Autoomanikuna võib teil tekkida olukord, kus sõidukit pole enam vaja kasutada, see on muutunud sõidukõlbmatuks või soovite selle müüa välismaale. Sõiduki liiklusregistrist kustutamine ehk n-ö arvelt mahavõtmine tundub esmapilgul lihtsa protseduurina, kuid tegelikkuses peidab see endas mitmeid juriidilisi ja rahalisi nüansse. Valesti ajastatud või puudulikult vormistatud toimingud võivad kaasa tuua ootamatuid kulusid, alates liikluskindlustuse fondi nõuetest kuni tulevase automaksuni. Selles juhendis vaatame detailselt läbi kõik sammud ja ohukohad, et saaksite oma sõidukipargi korrastada kiiresti, seaduslikult ja ilma liigsete kulutusteta.
Ajutine vs. alaline registrist kustutamine: mis on vahet?
Esimene ja kõige olulisem samm on teha vahet, kas soovite sõiduki kasutamise peatada ajutiselt või on eesmärgiks sõiduk lõplikult registrist eemaldada. Transpordiameti silmis on need kaks täiesti erinevat toimingut erinevate tagajärgedega.
Ajutine kustutamine on mõeldud olukordadeks, kus te ei plaani autot teatud perioodil kasutada (näiteks talveperioodil hobiautod või pikaajalise remondi ajal), kuid soovite säilitada võimaluse seda tulevikus uuesti liiklusesse tuua. Ajutine kustutamine võib toimuda kahel viisil:
- Automaatne peatamine: Kui sõidukil ei ole kehtivat liikluskindlustust ega ülevaatust, peatab Transpordiamet registriande automaatselt pärast kahe aasta möödumist.
- Omaniku avalduse alusel: Te saate ise taotleda registrikande peatamist kindlaks perioodiks (tavaliselt 1 kuni 24 kuud). See on kasulik, kui soovite vältida kindlustuskohustust, kuid ei taha oodata automaatset peatamist.
Alaline kustutamine on seevastu lõplik protsess. See tähendab, et sõidukit ei saa enam kunagi Eestis arvele võtta (välja arvatud teatud erandid uuesti registreerimisel, mis on keerulised). Alaline kustutamine on vajalik peamiselt kahel juhul: kui sõiduk viiakse Eestist jäädavalt välja või kui see on antud lammutuskotta hävitamiseks.
Kuidas vältida sundkindlustust ja muid varjatud kulusid
Üks levinumaid vigu, mida autoomanikud teevad, on registrikande ja kindlustuskohustuse vahelise seose mittemõistmine. Isegi kui auto seisab garaažis ja sellega ei sõideta, on Eestis kehtiv seadus, mis nõuab liikluskindlustuse olemasolu kõikidel registris olevatel sõidukitel, mille registrikanne ei ole peatatud.
Kui te ei ole autot arvelt maha võtnud (või ajutiselt peatanud) ja jätate kindlustuse sõlmimata, rakendub sundkindlustus. See on automaatne kindlustus, mida haldab Eesti Liikluskindlustuse Fond, ning selle tariifid on kordades kõrgemad kui tavalisel kindlustuspoliisil. Veelgi hullem on olukord, kui sellise autoga põhjustatakse kahju – sel juhul nõutakse teilt sisse kogu kannatanule makstud hüvitis.
Selle vältimiseks:
- Kontrollige Transpordiameti e-teeninduses oma sõiduki staatust.
- Kui te autot ei kasuta, vormistage koheselt ajutine registrist kustutamine.
- Veenduge, et pärast ajutise perioodi lõppu (kui kanne taastub automaatselt) sõlmiksite kohe uue kindlustuse või pikendaksite peatamist.
Romusõiduki lammutamine ja lammutustõend
Vana ja kasutuskõlbmatu auto “metsa alla” või lihtsalt hoovinurka jätmine ei ole tänapäeval enam lahendus, eriti arvestades uut mootorsõidukimaksu. Registrist lõplikuks vabanemiseks peab sõiduk füüsiliselt lakkama olemast või olema nõuetekohaselt käideldud.
Ainus seaduslik viis romusõiduki lõplikuks registrist kustutamiseks on viia see litsentseeritud jäätmekäitleja juurde. Protsess näeb välja järgmine:
- Viige auto ametlikku lammutuskotta või vanametalli kokkuostupunkti, millel on ohtlike jäätmete käitluslitsents.
- Jäätmekäitleja väljastab elektroonilise lammutustõendi.
- Lammutustõendi alusel kustutab Transpordiamet sõiduki registrist automaatselt. Omanik ei pea ise Transpordiametisse minema.
Oluline on teada, et te ei saa ise Transpordiametis taotleda sõiduki kustutamist põhjendusega “ma lammutasin selle ise oma garaažis ära”. Selline tegevus on ebaseaduslik, kuna autod sisaldavad ohtlikke jäätmeid (õlid, akud, rehvid). Ilma lammutustõendita jääb auto registrisse teie nimele ja tekitab tulevikus maksukohustuse.
