Iga autoomanik teab seda ebameeldivat tunnet, kui pesula järjekorras või parklas oma sõidukit silmitsedes avastatakse värvkattelt uus kriimustus või kivitäke. Need väikesed iluvead on paratamatud, tekkides sageli maanteel lendavatest kivikestest, parklates ustega hooletust ümberkäimisest või isegi lihtsast oksapesust. Kuigi esmane reaktsioon võib olla soov sõita otsemaid automaalri juurde, on paljud neist pisivigadest tegelikult koduste vahenditega parandatavad, säästes seeläbi sadu eurosid. Koduviisilise parandustöö suurimaks komistuskiviks ei ole aga mitte värvimise tehnika, vaid õige värvitooni leidmine. “Hõbedane” ei ole kunagi lihtsalt hõbedane ja “must” võib sisaldada tuhandeid erinevaid pärlmutter- või metallikvarjundeid. Siinkohal tulebki appi auto VIN-kood, mis on kõige kindlam viis tuvastada täpne värviretsept, millega teie sõiduk tehasest välja veerema pandi.
Miks silma järgi värvi valimine ebaõnnestub?
Paljud autoomanikud teevad vea, püüdes valida parandusvärvi pelgalt visuaalse vaatluse või värviosakonna riiulis olevate korginäidiste põhjal. See meetod on määratud ebaõnnestuma mitmel põhjusel. Autotööstuses kasutatakse kümneid tuhandeid erinevaid värvitoone. Isegi kui teil on valge auto, võib sama tootja pakkuda samal aastal viite erinevat valget tooni: üks võib olla kreemikas, teine sinaka alatooniga “külm” valge ja kolmas pärlmutterefektiga.
Peamised riskid silma järgi valimisel on järgmised:
- Valguse mõju: Kaupluse tehisvalguses võib toon tunduda identne, kuid päikesevalguse käes on erinevus drastiline.
- Metalli- ja pärlmutrihelbed: Paljud kaasaegsed värvid on mitmekihilised. Visuaalselt sarnane toon võib sisaldada hoopis teise suuruse või värvusega metallihelbeid, mis muudab parandatud koha nurga alt vaadates “laiguliseks”.
- Tootja variatsioonid: Sama nimega värv (näiteks “Cosmos Black”) võib aastate lõikes veidi muutuda, olenevalt sellest, millises tehases auto toodeti.
Seetõttu ongi ainsaks usaldusväärseks meetodiks tugineda tehaseandmetele, mida kannab endas VIN-kood või sellega seotud andmesilt.
Mis on VIN-kood ja kuidas see värviga seostub?
VIN-kood (Vehicle Identification Number) on auto unikaalne isikukood, mis koosneb 17 tähemärgist. See ei kordu kunagi ja sisaldab infot tootja, mudeli, mootori, tootmisaasta ja -koha ning varustustaseme kohta. Kuigi VIN-kood ise ei sisalda otseselt värvikoodi (näiteks “LY9B”), on see võti, mis avab ligipääsu auto sünniandmetele.
Autotootjate andmebaasides on iga VIN-kood seotud konkreetse “build sheet’iga” ehk koostelehega. Sisestades VIN-koodi vastavasse programmi või edastades selle esindusele, saab täpselt teada, millist värvi ja lakki sellel konkreetsel kerel kasutati. Veelgi sagedamini aitab VIN-kood leida üles autos asuva füüsilise andmesildi, kus värvikood on selgelt kirjas.
Kust leida auto värvikoodi silt?
Auto värvikoodi leidmine võib olla nagu peitemäng, sest erinevad tootjad paigutavad infokleebiseid erinevatesse kohtadesse. Siiski on olemas kindlad tsoonid, kust tasub otsida. Tavaliselt on kood trükitud kleebisele või metallplaadile, kus on kirjas ka VIN-kood, teljekoormused ja rehvirõhud.
Kõige levinumad asukohad on:
- Juhiukse ava või piit (B-piilar): See on kõige tüüpilisem koht enamiku Euroopa ja Jaapani autode puhul. Avage juhiuks ja vaadake kerepoolset piita või ukse enda sisekülge.
