Auto toomine välismaalt on eestlaste seas jätkuvalt populaarne tegevus, olgu põhjuseks siis Saksamaa järelturu rikkalikum varustus, Lõuna-Euroopa autode roostevabad kered või lihtsalt soov leida kindla ajalooga sõiduk. Kuigi internetiportaalid nagu mobile.de või autoscout24.com teevad sobiva sõiduki leidmise imelihtsaks, algab tegelik töö alles pärast ostuotsuse langetamist. Paljud autoostjad keskenduvad vaid sõiduki hinnale ja transpordikuludele, jättes tähelepanuta bürokraatlikud nüansid ja kaasnevad riiklikud tasud, mis võivad esialgset eelarvet märkimisväärselt paisutada. Et unistuste auto Eestisse registreerimine ei muutuks kulukaks ja närvesöövaks kadalipuks, on kriitiliselt oluline mõista siinset seadusandlust, nõutud dokumentatsiooni ja tehnilisi nõudeid juba enne tehingu sõlmimist.
Vajalik kodutöö enne ostutehingut
Enne lennupileti broneerimist või treileri tellimist tuleks teha põhjalik taustakontroll. Emotsiooni pealt tehtud ost on suurim riskifaktor ootamatute kulude tekkimiseks. Esimene samm on alati VIN-koodi kontroll. See unikaalne tehasetähis annab ligipääsu auto ajaloole, sealhulgas varasematele avariidele, läbisõidu õigsusele ja hooldusajaloole.
Lisaks ajaloole tuleb veenduda, et sõidukil on olemas kõik registreerimiseks vajalikud dokumendid. Eri riikides on kasutusel erinevad süsteemid ja teadmatus võib tähendada, et Transpordiamet keeldub autot arvele võtmast. Näiteks:
- Saksamaa: Vajalikud on mõlemad registreerimistunnistuse osad (Zulassungsbescheinigung Teil I ja Teil II). Ilma suurema, ehk teise osata, autot Eestis arvele ei võeta.
- Prantsusmaa: Registreerimistunnistus (Carte Grise) peab olema müüja poolt läbi kriipsutatud ja märkega “müüdud” koos kuupäevaga.
- Rootsi: Vajalikud on nii tehniline osa (sinine) kui ka teavitusosa (kollane).
Kui autol puudub Euroopa tüübikinnitusnumber (tavaliselt vanematel või väljaspoolt EL-i toodud autodel), võib osutuda vajalikuks tellida COC-sertifikaat (Certificate of Conformity). See dokument tõendab, et sõiduk vastab EL-i standarditele. Selle puudumisel võib Eestis tüübikinnituse saamine osutuda väga kulukaks ja aeganõudvaks protsessiks, ulatudes sadadest kuni tuhande euroni.
Ostu-müügilepingu korrektsus on A ja O
Transpordiamet on viimastel aastatel muutnud dokumentide kontrolli märgatavalt rangemaks, et vältida käibemaksupettusi ja ebaselge omandiõigusega autode legaliseerimist. Korrektne ostu-müügileping peab sisaldama:
- Müüja ja ostja täielikke andmeid (sh isikukoodid või registrikoodid ja aadressid).
- Sõiduki andmeid (mark, mudel, VIN-kood, registreerimisnumber, esmane registreerimine).
- Tehingu hinda ja valuutat.
- Tehingu toimumise kohta ja kuupäeva.
- Mõlema poole allkirju.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata olukorrale, kus auto ostetakse ettevõttelt. Arvel peab olema selgelt näha, kas hind sisaldab käibemaksu, on 0% määraga (ühendusesisene käive) või on tegemist marginaalipõhise maksustamisega. Transpordiamet teeb tihedat koostööd Maksu- ja Tolliametiga ning kui tekib kahtlus käibemaksu tasumise osas, peatatakse registreerimistoimingud kuni asjaolude selgumiseni. See võib tähendada auto omanikule nädalatepikkust ooteaega.
