Praegune majanduslik ja geopoliitiline olukord on paljudes inimestes tekitanud õigustatud ebakindlust. Uudised inflatsioonist, intressimäärade muutustest ja üldisest elukalliduse tõusust sunnivad meid oma igapäevaseid harjumusi ning tulevikuplaane ümber hindama. Ebakindlatel aegadel on inimlikuks reaktsiooniks kas paanika või täielik tardumine, kuid finants- ja käitumiseksperdid kinnitavad, et kumbki neist äärmustest ei ole jätkusuutlik lahendus. Selle asemel, et keskenduda sellele, mida me kontrollida ei saa, on kriitiliselt oluline tuvastada need käitumismustrid ja otsused, mis võivad meie olukorda veelgi halvendada. Alljärgnevalt vaatame süvitsi, milliseid vigu tasub praeguses heitlikus kliimas kindlasti vältida, et säilitada meelerahu ja majanduslik stabiilsus.
Emotsioonide ajendil tehtud investeerimisotsused
Üks suurimaid vigu, mida inimesed ebastabiilsetel aegadel teevad, on oma investeerimisportfelli tühjendamine hirmu tõttu. Kui turud langevad ja portfelli väärtus väheneb, tekib loomulik instinkt “päästa, mis päästa annab”. Eksperdid aga hoiatavad, et paanikamüük on kindlaim viis muuta paberil olev kahjum reaalseks rahakaotuseks.
Selle asemel, et teha impulsiivseid otsuseid, tuleks vältida järgmist:
- Turu ajastamise katsed: Püüda ennustada, millal on turu põhi või tipp, on isegi professionaalidele peaaegu võimatu. Regulaarne ja automaatne investeerimine on pikemas perspektiivis alati edukam strateegia.
- Strateegia muutmine uudiste põhjal: Meedia pealkirjad on sageli loodud klikkide püüdmiseks ja hirmu tekitamiseks. Kui teie pikaajaline eesmärk (näiteks pensionikogumine) pole muutunud, ei tohiks muutuda ka teie investeerimisstrateegia ainuüksi ühe negatiivse uudise tõttu.
- Hajutamise unustamine: Kõige ohtlikum on praegu hoida kõiki “mune ühes korvis”. Vältige olukorda, kus kogu teie vara sõltub ühe sektori või ühe ettevõtte käekäigust.
Laenukoormuse hoolimatu suurendamine
Intressimäärade tõus on muutnud laenuraha märgatavalt kallimaks. See tähendab, et iga uus võetud kohustus on täna suurema kaaluga kui paar aastat tagasi. Eriti kriitiline on vältida suure intressiga tarbimislaene hetkeemotsioonide rahuldamiseks.
Miks on kiirlaenud ja järelmaksud praegu eriti ohtlikud?
Majandusliku ebakindluse ajal võib sissetulek ootamatult väheneda või kaduda. Kui teil on kõrge intressiga kohustusi, muutuvad need kiiresti lumepalliks, mis võib viia makseraskusteni. Eksperdid soovitavad kindlasti vältida uute laenude võtmist asjade ostmiseks, mis ei ole hädavajalikud või mis ei tooda tulevikus väärtust.
Kui teil on juba olemasolevaid laene, tasub vältida suhtumist, et “küll pank ootab”. Pangad ja laenuandjad on reeglina valmis koostööks, kui nendega suhelda ennetavalt. Halvim viga on vältida kõnesid ja kirju, kui makseraskused hakkavad tekkima. See viib lisakuludeni ja võib rikkuda krediidiajaloo aastateks.
Eelarve puudumine ja “pisikulude” ignoreerimine
Inflatsioonilises keskkonnas on raha väärtuse vähenemine paratamatu, kuid suurim vaenlane ei ole mitte hinnatõus ise, vaid ülevaate puudumine oma rahaasjadest. Paljud inimesed väldivad eelarve koostamist, sest kardavad näha “karmi tõde”. Siiski on just praegu see hetk, kus pime usaldus oma pangakonto seisu vastu ei toimi.
Tasub vältida järgmisi harjumusi:
- Automaatsete tellimuste unustamine: Vaadake kriitilise pilguga üle kõik voogedastusteenused, äppide tellimused ja spordiklubide paketid. Kas tegelikult kasutate neid kõiki? “Magavad” kulud võivad aastas moodustada sadu eurosid.
- Väikeste ostude alahindamine: Igapäevane kohvikukülastus või impulsiivsed ostud toidupoes tunduvad tühised, kuid kuu lõikes moodustavad need märkimisväärse summa. Vältige poodi minemist ilma nimekirjata ja tühja kõhuga.
- Puhvri mitteomamine: Üks suurimaid riske on elada palgapäevast palgapäevani ilma igasuguse säästupuhvrita. Kui ootamatu kulutus (auto remont, kodutehnika purunemine) peaks tekkima, olete sunnitud võtma kallist laenu.
