Kujutage ette olukorda, kus on karge talvehommik, teil on kiire tööle või tähtsale kohtumisele, istute autosse, keerate süütevõtit, kuid mootori reipa urina asemel kuulete vaid vaevalist klõpsatust või täielikku vaikust. See on üks levinumaid stsenaariume, millega autojuhid külmade ilmade saabudes silmitsi seisavad, kuid akuprobleemid võivad tabada sõidukit igal aastaajal. Autoaku laadimine kodustes tingimustes ei ole mitte ainult viis, kuidas säästa raha puksiiriteenuse või uue aku arvelt, vaid see on ka oluline oskus, mis aitab pikendada teie sõiduki toiteallika eluiga märgatavalt. Kuigi protsess ise võib tunduda hirmutav, eriti tänapäevaste rohke elektroonikaga varustatud autode puhul, on see õigeid töövõtteid ja ohutusreegleid järgides tegelikult jõukohane igale autoomanikule. Järgnev põhjalik juhend selgitab lahti kõik nüansid, alates ettevalmistustest kuni spetsiifiliste laadimisrežiimideni.
Miks autoakud tegelikult tühjenevad ja millal on vaja sekkuda
Enne laadija ühendamist on oluline mõista, miks aku üldse tühjaks saab. Kõige ilmselgem põhjus on loomulikult inimlik eksitus – näiteks põlema unustatud tuled või poikvel uks, mis hoiab salongivalgustuse töös. Kuid sageli on põhjused tehnilisemad ja vähem märgatavad.
Autoaku on keemiline energiaallikas, mis muundab keemilise energia elektrienergiaks. Külma ilmaga see keemiline protsess aeglustub, vähendades aku võimekust käivitusvoolu anda, samal ajal kui külm mootor nõuab käivitamiseks tavapärasest rohkem energiat. Lisaks on tänapäeva autodel palju tarbijaid, mis töötavad ka siis, kui auto seisab (nn parasiitvool) – alates signalisatsioonist kuni mäluga raadioseadmeteni.
Kriitiline tegur on ka sõidustiil. Lühikesed linnasõidud ei võimalda auto generaatoril akut täielikult taastada pärast käivitamist. Generaator vajab aku täislaadimiseks aega ja püsivamaid pöördeid. Kui aku laetuse tase langeb pidevalt alla kriitilise piiri, algab sulfateerumine – protsess, kus pliiplaatidele tekivad sulfaadikristallid, mis takistavad voolu liikumist ja võivad aku jäädavalt rikkuda. Regulaarne kodune laadimine on parim viis selle protsessi ennetamiseks või isegi tagasipööramiseks.
Ettevalmistused ja vajalik varustus
Ohutu ja eduka laadimisprotsessi aluseks on õige ettevalmistus. Esimene samm on valida sobiv laadija. Vanakooli “trafoga” laadijad on küll töökindlad, kuid võivad järelevalveta jätmisel akut üle keeta. Kaasaegsed nutikad laadijad (näiteks CTEK, NOCO jt) on varustatud mikroprotsessoritega, mis analüüsivad aku seisukorda ja reguleerivad laadimisvoolu vastavalt vajadusele, lülitudes täitumisel ümber säilitusrežiimile.
Enne töö alustamist veenduge, et teil on olemas järgmised asjad:
- Kvaliteetne akulaadija: Veenduge, et see sobib teie aku tüübiga (plii-hape, AGM, EFB või geelaku).
- Kaitseprillid ja kindad: Aku sees on väävelhape, mis on äärmiselt söövitav. Prillid on kohustuslikud, et kaitsta silmi võimalike pritsmete eest.
- Puhastusvahendid: Traathari või spetsiaalne klemmipuhastaja ja söögisooda lahus klemmide puhastamiseks oksiidist.
- Multimeeter (soovituslik): Aku pinge täpseks mõõtmiseks enne ja pärast laadimist.
Valige laadimiseks hästi ventileeritud koht. Laadimise käigus võib akust eralduda vesinikku, mis on äärmiselt plahvatusohtlik gaas. Garaažis laadides jätke uks või aken praokile. Mitte kunagi ei tohi akut laadida eluruumides või lahtise tule läheduses.
