Kasutatud sõiduki soetamine on paljude inimeste jaoks üks suurimaid rahalisi väljaminekuid kodu ostmise järel. See on protsess, mis on täis elevust ja lootust leida ideaalne neljarattaline kaaslane, kuid paraku kaasneb sellega ka märkimisväärne risk. Tänapäeva autoturg on mitmekesisem kui kunagi varem, pakkudes valikuid alates kodumaistest sõidukitest kuni Euroopa eri paigust imporditud autodeni. Kuid läikiva värvkatte ja puhtaks küüritud salongi all võib peituda tume minevik, mis võib uuele omanikule kaasa tuua tuhandetesse eurodesse ulatuvad remondiarved või, mis veelgi hullem, ohu elule ja tervisele. Seetõttu ei ole auto ajaloo kontrollimine enam ammu vaid soovituslik lisategevus, vaid kriitiline samm, mis peaks eelnema igale ostuotsusele.
Miks on auto taustakontroll tänapäeval vältimatu?
Autoturu läbipaistvus on aastatega paranenud, kuid petturid on muutunud üha kavalamaks. Statistika näitab, et märkimisväärne osa järelturul müüdavatest autodest omab mingisugust varjatud puudust. Need ei pruugi alati olla pahatahtlikud pettused, vaid mõnikord ka eelmise omaniku teadmatus, kuid ostja jaoks on tulemus sama – ootamatud kulud.
Peamised riskid, mida ajaloo kontroll aitab maandada, on järgmised:
- Läbisõidupettused: See on endiselt üks levinumaid probleeme kasutatud autode turul. Odomeetri näitu vähendatakse, et auto tunduks uuem ja vähem kulunud, võimaldades küsida kõrgemat hinda. Tegelikkuses on sellise auto mootor ja veermik oluliselt rohkem kulunud, mis tähendab peatset remondivajadust.
- Varjatud avariid: Paljud “avariivabadena” reklaamitud autod on tegelikult osalenud rasketes liiklusõnnetustes. Kui auto on taastatud odavalt ja ebaprofessionaalselt, võib selle turvakere olla nõrgestatud ning turvapadjad puududa, mis muudab sõiduki liikluses ohtlikuks.
- Juriidilised piirangud: Auto võib olla varastatud, sellel võivad olla tasumata liisingumaksed või see võib olla kohtutäituri poolt arestitud. Sellise sõiduki ostmine võib viia olukorrani, kus ostja jääb ilma nii autost kui ka rahast.
- Kasutusviis: Ajaloo kontroll võib paljastada, kas autot on kasutatud taksona, rendiautona või politseisõidukina. Sellised autod on tavaliselt saanud suuremat koormust kui tavasõidukid, isegi kui läbisõit ei tundu ülemäära suur.
VIN-kood: Sõiduki unikaalne sõrmejälg
Kogu taustakontrolli aluseks on VIN-kood (Vehicle Identification Number). See on 17-kohaline tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis on igale autole unikaalne, sarnaselt inimese isikukoodile. VIN-koodi abil on võimalik jälgida auto teekonda alates tehasest väljumisest kuni praeguse hetkeni, eeldusel, et andmed on registritesse kantud.
VIN-koodi leiab tavaliselt auto tehnilisest passist, esiklaasi alumisest nurgast või auto kerelt (sageli kapoti alt või juhiukse piidalt). Enne ostu sooritamist on äärmiselt oluline veenduda, et auto kerel olev VIN-kood klapiks täielikult dokumentides olevaga. Igasugune ebakõla või manipuleerimise jälg VIN-koodi ümbruses on suur ohumärk, mis viitab võimalikule vargusele või “doonorauto” kasutamisele.
Kuidas kontrollida Eesti päritolu autot?
Kui tegemist on Eestist uuena ostetud ja siin sõitnud autoga, on ajaloo kontrollimine suhteliselt lihtne ja suures osas tasuta. Eesti riiklikud andmebaasid on eeskujulikult digitaliseeritud ja kõigile kättesaadavad.