Karjääri ja sissetulekutega seotud riskid
Tööjõuturg on muutumises ja kuigi spetsialistide järele on endiselt nõudlus, ei ole praegu parim aeg teha järelemõtlematuid karjääripöördeid. Eksperdid soovitavad vältida töölt lahkumist emotsiooni ajendil (“ma ei jaksa enam”, “ülemus on nõme”), kui uut ja kindlat pakkumist pole laual.
Samuti tasub vältida mugavustsooni takerdumist. Isegi kui olete oma praeguse töökohaga rahul, on ohtlik lõpetada eneseareng ja uute oskuste omandamine. Majanduslanguse või restruktureerimiste korral on esimesena löögi all need töötajad, kelle oskused on vananenud või kes ei suuda täita mitmekülgseid ülesandeid. Seega, vältige passiivsust – olge proaktiivne oma väärtuse tõstmisel tööandja silmis.
Vaimne tervis ja informatsiooni tarbimise vead
Majanduslik heaolu on tihedalt seotud vaimse tervisega. Ükski finantsotsus ei ole ratsionaalne, kui see on tehtud äärmusliku stressi või hirmu seisundis. Praeguses olukorras on oluline vältida nn “doomscrollingut” ehk lõputut negatiivsete uudiste kerimist sotsiaalmeedias ja uudisteportaalides.
Pidev negatiivse infovälja sees viibimine tekitab abitustunnet ja paralüseerib otsustusvõimet. Vältige olukorda, kus teie peamiseks infoallikaks on sotsiaalmeedia pealkirjad või hirmutavad kuulujutud. Selle asemel toetuge faktidele, ametlikule statistikale ja tunnustatud ekspertide analüüsidele. Tehke teadlik otsus tarbida uudiseid doseeritult, näiteks vaid kord päevas, et säilitada selge pea ja teovõime.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Alljärgnevalt leiate vastused küsimustele, mis praeguses olukorras inimestel kõige sagedamini tekivad.
-
Kas praegu on mõistlik hoida raha sularahas “padja all”?
Ei, see on üks ebaefektiivsemaid viise oma vara kaitsmiseks. Inflatsioon vähendab sularaha ostujõudu iga päevaga. Kuigi väike summa sularaha ootamatusteks on mõistlik, peaks suurem osa säästudest olema paigutatud nii, et see teeniks vähemalt mingitki tootlust või säilitaks väärtust (nt tähtajalised hoiused või indeksfondid). -
Kas peaksin oma kodulaenu intressi praegu fikseerima?
See sõltub teie individuaalsest riskitaluvusest ja laenulepingu tingimustest. Fikseerimine annab kindlustunde kuumakse suuruse osas, kuid see võib osutuda kallimaks, kui turuintressid peaksid langema. Eksperdid soovitavad seda kaaluda, kui intressitõus tekitaks teile tõsiseid makseraskusi. -
Kas praegu on õige aeg kinnisvara ostmiseks?
Kinnisvara ostmist ei tohiks vaadata ainult kui investeeringut, vaid kui vajadust kodu järele. Kui teil on stabiilne sissetulek, piisav omafinantseering ja vajadus elamispinna järele, ei tasu ostu ainuüksi turu ajastamise eesmärgil edasi lükata. Siiski vältige ostmist oma võimete piiril – jätke ruumi ka intressitõusuks. -
Mida teha, kui säästud hakkavad otsa saama?
Esmalt tuleb koheselt kärpida kõik mittehädavajalikud kulud. Teiseks, võtke ühendust oma teenusepakkujatega (nt pank, sideoperaator) ja uurige võimalusi ajutisteks soodustusteks või maksepuhkusteks. Kolmandaks, vaadake üle võimalused lisasissetuleku teenimiseks või ebavajalike asjade müümiseks.
Pikaajalise turvatunde loomine
Kõige olulisem, mida praegusest olukorrast kaasa võtta, ei ole mitte hirm, vaid vajadus parema ettevalmistuse järele. Selle asemel, et muretseda globaalsete sündmuste pärast, mida te muuta ei saa, suunake oma energia oma isikliku “kindluse” ehitamisele. See tähendab teadlikku tegutsemist: regulaarset säästmist, oma oskuste arendamist ja tervislike suhete hoidmist.
Vältige lühiajalist mõtlemist. Kriisid on majanduses tsüklilised nähtused – need tulevad ja lähevad. Need, kes suudavad praegu vältida suuri vigu, nagu paanikas varade müümine või üle jõu käivate laenude võtmine, väljuvad olukorrast tugevamana. Keskenduge sellele, et luua endale süsteem, mis toimib sõltumata sellest, milline on parasjagu börsiindeks või elektri hind. Teie suurim vara on teie kohanemisvõime, teadmised ja külm närv.
