Autojuhina olete kindlasti kogenud olukorda, kus tiheda vihmasaju või lörtsi ajal muutub nähtavus kriitiliselt halvaks, sest esiklaasi puhastajad ei tee oma tööd enam korralikult. Selle asemel, et vesi sujuvalt ja vaikselt ära pühkida, jätavad kojamehed klaasile häirivaid triipe, teevad kriuksuvat häält või hüppavad üle klaasipinna. See ei ole mitte ainult tüütu, vaid ka äärmiselt ohtlik, kuna halb nähtavus on üks peamisi liiklusõnnetuste põhjuseid halbades ilmastikuoludes. Kuigi kojamehed on kuluosad ja neid tulebki aeg-ajalt vahetada, on paljude autoomanike jaoks üllatuseks, kui kiiresti uued harjad oma töövõime kaotavad. Sageli peitub põhjus valedes harjumustes või teadmatuses, kuidas neid õrna kummist detaile tegelikult hooldama peaks.
Peamised tegurid, mis hävitavad kojameeste kummi
Kojameeste eluiga sõltub otseselt keskkonnast, milles auto viibib, ja sellest, kuidas neid kasutatakse. Kummi struktuur on tundlik ja selle lagunemist kiirendavad mitmed faktorid, mida me igapäevaselt tähele ei pruugi panna. Eestis on kliimatingimused autodele eriti karmid, pakkudes väljakutseid nii suvel kui ka talvel.
Üks suurimaid vaenlasi on UV-kiirgus ja osoon. Isegi kui autot ei kasutata ja see seisab parklas, teeb päike oma tööd. UV-kiirgus kuivatab kojameeste kummi, muutes selle hapraks ja vähem elastseks. Kui kumm kaotab elastsuse, ei suuda see enam järgida tuuleklaasi kumerust, mille tulemusena tekivad klaasile puhastamata alad. Osoon põhjustab kummis mikroskoopilisi pragusid, mis aja jooksul süvenevad ja viivad harja rebenemiseni.
Teine kriitiline tegur on mehaaniline kulumine ja mustus. Teedel lendub pidevalt tolmu, liiva, pigi ja putukajäänuseid. Kui need ladestuvad klaasile ja kojamees need üle pinna tõmbab, toimib see nagu liivapaber. Eriti kahjulik on kojameeste kasutamine kuiva klaasi peal. Hõõrdumine on sel juhul maksimaalne ja kummi terav serv, mis peaks vett pühkima, kulub ümaraks või saab sälke täis loetud sekunditega. Lisaks kahjustab see ka esiklaasi ennast, tekitades sinna mikrokriimustusi, mis vastutulevate autode tuledes helkima hakkavad.
Talvised ohud ja temperatuurikõikumised
Eesti talv on kojameeste jaoks tõeline proovikivi. Madalad temperatuurid muudavad kummi jäigaks, mis tähendab, et see ei liigu klaasil enam nii sujuvalt. Kuid kõige suurem viga, mida autojuhid teevad, on jäätunud kojameeste lahtirebimine klaasilt või nende kasutamine jääkaabitsana. Kui kojamees on klaasi külge külmunud ja klaasipuhasti mootor käivitatakse, rebeneb sageli kummi peenike serv lahti. Isegi kui visuaalselt tundub hari terve, on selle töövõime jäädavalt rikutud.
Samuti koguneb talvel klaasile teesoola ja kemikaale, mida kasutatakse libedusetõrjeks. See soolane segu kuivab klaasile ja kojameestele, söövitades kummi pinda ja kiirendades metallosade (kui on tegemist raamiga kojameestega) korrosiooni. Jääkonarused klaasil toimivad samuti teradene, mis lõiguvad kojamehe kummi iga tõmbega, jättes sinna püsivad sälgud, mis hiljem vihmasajus triipe jätavad.
Kuidas tuvastada, et kojamehed on oma aja ära elanud?
Paljud juhid venitavad vahetusega liiga kaua, harjudes halva nähtavusega. On mitmeid selgeid märke, mis viitavad vajadusele harjad koheselt välja vahetada:
- Triibud klaasil: See on kõige levinum märk. See viitab sellele, et kummi serv on kas kulunud, pragunenud või on sinna kinni jäänud mustus.
- Hüppamine või värisemine: Kui kojamees ei liigu sujuvalt, vaid hüppab üle klaasi, on kumm tõenäoliselt liiga jäik (vana) või on kojamehe vars kõver, mistõttu nurk klaasi suhtes on vale.
- Kriuksuv hääl: See viitab tavaliselt vananenud ja kõvaks muutunud kummile, mis ei libise enam, vaid hõõrdub tugevalt. Samas võib see viidata ka valele paigaldusele.
- Puhastamata alad: Kui kojamees jätab keskele või äärtele suuremaid puhastamata laike, on harja raam või vetruvus väsinud ja see ei suru kummi enam ühtlaselt vastu klaasi.
Praktilised nipid kojameeste eluea pikendamiseks
Kojameeste eluiga saab märgatavalt pikendada lihtsa hooldusega. Eesmärk on hoida kumm elastne ja puhas ning vältida asjatut hõõrdumist. Järgnevalt toome välja kõige efektiivsemad meetodid:
1. Puhastage kojameeste kummi regulaarselt
Iga kord, kui pesete autot, tuleks eraldi tähelepanu pöörata kojameeste kummidele. Võtke puhas lapp või paber ja tõmmake see piki kummi serva, kuni lapp ei määrdu enam mustaks. Te üllatute, kui palju pigi ja mustust sinna koguneb. Puhastamiseks sobib tavaline seebivesi või spetsiaalne klaasipuhastusvahend. Vältige tugevaid lahusteid (nagu bensiin), mis võivad kummi struktuuri lõhkuda.