Sõiduki toomine Eestisse: omal jalal või treileril?
Transpordiviisi valik mõjutab otseselt kulusid ja riske. Kui otsustate auto ise Eestisse sõita, peate arvestama transiitnumbrite ja ajutise liikluskindlustusega. Saksamaal on levinud nn kollased numbrid (lühiajalised, kehtivad 5 päeva) ja punased numbrid (pikemaajalised eksportnumbrid).
Oluline on teada, et Saksamaa “kollased numbrid” on mõeldud eelkõige siseriiklikuks proovisõiduks. Kuigi nendega on aastaid Eestisse sõidetud, on Poola ja Leedu politsei hakanud viimasel ajal rangemalt kontrollima nende kehtivust rahvusvahelises liikluses. Turvalisem, kuid kallim valik on punaste servadega eksportnumbrid, mis sisaldavad ka kindlustust ja on rahvusvaheliselt tunnustatud.
Treileriga toomine on sageli mugavam ja stressivabam, eriti talvisel perioodil, mil Kesk-Euroopast ostetud autol on all suverehvid, millega Põhjamaade talves sõitmine on eluohtlik ja seadusevastane. Treileriteenuse hind sõltub auto asukohast ja suurusest, kuid jääb tavaliselt vahemikku 500–800 eurot Euroopa piires.
Registreerimiseelne ülevaatus Transpordiametis
Kui auto on Eestis, on esimene samm suunduda Transpordiameti büroosse registreerimiseelsele ülevaatusele. Selleks ei ole vaja aega broneerida, vaid tuleb minna sõidukite kontrolli järjekorda. Ametnik kontrollib:
- VIN-koodi vastavust dokumentidele ja selle tehasemärgistust kerel.
- Sõiduki tehnilist vastavust nõuetele (nt tulede märgistused, klaaside märgistused).
- Vajadusel lisavarustust ja modifikatsioone (nt kärukonks, gaasiseade).
Sagedane probleem tekib USA-st või Jaapanist toodud autodega, mille tuled ja klaasid ei vasta Euroopa nõuetele (puudub “E” märgistus). Sellisel juhul tuleb tuled välja vahetada või läbida kulukas üksikkorras tüübikinnitus. Euroopa Liidust toodud tavaautodel seda muret reeglina ei ole.
Tehnoülevaatus ja selle ülekandmine
Paljud autoostjad ei tea, et teatud juhtudel on võimalik välisriigi tehnoülevaatus Eestisse üle kanda. See on võimalik, kui:
- Sõiduk on toodud Euroopa Liidu liikmesriigist.
- Välisriigi ülevaatus on kehtiv ja selle kohta on olemas originaaldokument (või märge registreerimistunnistusel).
- Sõiduk on M1 või N1 kategooria (sõiduauto või kaubik).
Kui need tingimused on täidetud, määratakse Eestis järgmise ülevaatuse aeg vastavalt välisriigi kehtivusajale, kuid mitte kauemaks, kui Eesti seadus ette näeb. Kui ülevaatust üle kanda ei saa või see on aegunud, tuleb läbida tavapärane tehnoülevaatus Eestis. Soovitatav on teha seda kohe pärast registreerimist, et vältida politseiga sekeldusi.
Riigilõivud ja automaks
Auto registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv. Registreerimistunnistuse ja numbrimärkide väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv, mis on soodsam Transpordiameti e-teeninduses toimingut alustades. Tavapärane registreerimismärk maksab vähem kui eritellimusel number.
Kõige olulisem muutuja, millega tuleb arvestada, on mootorsõidukimaks ehk automaks. Sõltuvalt kehtivast seadusandlusest võib auto esmasel registreerimisel Eestis lisanduda registreerimistasu, mis põhineb sõiduki CO2 heitmel, mootori võimsusel ja massil. Eriti vanemate, suurema mootoriga ja suurema heitmehulga sõidukite puhul võib see tasu ulatuda tuhandetesse eurodesse, muutes odava auto toomise majanduslikult ebaotstarbekaks. Seetõttu on ülioluline enne ostu kalkuleerida CO2 näitajate põhjal eeldatav maksukulu.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin sõita Eestis välisriigi numbrimärkidega?