Samm-sammuline juhend aku laadimiseks
Järgige neid samme täpselt, et vältida lühiseid ja elektroonika kahjustamist. Kuigi mõned kaasaegsed laadijad lubavad laadida akut ka ilma seda autost eemaldamata, on kõige kindlam viis (eriti vanemate laadijate puhul) ühendada vähemalt üks klemm lahti või tõsta aku autost välja.
- Mootori seiskamine ja tarbijate väljalülitamine: Veenduge, et süüde on väljas ja kõik tuled on kustus.
- Klemmide lahtiühendamine: See on kriitiline ohutusmoment. Alati ühendage lahti esimesena miinusklemm (-) (tavaliselt must). Miks? Sest kui te alustate plussklemmist ja teie mutrivõti puudutab kogemata auto keret (mis on maandus), tekib lühis, mis võib põhjustada sädemeid ja aku plahvatuse. Pärast miinusklemmi eemaldamist võtke lahti plussklemm (+).
- Aku seisukorra kontroll ja puhastus: Vaadake aku üle. Kui korpus on punnis või pragunenud, ärge laadige seda – aku on ohtlik ja vajab väljavahetamist. Puhastage akuklemmid oksiidist, et tagada hea kontakt laadijaga.
- Laadija ühendamine: Veenduge, et laadija ei ole veel vooluvõrku ühendatud. Ühendage laadija punane klamber aku plussklemmiga (+). Seejärel ühendage must klamber aku miinusklemmiga (-).
- Laadija seadistamine ja käivitamine: Ühendage laadija vooluvõrku. Valige sobiv režiim (näiteks 12V, AGM režiim start-stop autodele või “Recond” taastav režiim, kui see on vajalik). Laadimine algab.
- Protsessi jälgimine: Nutikad laadijad näitavad protsessi kulgu indikaatortuledega. Vanemate laadijate puhul jälgige ampermeetrit – kui osuti langeb nulli lähedale, on aku täis. Ärge laske vedelikuakudel “keema” minna.
- Laadimise lõpetamine: Kui aku on täis, eemaldage laadija vooluvõrgust. Seejärel eemaldage klambrid vastupidises järjekorras: esmalt must (-) klamber, seejärel punane (+) klamber.
- Aku taasühendamine autoga: Puhastage klemmid veelkord vajadusel. Ühendage esmalt plussklemm (+) ja kinnitage see korralikult. Alles seejärel ühendage miinusklemm (-).
Erinevate akutüüpide eripärad (AGM, EFB ja Geel)
Kõik autoakud ei ole ühesugused ja vale laadimisrežiimi kasutamine võib moodsat akut kahjustada. Tänapäeva autod, eriti need, mis on varustatud Start-Stop süsteemiga, kasutavad sageli AGM (Absorbent Glass Mat) või EFB (Enhanced Flooded Battery) akusid.
AGM akud on tundlikumad laadimispinge suhtes. Tavaline pliiaku talub ajutiselt kõrgemat pinget (kuni 14.8V või isegi veidi rohkem külma ilmaga), kuid AGM aku võib liiga kõrge pinge korral kuivada ja rikneda, kuna neil puudub võimalus destilleeritud vee lisamiseks. Seetõttu on äärmiselt oluline kasutada nutikat laadijat, millel on spetsiaalne AGM režiim. See režiim hoiab pinget kontrolli all ega lase akul üle kuumeneda.
Geelakud on veelgi nõudlikumad ja nende laadimispinge peab olema madalam. Vale laadijaga laadides tekivad geeli sisse mullid, mis rikuvad aku jäädavalt. Lugege alati aku peal olevat etiketti enne laadimisrežiimi valimist.
Peamised ohutusreeglid ja mida vältida
Kuigi laadimine tundub lihtne, kätkeb see endas riske, mida ei tohi alahinnata. Siin on nimekiri asjadest, mida peab kindlasti meeles pidama:
- Külmunud akut ei tohi laadida: Kui aku on tühi ja seisnud pikalt miinuskraadide käes, võib elektrolüüt sees olla jäätunud. Sellise aku laadimine on plahvatusohtlik. Tooge aku tuppa ja laske sel soojeneda toatemperatuurini enne laadimise alustamist.