- Mootoriruum: Paljudel vanematel autodel ja teatud Saksa markidel (nt BMW, Mercedes-Benz) võib värvikoodi silt asuda kapoti all, tihti amordikannu peal või mootoriruumi tulemüüril.
- Pagasiruum: Mõnedel Volkswageni grupi autodel (VW, Audi, Skoda) on andmekleebis peidetud pagasiruumi põhjmati alla, varuratta juurde.
- Kindalaegas: Harvem, kuid näiteks mõnedel Ameerika autodel (GM) võib info kleebis olla kindalaekas.
Kood ise on tavaliselt lühike kombinatsioon tähtedest ja numbritest, näiteks “Z20R”, “LY9C” või “NH-731P”. Sageli on selle ees märge “Paint”, “Color”, “Lack” või “Code”.
Kuidas valida õiget tüüpi parandusvärvi?
Kui olete koodi teada saanud, seisate järgmise valiku ees: millisel kujul värvi osta? Parandusvärve müüakse peamiselt kolmes formaadis ning vale valik võib muuta parandustöö keerulisemaks kui vaja.
1. Paranduspulk või -pliiats (Touch-up pen)
See on kõige levinum lahendus väikeste täkete jaoks. Komplekt meenutab küünelakipudelit, mille korgi küljes on väike pintsel. Sageli koosneb komplekt kahest pudelist: põhivärvist ja glasuurlakist (clear coat).
Kasutamine: Ideaalne kivitäkete ja peenikeste, sügavate kriimude täitmiseks. Ei sobi suurte pindade katmiseks, kuna pintslitõmbed jäävad näha.
2. Aerosoolvärv (Spray can)
Aerosoolpudelid on mõeldud suuremate kahjustuste parandamiseks, näiteks kui olete riivanud stanget vastu äärekivi või on roostekahjustus vajanud lihvimist ja pahteldamist.
Kasutamine: Nõuab rohkem eeltööd ja kinni katmist, et värv ei lenduks tervetele detailidele. Tulemus jääb ühtlasem kui pintsliga parandades, kuid hajutamine vana värviga nõuab oskusi.
3. Lahtine värv (Purk)
Mõeldud kasutamiseks professionaalse värvipüstoliga ja kompressoriga.
Kasutamine: Koduses garaažis harvem kasutatav, kui just pole olemas vastavat tehnikat. See on vajalik terve detaili (ukse, tiiva) ülevärvimiseks.
Parandustööde ettevalmistus ja protsess
Õige värvikoodi teadmine on alles pool võitu. Isegi maailma täpseim värv koorub maha või jääb kole, kui aluspind pole korrektselt ette valmistatud. Järgnevalt on toodud lihtsustatud sammud, kuidas kasutada paranduspulka või aerosooli edukalt.
Puhastamine on kriitiline. Värvitav pind peab olema täiesti puhas vahast, pigist, õlist ja tolmust. Kasutage selleks spetsiaalset silikoonieemaldajat või piiritust. Ärge kasutage bensiini või lahustit, mis võib vana värvi kahjustada.
Lihvimine ja rooste eemaldamine. Kui kriimustus on jõudnud metallini ja näha on roostet, tuleb see mehaaniliselt eemaldada peene liivapaberiga. Kui rooste jääb värvi alla, hakkab see seal uuesti mullitama juba paari kuu pärast. Halja metalli puhul tuleks esimese kihina kasutada kruntvärvi (primer), mis tagab nakkumise ja korrosioonikaitse.
Värvimine kihtide kaupa. Üks suurimaid vigu on soov katta vigastus ühe paksu värvikihiga. See viib värvi valgumiseni. Kandke värv peale õhukeste kihtidena, lastes igal kihil kuivada (tavaliselt 15–20 minutit). Metallikvärvide puhul on pind pärast baasvärvi kuivamist matt ja elutu – see on normaalne.