Jah, kui olete Eesti resident, võite sõita välisriigis registreeritud sõidukiga piiratud aja jooksul, kuid teil on kohustus sõiduk teatud aja (tavaliselt 5 päeva kuni 1 aasta, sõltuvalt asjaoludest ja kasutusviisist) jooksul Eestis ümber registreerida, kui sõidukit kasutatakse alaliselt Eestis. Kui olete toonud auto Eestisse eesmärgiga see siin registreerida, tuleb toimingud teha viivitamatult.
Mis saab, kui müüja ei andnud kaasa COC-sertifikaati?
Kui autol on olemas Euroopa tüübikinnitusnumber (leitav registreerimistunnistuselt, tavaliselt real K), siis Transpordiamet reeglina COC-sertifikaati ei nõua, kuna andmed on andmebaasis olemas. Kui tüübikinnitusnumber puudub või on puudulik, peate COC-sertifikaadi tellima margiesindusest või vastavat teenust pakkuvatelt internetilehtedelt. See maksab tavaliselt 100–200 eurot.
Kui kaua võtab aega auto arvele võtmine?
Kui kõik paberid on korras, saab auto arvele võtta ühe külastusega. Registreerimiseelne ülevaatus võtab aega umbes 15-30 minutit, millele järgneb dokumentide vormistamine büroos. Kui dokumentidega on probleeme või on vaja teha päringuid välisriiki (näiteks varastatud autode andmebaasi või maksuametisse), võib protsess venida kuni 30 päeva.
Kas parempoolse rooliga autot saab Eestis registreerida?
Jah, Eestis on lubatud registreerida parempoolse rooliga sõidukeid, mis on toodud näiteks Suurbritanniast. Siiski kehtivad neile lisanõuded: tuled peavad olema ümber seadistatud või vahetatud parempoolse liikluse jaoks ning paigaldada tuleb lisapeeglid või kaamerad, et tagada nähtavus möödasõidul. Need ümberehitused võivad olla kulukad.
Esmane hooldus ja tehniline tervis
Kui bürokraatia on seljatatud ja Eesti numbrimärgid küljes, ei ole kulutused veel lõppenud. Üks suurimaid vigu, mida värsked autoomanikud teevad, on “äsja hooldatud” müügijutu pime usaldamine. Isegi kui autoga on kaasas hooldusraamat, tasub suhtuda sellesse tervisliku skepsisega, eriti kui tegemist on digitaalse ajaloo puudumisega paberversiooniga.
Esmane hooldus pärast auto toomist peaks olema reegel, mitte erand. See peaks sisaldama mootoriõli ja kõikide filtrite vahetust. Veelgi kriitilisem on hammasrihma või keti olukorra hindamine ja vajadusel vahetus. Hammasrihma purunemine toob kaasa mootori purunemise, mille remont võib maksta pool auto hinnast. Samuti tasub lasta spetsialistil üle vaadata veermik, pidurid ja jahutusvedeliku külmakindlus – Kesk-Euroopa vedelikud ei pruugi meie -25 kraadises pakases vedelaks jääda.
Lisaks tasub koheselt tegeleda korrosioonitõrjega. Lõuna-Itaaliast või Prantsusmaalt toodud autod on sageli täiesti roostevabad, kuna pole näinud soola ega lund. Et see seisukord säiliks ka Eesti kliimas, on tungivalt soovitatav teha kvaliteetne korrosioonitõrje (nt Krown või Dinitrol) enne esimest talve. See on investeering, mis hoiab auto turuväärtust ja pikendab selle eluiga märgatavalt.