2. Ärge kasutage kojamehi kuiva klaasi peal
See on kuldreegel. Kui peate puhastama klaasi tolmust või õietolmust, kasutage alati ohtralt klaasipesuvedelikku. Laske vedelikul hetk toimida, enne kui kojamehed tööle panete. Kaasaegsetel autodel on sageli vihmasensorid – veenduge, et automaatne režiim poleks sisse lülitatud pesulasse minnes või kuiva ilmaga, et vältida juhuslikke “kuivi tõmbeid”.
3. Talvine erihool
Talvel on soovitatav tõsta kojamehed ööseks klaasist eemale (kui auto konstruktsioon seda võimaldab) või asetada kummi ja klaasi vahele spetsiaalne kate või isegi papitükk. See hoiab ära külmumise. Enne sõidu alustamist veenduge alati, et klaas on jääst täiesti puhas. Ärge lootke, et kojamehed lükkavad lörtsi või sulamata jääkihti minema – see on kiireim viis uued harjad ära rikkuda.
4. Klaasivaha ja nanokaitse kasutamine
Klaasi katmine vetthülgava vahendiga (tuntud kui “nähtamatu kojamees”) vähendab oluliselt kojameeste töökoormust. Suurtel kiirustel jookseb vesi ise klaasilt maha ja kojamehi on vaja kasutada harvemini. Lisaks muudab selline töötlus klaasi pinna libedamaks, vähendades hõõrdumist kummi ja klaasi vahel.
Raamiga vs raamita (Flat) kojamehed
Autoomanikud seisavad poes sageli valiku ees: kas eelistada vanakooli raamiga kojamehi või moodsaid raamita (Flat-blade) lahendusi. Raamiga kojameestel on metallist liigendid, mis suruvad kummi vastu klaasi mitmes punktis. Nende nõrkuseks on talv – liigendid jäätuvad kinni ja hari ei paindu enam klaasi kumeruse järgi.
Raamita kojamehed on tänapäeval standardiks ja põhjusega. Nendes on survedetail (tavaliselt vedruterasest liist) integreeritud kummi sisse. See tagab ühtlase surve kogu harja pikkuses. Need on aerodünaamilisemad (ei tekita suurel kiirusel tuulemüra) ja kuna neil puuduvad välised liikuvad osad, ei jäätu need talvel kinni. Kuigi raamita kojamehed võivad olla veidi kallimad, on nende eluiga ja töökindlus Eesti kliimas reeglina parem.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kui tihti peaks kojamehi vahetama?
Üldine soovitus on vahetada kojamehi kaks korda aastas: enne talve ja pärast talve. Kui kasutate kvaliteetseid silikoonkattega harju ja hooldate neid regulaarselt, võivad need kesta ka aasta, kuid harva kauem, ilma et kvaliteet langeks.
Kas ma võin vahetada ainult kojamehe kummi, mitte tervet raami?
Jah, see on võimalik ja säästlikum variant, eriti originaalraamide puhul. Siiski on see töömahukam ja nõuab täpsust. Kui raam ise on juba loksuv või roostes, ei anna ainult kummi vahetus soovitud tulemust.
Miks täiesti uued kojamehed jätavad triipe?
Sellel on tavaliselt kaks põhjust: kas klaas on kaetud nähtamatu mustusekilega (näiteks autovaha või pigi), mida pole korralikult eemaldatud, või on kojamehe vars kõver, mistõttu hari ei asu klaasi suhtes 90-kraadise nurga all. Puhastage klaas põhjalikult ja kontrollige varre asendit.
Kas silikoonist kojamehed on paremad kui kummist?
Silikoonharjad on üldiselt vastupidavamad UV-kiirgusele ja temperatuurikõikumistele kui looduslik kumm. Samuti jätavad nad klaasile õhukese vetthülgava kihi. Nende miinuseks võib olla kõrgem hind ja mõnikord suurem kalduvus “kiunuda” vähese vihma korral.
Klaasipesuvedeliku keemiline koostis ja mõju pikaealisusele
Üks sageli tähelepanuta jäetud aspekt, mis mõjutab otseselt kojameeste eluiga, on klaasipesuvedeliku kvaliteet ja koostis. Odavamad klaasipesuvedelikud sisaldavad sageli agressiivseid kemikaale, mis on mõeldud küll mustuse kiireks lahustamiseks, kuid mis mõjuvad laastavalt kummisegudele. Eriti oluline on jälgida vedeliku alkoholisisaldust ja selle tüüpi.
Paljud talvised pesuvedelikud põhinevad etanoolil, kuid lõhna varjamiseks või hinna alandamiseks lisatakse sinna aineid, mis kuivatavad kummi liigselt. Kui kojamees puutub pidevalt kokku kange keemiaga ja seejärel kuivab tuule käes, kiireneb materjali vananemine märgatavalt – kumm muutub kõvaks ja hakkab pragunema. Kvaliteetsemad pesuvedelikud sisaldavad glütseriini või muid lisandeid, mis toimivad määrdeainena ja aitavad säilitada kummi elastsust. Seega, valides poes klaasipesuvedelikku, tasub vaadata mitte ainult külmakindlust, vaid ka koostist ja eelistada tooteid, mis lubavad olla “kojamehesõbralikud” või sisaldavad kummide hoolduskomponente. See väike lisakulu vedelikule võib säästa teid sagedasest ja kulukast kojameeste vahetusest.