- Vältige sädemeid: Ühenduste tegemisel ja lahtiühendamisel tekivad sageli sädemed. Kuna laadiv aku eraldab vesinikku, võib säde põhjustada gaasi süttimise. Seetõttu ühendage laadija vooluvõrku alles siis, kui klambrid on aku küljes.
- Ärge jätke vana laadijat ööseks järelevalveta: Odavad või vanad laadijad ei lülitu automaatselt välja. Ülelaadimine aurustab elektrolüüti ja rikub plaate.
- Jälgige polaarsust: Plussi ühendamine miinusega (polaarsuse segiajamine) võib hävitada nii laadija, aku kui ka auto elektroonika, kui aku on autoga ühendatud. Kaasaegsetel laadijatel on küll polaarsuskaitse, kuid parem on mitte riskida.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin laadida akut ilma klemme autolt eemaldamata?
Jah, enamiku kaasaegsete nutikate laadijatega on see lubatud ja ohutu, eeldusel, et ühendate laadija õigesti (punane plussile, must kerele või miinusele, olenevalt tootja soovitustest). See aitab säilitada auto raadio ja pardaarvuti seadeid. Siiski, vanemate trafolaadijate puhul on tungivalt soovitatav aku vooluringist lahti ühendada, et vältida pingekõikumistest tulenevaid kahjustusi auto elektroonikale.
Kui kaua võtab aega aku täislaadimine?
See sõltub aku mahtuvusest (Amper-tunnid, Ah) ja laadija võimsusest (Amprid, A). Ligikaudse aja saamiseks jagage aku mahtuvus laadimisvooluga ja lisage umbes 20% kadudeks. Näiteks 60Ah aku laadimine 4A laadijaga võtab aega umbes: (60 / 4) + 20% = ca 18 tundi täiesti tühja aku puhul. Hoolduslaadimine läheb kiiremini.
Mida tähendab, kui laadija näitab viga või ei hakka laadima?
See võib viidata mitmele probleemile: halb kontakt klemmide ja klambrite vahel, liiga sügavalt tühjenenud aku (mida odav laadija ei suuda “äratada”), või on aku sisemiselt lühises (nn surnud purk). Kui pinge on langenud alla teatud piiri (nt alla 2V), peavad paljud laadijad akut defektseks ega alusta laadimist ohutuse tagamiseks.
Kas akut tuleks laadida ka suvel?
Jah, kui sõidate harva või teete ainult lühikesi otsi. Kuigi suvel on käivitusvoolu vajadus väiksem, toimub aku isetühjenemine soojaga kiiremini kui külmaga. Perioodiline laadimine aastaringselt pikendab aku eluiga märgatavalt.
Nutikate laadijate lisafunktsioonid ja hooldusrežiimid
Tänapäevane akuhoolduse turg on liikunud kaugele lihtsast voolu andmisest. Moodsad laadijad on pigem akuhaldussüsteemid, mis suudavad teostada mitmeastmelist laadimist. See protsess koosneb tavaliselt desulfatsioonist, põhi-laadimisest, absorptsioonist ja säilituslaadimisest.
Eriti tähelepanuväärne on desulfatsiooni faas. Nagu varem mainitud, on sulfaatide kogunemine peamine aku surma põhjus. Nutikad laadijad saadavad akusse spetsiaalseid pingeimpulsse, mis aitavad neid kristalle lagundada ja taastada aku mahtuvust. See tähendab, et regulaarselt hooldades võite “surnuks” peetud aku elule äratada ja kasutada seda veel mitu aastat.
Lisaks on paljudel seadmetel olemas temperatuuriandurid. See on äärmiselt kasulik Eesti kliimas. Külm aku vajab laadimiseks kõrgemat pinget, kuum aku aga madalamat. Laadija, mis suudab kompenseerida ümbritsevat temperatuuri, tagab, et akut ei laeta talvel alalaetuks ega keedeta suvel üle. Kui plaanite auto jätta seisma pikemaks ajaks (näiteks talvituv hobiauto või mootorratas), on asendamatu funktsioon nn “Float” või “Pulse” hoolduslaadimine, mis hoiab aku taset 95-100% vahel ilma seda üle koormamata. Õige laadija valimine on investeering, mis tasub ennast ära juba esimese päästetud aku või ärahoitud puksiiriarvega.