Transpordiameti e-teenindus
Esimene samm peaks olema Transpordiameti (endine Maanteeamet) avalik taustakontroll. Sisestades auto registreerimismärgi või VIN-koodi, saab näha:
- Sõiduki tehnilisi andmeid ja piiranguid.
- Ülevaatuste ajalugu koos fikseeritud läbisõitudega. See on suurepärane tööriist odomeetri kerimise tuvastamiseks – kui läbisõit on aastatega vähenenud, on tegu pettusega.
- Omanike vahetusi ja nende arvu (kas autot on hoitud aastaid või on see käinud käest kätte).
Liikluskindlustuse Fond (LKF)
Teine väga oluline tasuta allikas on Liikluskindlustuse Fondi koduleht. Sealt saab kontrollida sõiduki liikluskahjude ajalugu. LKF andmebaas näitab Eestis toimunud kindlustusjuhtumeid, milles sõiduk on osalenud. Oluline on märkida, et see register ei kajasta kaskokindlustuse juhtumeid ega avariisid, kus politseid ega kindlustust ei teavitatud (nn kokkulepped sularahas). Siiski annab see hea ülevaate suurematest õnnetustest.
Välismaalt toodud autode kontrollimine: Keerulisem, kuid võimalik
Suur osa Eestisse müüki jõudvatest autodest on imporditud Lääne-Euroopast, peamiselt Saksamaalt, Prantsusmaalt, Belgiast või Itaaliast. Nende autode puhul Eesti siseriiklikud andmebaasid ei aita, kuna ajalugu enne Eestis arvele võtmist seal ei kajastu. Siin tulevad appi rahvusvahelised tasulised teenused.
On olemas mitmeid teenusepakkujaid (nagu CarVertical, autoDNA jt), kes koondavad andmeid erinevate riikide registritest, kindlustusfirmadest ja esindustest. Tasuline raport võib paljastada:
- Välisriigi avariiajaloo: Pildid avariilisest autost oksjonil on üks kindlamaid tõendeid pettuse kohta.
- Tegeliku läbisõidu: Hooldusajalugu välisriigi esindustes annab aimu tegelikust kilometraažist.
- Varguste andmebaasid: Kontrollitakse rahvusvahelisi politsei andmebaase.
- Kasutuse eripärad: Näiteks kas auto oli registreeritud taksona teises riigis.
Kuigi need raportid maksavad raha (tavaliselt 10–20 eurot), on see tühine summa võrreldes riskiga osta “pomm”. Siiski tuleb meeles pidada, et ükski andmebaas pole täiuslik – kui avarii toimus ja seda kuskil ametlikult ei fikseeritud, ei kajastu see ka raportis.
Digitaalne hooldusraamat vs paberversioon
Vanasti oli auto hooldusraamat “püha graal”, mis tõestas korrapärast hooldust. Tänapäeval on paberist hooldusraamatuid äärmiselt lihtne võltsida. Internetis müüakse tühje raamatuid ja templeid, millega “tekitatakse” autole laitmatu ajalugu. Seetõttu tasub paberist raamatusse suhtuda skeptiliselt, eriti kui see näeb välja kahtlaselt uus või on kõik sissekanded tehtud sama käekirja ja pastakaga.
Usaldusväärsem on digitaalne hooldusajalugu, mida peavad margiesindused. Enne ostu tasub helistada vastava automargi esindusse ja uurida (VIN-koodi alusel), millal ja millise läbisõiduga autot viimati hooldati. Mõned esindused võivad andmekaitse tõttu keelduda info väljastamisest, kuid tihti piisab, kui paluda kinnitust: “Kas viimane hooldus oli kuupäeval X läbisõidul Y?”.
Füüsiline kontroll: Ajalugu paberil ei asenda silmaga nähtut
Isegi kui auto ajalugu tundub “paberil” puhas, ei tähenda see, et auto on tehniliselt korras. Ajaloo kontroll on vaid esimene filter praagi väljasorteerimiseks. Sellele peab järgnema põhjalik tehniline kontroll.