Lakkimine. Enamik kaasaegseid autosid on kaetud kahekihilise süsteemiga (värv + lakk). Lakk annab läike ja kaitseb värvi UV-kiirguse ning kriimustuste eest. Kandke lakk peale alles siis, kui põhivärv on täiesti kuiv. Ilma lakita kulub metallikvärv pesus kiiresti maha.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas VIN-koodi järgi tellitud värv on alati 100% identne minu auto värviga?
Mitte alati. VIN-kood annab tehase originaalretsepti. Kui teie auto on 10 aastat vana, on päike ja keskkond olemasolevat värvkatet pleegitanud. Värske parandusvärv võib seetõttu tunduda veidi eredam või tumedam. Suurte pindade puhul on vajalik “hajutamine” naaberdetailidele, väikeste täkete puhul pole erinevus tavaliselt märgatav.
Kust ma saan VIN-koodi abil värvi tellida?
Seda saab teha autoesindustes (müüvad originaalkomplekte) või spetsiaalsetes autovärvide kauplustes. Värvipoed suudavad sageli VIN-koodi ja spektromeetri (värviskänneri) abil segada tooni, mis arvestab ka auto praegust pleekimisastet.
Minu autol pole värvikoodi silti, see on kadunud. Mis nüüd?
Kui silt on kadunud (nt avarii või ülevärvimise tõttu), on parim lahendus võtta ühendust margiesindusega ja paluda neil VIN-koodi alusel andmebaasist värvikood välja otsida. Teine võimalus on minna autovärvide poodi, kus spetsialistid kasutavad spektromeetrit, et mõõta värvitoon otse auto kerelt.
Kas ma võin kasutada teise automargi sama värvi?
Ei soovitata. Näiteks Toyota “Super White” ja Volkswageni “Candy White” on erineva keemilise koostise ja tonaalsusega. Isegi kui silmaga tunduvad nad sarnased, võib parandatud koht jääda valguse käes teistmoodi kumama. Kasutage alati oma automargi spetsiifilist koodi.
Mis vahe on “ühekihilisel” ja “kahekihilisel” värvil?
Ühekihiline (Solid) värv on tavaliselt vanematel autodel või teatud lihtsamatel toonidel (nt mõned valged ja punased), kus läige ja värv on segatud ühte purki. Kahekihiline süsteem (enamik metallik- ja pärlmuttervärve) nõuab eraldi baasvärvi (annab tooni) ja läbipaistvat lakki (annab läike ja kaitse).
Parandatud pinna hooldamine ja kaitse
Kui olete parandustööd edukalt lõpetanud, on oluline tagada, et tulemus püsiks kaua ja ülejäänud auto kere oleks kaitstud uute kahjustuste eest. Värske parandusvärv vajab täielikuks kivistumiseks aega. Kuigi pind võib olla puutekuiv tunni ajaga, toimub keemiline kõvenemine veel mitu päeva või isegi nädalat. Seetõttu ei soovitata värskelt parandatud autot pesta survepesuriga ega viia harjapesulasse vähemalt 2-3 nädalat pärast värvimist.
Pärast värvi täielikku kuivamist on soovitav parandatud koht ja kogu auto vahatada kvaliteetse autovahaga või kasutada keraamilist kaitseainet. Vaha moodustab värvile lisakihi, mis hülgab vett ja mustust ning vähendab UV-kiirguse pleegitavat mõju. Eriti hoolikalt tuleks vahatada auto esiosa ja kapotti, mis saavad maanteel sõites kõige rohkem “liivapritsi” efekti.
Keraamilised vahaasendajad või nanokatted on küll kallimad, kuid pakuvad tugevamat füüsilist kaitset mikrokriimustuste vastu. Kui sõidate palju kruusateedel, tasub kaaluda ka spetsiaalse kivikaitsekile (PPF – Paint Protection Film) paigaldamist kõige haavatavamatele kohtadele nagu esituled, stange nurgad ja kapoti esiserv. See on küll investeering, kuid hoiab ära vajaduse iga kevad uuesti värviparanduspulka kätte võtta. Õigeaegne täkete parandamine ja regulaarne kerehooldus on parim viis hoida auto turuväärtust ja vältida kulukat roostetõrjet tulevikus.
