Kütusehindade pidev kõikumine ja üldine elukalliduse tõus on pannud paljud autoomanikud otsima alternatiive tavapärasele bensiinile või diislile. Kuigi elektriautod koguvad populaarsust, on nende soetusmaksumus paljudele endiselt kättesaamatu ning laadimistaristu ebaühtlane. Siinkohal tõuseb taas päevakorda aastakümneid tuntud, kuid pidevalt edasiarenev lahendus: vedelgaas ehk LPG (Liquid Petroleum Gas). Vaatamata tehnoloogia küpsusele ringleb autoomanike seas endiselt hulgaliselt müüte gaasiseadmete ohutuse, mootori kulumise ja tegeliku tasuvuse kohta. Alljärgnevalt lahkame detailselt, mida kujutab endast kaasaegne gaasiseade, kas hirmudel on alust ja milline on reaalne matemaatika selle investeeringu taga.
Mis on LPG ja kuidas see erineb CNG-st?
Enne süvitsi minemist on oluline teha selget vahet kahel peamisel gaasitüübil, mida autodes kasutatakse, sest neid aetakse tihti segamini. LPG (vedelgaas) on propaani ja butaani segu, mis on nafta töötlemise kõrvalprodukt. Seda hoiustatakse autos vedelal kujul suhteliselt madala rõhu all (tavaliselt 5–10 bari). CNG (surumaagaas) on aga metaan, mida hoitakse gaasilises olekus ülikõrge rõhu all (umbes 200 bari).
Autoomaniku jaoks on peamine erinevus seadme hinnas ja tanklate võrgustikus. LPG tanklaid on Eestis ja Euroopas kordades rohkem kui CNG tanklaid ning LPG seadme paigaldus on tunduvalt odavam ja kompaktsem. Just seetõttu keskendume siin artiklis just LPG-le kui kõige kättesaadavamale alternatiivile bensiiniautode omanikele.
Kas LPG-süsteem on autole ja reisijatele ohutu?
Üks levinumaid hirme seoses gaasiseadmetega on plahvatusoht. Hollywoodi filmid on loonud kuvandi, et iga gaasipaak on potentsiaalne pomm. Tegelikkus on aga risti vastupidine – eksperdid ja päästeametid kinnitavad, et kaasaegne LPG-paak on sageli vastupidavam kui auto originaalne bensiinipaak.
LPG ohutuse tagavad mitmed tehnilised lahendused:
- Tugevdatud terasest paak: Gaasipaagid on valmistatud paksust (3-4 mm) terasest, mis peab vastu suurtele löökidele. Erinevalt plastist bensiinipaakidest ei purune need avarii korral kildudeks ega leki kergelt.
- Mitmikklapp (Multivalve): See on süsteemi süda, mis sisaldab mitut turvamehhanismi. Näiteks sulgeb see automaatselt gaasivoolu, kui süüde välja keeratakse või kui torustik peaks purunema.
- Ülerõhuklapp: Tulekahju korral, kui rõhk paagis tõuseb ohtlikult kõrgele, laseb klapp gaasi kontrollitult välja, vältides paagi lõhkemist. Gaas põleb ära, kuid plahvatust ei toimu.
- Täitmispiirik: Paaki on võimalik täita vaid 80% ulatuses, jättes ruumi gaasi paisumiseks temperatuuri tõusmisel.
Eestis ja Euroopa Liidus kehtivad gaasiseadmetele väga ranged sertifitseerimisnõuded (R67-01). Kui seade on paigaldatud litsentseeritud töökojas ja läbinud Transpordiameti nõutud kontrolli, on see sama ohutu kui mis tahes muu kütusesüsteem.
Mootori tervis: kas gaas “kuivatab” mootorit?
Teine suur murekoht on mootori vastupidavus. Levinud on arvamus, et gaas põleb kõrgemal temperatuuril ja “kuivatab” klappe, põhjustades mootori kiirema kulumise. Selles väites on tõetera sees, kuid see kehtib peamiselt vananenud süsteemide või valesti seadistatud autode kohta.
LPG-l puuduvad tõepoolest bensiinile omased määrimisomadused ja lisaained. Mõnede, eriti Jaapani ja Korea päritolu autode puhul, on klapipesad “pehmemad” ja võivad gaasiga sõites kiiremini kuluda. Selle probleemi lahendamiseks kasutatakse kaasaegsetel süsteemidel:
- Klappide õlitussüsteemi (nt Flashlube): See on lisaseade, mis doseerib sisselaskesse spetsiaalset õli, mis kaitseb klappe ja klapipesasid ning alandab põlemistemperatuuri.
- Bensiini järelpritsimist: Kaasaegsed aju juhitavad gaasiseadmed suudavad suure koormuse all (näiteks maanteel möödasõidul või kõrgetel pööretel) segada gaasi hulka väikeses koguses bensiini, et jahutada põlemiskambrit.
Õigesti seadistatud IV või V põlvkonna gaasiseade ei kahjusta mootorit. Vastupidi – kuna gaas põleb puhtamalt kui bensiin, ei teki mootorisse nii palju tahma, mis hoiab mootoriõli kauem puhtana ja võib teatud juhtudel isegi pikendada mootori eluiga.
Tasuvusarvutus: kui kiiresti investeering end ära tasub?
LPG seadme paigaldamine on investeering. Keskmine kvaliteetse seadme hind koos paigaldusega jääb vahemikku 1000–1500 eurot, sõltuvalt mootori silindrite arvust ja süsteemi keerukusest. Kas see tasub end ära?
