorile võimaluse suunata kogu vool aku laadimiseks. Samuti tasub jälgida, et auto salongis ei jääks pärast väljumist põlema tulesid, kuna isegi väike tarbija võib krõbedas pakases aku kiiresti tühjendada. Kontrollige ka klemme – kui need on oksüdeerunud, tekib vooluringis takistus, mis takistab voolu liikumist starterini. Puhastage klemmid ja vajadusel määrige need spetsiaalse kontaktmäärdega, et tagada hea elektriühendus läbi kogu talve.