Mootorsõidukimaks ja “kummitusautod”
Seoses uue automaksu kehtestamisega on tekkinud suur vajadus korrastada registrit nn kummitusautodest. Need on sõidukid, mis on paberil (registris) olemas, kuid füüsiliselt on need võib-olla juba 10–20 aastat tagasi hävinenud, müüdud varuosadeks või kadunud, ilma et omanikuvahetust või kustutamist oleks vormistatud.
Kui teil on nimel selline sõiduk, on teil risk hakata maksma iga-aastast automaksu auto eest, mida teil tegelikult ei ole. Riik on loonud üleminekuperioodiks teatud erimeetmed, mis võimaldavad registrit korrastada, kui suudate tõendada või kinnitada, et sõiduk on hävinud ammu aega tagasi. Jälgige tähelepanelikult Transpordiameti teadaandeid ühekordsete “registripuhastuse” kampaaniate kohta, et vabaneda nendest kohustustest ilma lammutustõendita, kui auto füüsiline eksisteerimine on ammu lõppenud.
Sõiduki müük välismaale ja registrist kustutamine
Teine levinud põhjus auto arvelt mahavõtmiseks on selle eksport. Kui müüte auto välismaalasele, kes viib selle Eestist välja, peate olema paberimajandusega väga hoolikas.
Teil on kaks peamist võimalust:
- Eksportimine enne müüki: Te lähete Transpordiametisse ja vormistate sõiduki registrist kustutamise seoses Eestist väljaviimisega. Sõidukile väljastatakse transiitnumbrid (kui see sõidab omal jalal) ja see kustutatakse Eesti registrist.
- Müük välisriigi kodanikule Eestis: Te vormistate omanikuvahetuse müügilepingu alusel. Uus omanik peab seejärel võtma auto arvele oma koduriigis. Siin peitub risk: kui uus omanik ei registreeri autot oma kodumaal ümber, võib see jääda Eesti registris “rippuma” teie nimele või jääda aktiivseks Eesti numbrimärkidega.
Kindlaim viis on alati teatada Transpordiametile sõiduki võõrandamisest kohe pärast müügilepingu allkirjastamist. See vabastab teid vastutusest, isegi kui uus omanik viivitab registreerimisega.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma saan auto ajutiselt arvelt maha võtta tasuta?
Jah, ajutine registrist kustutamine (registrikande peatamine) on Transpordiameti e-teeninduses üldjuhul tasuta või väga väikese riigilõivuga, sõltuvalt hetkel kehtivast hinnakirjast. Büroos kohapeal tehes lisandub teenustasu.
Mis juhtub, kui ma müüsin auto aastaid tagasi, aga see on ikka minu nimel?
See on ohtlik olukord. Te peate esitama Transpordiametile avalduse sõiduki võõrandamisest. Kui teil on alles müügileping, on protsess lihtne. Kui lepingut pole, peate kirjutama seletuskirja, milles selgitate, millal ja kellele auto müüsite. See on kriitiliselt tähtis teha ära enne uue automaksu jõustumist.
Kas ma tohin lammutustõendita autot ise osadeks müüa?
Te võite autot osadeks müüa, kuid kere ja identifitseerimisandmed (VIN-kood) peavad jõudma lõpuks litsentseeritud käitlejani. Te ei saa autot registrist lõplikult kustutada enne, kui kere on ametlikult lammutatud. Kui müüte auto varuosadeks ja kere jääb alles, ei saa te seda registrist maha.
Kui kaua võib auto olla ajutiselt arvelt maas?
Ajutine kustutamine kehtib tavaliselt kuni 24 kuud. Pärast seda taastub kanne automaatselt. Te võite seda perioodi pikendada, kuid peate seda tegema enne tähtaja kukkumist. Vastasel juhul tekib taas kindlustuskohustus.
Soovitused toiminguteks dokumentide puudumisel
Tihti tekib olukord, kus soovite autot arvelt maha võtta, kuid tehniline pass või registreerimistunnistus on kadunud. Õnneks on Eesti e-riigi lahendused siin suureks abiks. Enamikku toiminguid saab teha ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil Transpordiameti e-teeninduses, ilma et füüsilist paberit oleks vaja esitada.
Kui aga plaanite autot lammutusse viia ja dokumendid on kadunud, siis tavaliselt piisab lammutuskohas sõiduki omaniku isikut tõendavast dokumendist ja omaniku kohalolekust. Jäätmekäitleja saab andmebaasist kontrollida teie õigust sõidukit üle anda. Seega ei ole paberkandjal tehnilise passi puudumine takistuseks vana auto keskkonnasõbralikul utiliseerimisel ja registrist kustutamisel. Peamine on tegutseda ennetavalt – ärge oodake maksuarvete või trahvide saabumist, vaid kontrollige oma sõidukipargi seisu e-teeninduses juba täna.