Vaatame lihtsustatud arvutust. LPG hind on ajalooliselt püsinud umbes 50% bensiini hinnast. Kuigi gaasi kulu on liitri kohta umbes 10–15% suurem kui bensiinil (madalama energiasisalduse tõttu), on rahaline võit siiski märkimisväärne.
Näidisarvutus:
- Auto keskmine bensiinikulu: 8 l/100km
- Bensiini hind: 1.70 €/l
- Sõidukulu bensiiniga 100 km kohta: 13.60 €
- Auto keskmine gaasikulu (+15%): 9.2 l/100km
- LPG hind: 0.75 €/l
- Sõidukulu gaasiga 100 km kohta: 6.90 €
Lisades gaasiga sõites minimaalse bensiinikulu (käivitamiseks) ja võimaliku klapiõli kulu, on reaalne sääst umbes 5–6 eurot iga 100 kilomeetri kohta. See tähendab, et 1000-eurone investeering tasub end ära ligikaudu 17 000 – 20 000 kilomeetri läbimisel. Keskmise Eesti autoomaniku jaoks, kes sõidab aastas 20 000 km, on tasuvusaeg alla ühe aasta. Pärast tasuvuspunkti on iga kilomeeter puhas võit.
Igapäevane kasutamine ja paigaldusprotsess
Gaasiseadme paigaldus võtab tavaliselt aega ühe kuni kaks tööpäeva. Autoomaniku jaoks muutub pärast paigaldust vähe. Autos on lüliti, mis võimaldab valida bensiini ja gaasi vahel, ning kütusetaseme näidik. Gaasipaak paigaldatakse enamasti varuratta asemele, mis tähendab, et pagasiruumi maht ei vähene, kuid varuratta asemel tuleb kaasas kanda rehviparanduskomplekti.
Auto käivitub alati bensiiniga. Kui mootor on saavutanud töötemperatuuri (tavaliselt 30-40 kraadi), lülitub süsteem automaatselt ja märkamatult gaasile. Kui gaas saab otsa, lülitub auto piiksuga tagasi bensiinile. See tähendab, et auto sõiduulatus suureneb märgatavalt, kuna kasutada saab mõlemat paaki.
H2: Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas gaasiauto võimsus väheneb?
Kaasaegsete IV ja V põlvkonna (vedelisse sissepritsega) seadmetega on võimsuse kadu minimaalne või olematu, jäädes tavaliselt 1-2% piiresse, mida juht igapäevasel sõidul ei taju. Korralikult häälestatud süsteem tagab sujuva dünaamika.
Kas ma võin autoga parkida maa-alustesse parklatesse?
See on levinud probleem. Eestis on paljude maa-aluste parklate sissesõidul märk, mis keelab LPG-autode sisenemise. Kuigi kaasaegsed seadmed on ohutud, on see piirang sageli seotud parklate ventilatsioonisüsteemidega. Kuna LPG on õhust raskem, võib see lekke korral koguneda põrandale. Seega tuleb jälgida konkreetse parkla märgistust ja reegleid.
Kuidas mõjutab gaasiseade auto garantiid?
Kui paigaldate gaasiseadme uuele, kehtiva tehasegarantiiga autole, võib see mootori garantii katkestada, välja arvatud juhul, kui paigaldus on kooskõlastatud esindusega. Paljudel juhtudel pakuvad gaasiseadmete paigaldajad aga lisagarantiid mootorile, et seda riski maandada.
Kui tihti vajab gaasiseade hooldust?
Gaasiseade vajab regulaarset hooldust, tavaliselt iga 10 000 – 15 000 kilomeetri tagant või kord aastas. Hooldus sisaldab filtrite vahetust (vedel- ja gaasifaasi filtrid) ning süsteemi lekkekontrolli ja seadistuse kontrolli. Hoolduse hind on tavaliselt taskukohane, jäädes 30–50 euro piiresse.
Kas talvel on gaasiga probleeme?
LPG toimib talvel hästi, kuid tuleb arvestada, et mootor töötab bensiinil kauem, enne kui see soojeneb piisavalt gaasile üleminekuks. Seega on talvine bensiinikulu veidi suurem kui suvel. Gaasisegu koostist (propaani ja butaani vahekorda) muudetakse tanklates vastavalt aastaajale, et tagada aurustumine ka miinuskraadidega.
LPG roll rohepöördes ja tulevikuvaates
Kuigi maailm liigub elektrifitseerimise suunas, jääb sisepõlemismootor meie teedele veel pikkadeks aastateks. LPG on siinkohal oluline üleminekutehnoloogia. See on koheselt rakendatav lahendus, mis vähendab CO2 heitmeid umbes 10-15% võrreldes bensiiniga, kuid mis veelgi olulisem – see eritab kordades vähem lämmastikoksiide (NOx) ja peaaegu üldse mitte tahmaosakesi, mis on linnakeskkonnas peamised õhusaaste allikad.
Autoomaniku jaoks, kes sõidab palju ja soovib hoida jooksvad kulud madalal ilma sõidumugavuses järeleandmisi tegemata, on LPG endiselt üks ratsionaalsemaid valikuid järelturul. Tehnoloogia on töökindel, tanklavõrk lai ja rahaline sääst käegakatsutav. Otsustades gaasiseadme kasuks, on kriitilise tähtsusega valida kogenud paigaldaja ja kvaliteetne seade, sest just paigalduse kvaliteet määrab 90% ulatuses hilisema rahulolu ja süsteemi töökindluse.