Mida jälgida lisaks ajaloole?
- Värvikihi paksus: Värvipaksuse mõõtja aitab tuvastada pahteldatud ja ülevärvitud kohti, mis viitavad avariile.
- Klaaside ja tulede markeeringud: Kõikidel klaasidel peaks olema sama tootmisaasta. Kui üks on uuem, on see ilmselt vahetatud (mis võib, aga ei pruugi viidata avariile).
- Salongi kulumine: Rool, käigukang, pedaalid ja juhiistme serv peaksid vastama läbisõidule. Kui 100 000 km sõitnud autol on roolinahk täiesti kulunud, on põhjust kahelda.
- Kapotialune: Otsi märke lekkest, kuid ole ettevaatlik liigselt puhtaks pestud mootori suhtes, mis võib peita lekkeid.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas tasuta VIN-koodi kontrollist piisab?
Eestist uuena ostetud auto puhul annab Transpordiameti ja LKF-i päring sageli piisava esmase pildi. Välismaalt toodud auto puhul on tasuta info aga väga puudulik ja tungivalt on soovitatav kasutada tasulisi rahvusvahelisi teenuseid.
Mida teha, kui müüja keeldub VIN-koodi avaldamast?
See on väga suur ohumärk. Ausal müüjal ei ole põhjust auto identifitseerimisnumbrit varjata. Kui müüja keeldub VIN-koodi andmast või fotot saatmast, on kõige targem sellest tehingust loobuda ja otsida teine sõiduk.
Kas avariilise ajalooga autot tasub üldse osta?
Mitte iga avarii ei muuda autot kasutuskõlbmatuks. Kui tegemist on olnud vaid plekimõkimisega (stanged, tiivad), mis on korrektselt taastatud, võib see olla hea ost, eriti kui hind on vastav. Oluline on vältida autosid, millel on olnud struktuursed kahjustused (keregeomeetria paigast, turvapadjad lahti käinud).
Kas esindused annavad telefoni teel auto ajaloo kohta infot?
See sõltub konkreetsest esindusest ja riigist. Andmekaitse reeglid (GDPR) on ranged ja sageli ei väljastata eelmise omaniku andmeid ega detailseid arveid. Küll aga on paljud esindused nõus kinnitama läbisõidu õigsust või viimase hoolduse aega, kui lähete kohale koos auto omanikuga.
Kas auto ajaloo kontrollimine tagab 100% kindlustunde?
Ei, 100% garantiid ei anna miski. Ajaloo kontroll vähendab riske oluliselt, kuid ei välista vigu, mis pole üheski andmebaasis fikseeritud. Seetõttu on parim kombinatsioon taustakontrollist ja pädeva mehaaniku poolsest ülevaatusest.
Investeering hingerahusse ja tuleviku väärtusesse
Kasutatud auto ostmine ei tohiks olla õnnemäng, kus panuseks on teie säästud ja perekonna turvalisus. Põhjalik eeltöö ja auto ajaloo kontrollimine on tänapäeval lihtsam kui kunagi varem ning selle tegemata jätmine on põhjendamatu risk. Kulutades mõnikümmend eurot taustauuringule ja veidi aega andmebaasidesse süvenemisele, võite säästa tuhandeid eurosid hilisemate remonttööde arvelt.
Lisaks rahalisele säästule annab “puhas” ajalugu teile kindlustunde, et sõiduk on turvaline ja selle edasimüümine tulevikus on lihtsam. Turg hindab üha enam läbipaistva ajalooga sõidukeid ning ausa minevikuga auto hoiab oma hinda paremini. Seega, olge tark ostja: usaldage, aga kontrollige. Teie tulevane mina tänab teid selle eest, et võtsite aega süveneda detailidesse, mis jäävad esmapilgul silmale nähtamatuks.
