Auto välimuse ja sõiduomaduste parandamine algab sageli uutest velgedest, kuid sadade erinevate mudelite, mõõtude ja tehniliste parameetrite rägastikus orienteerumine võib esmapilgul tunduda keeruline. Õnneks on tänapäevased e-poed ja varuosade andmebaasid teinud suure hüppe mugavuse suunas, võimaldades valida sobivaid velgi vaid autonumbri alusel. See meetod ei ole mitte ainult kiire, vaid vähendab märkimisväärselt riski soetada toode, mis füüsiliselt auto alla ei istu või mis halvendab sõiduki juhitavust. Siiski ei tähenda automaatne otsingusüsteem, et autoomanik ei peaks teadma, mis toimub kapoti või antud juhul rattakoopa all. Et teha teadlik ja kauakestev investeering, on oluline mõista, kuidas numbrimärgi põhisüsteem töötab ning milliseid nüansse see arvesse võtab.
Miks on numbrimärgi järgi otsing kõige kindlam viis?
Autonumbri põhine velgede otsing on muutunud standardiks peaaegu kõigis suuremates rehvi- ja veljepoodides ning sellel on väga praktiline põhjus. Kui sisestate oma auto registreerimisnumbri, teeb süsteem päringu riiklikusse liiklusregistrisse (Eestis Transpordiameti andmebaas) või üleeuroopalisse sõidukite tehnilisse andmebaasi. Selle päringu vastusena saadakse auto täpne mark, mudel, väljalaskeaasta, keretüüp ja mis kõige tähtsam – mootori modifikatsioon.
Mootori võimsus ja auto versioon on kriitilise tähtsusega, sest isegi sama mudeliaasta autodel võivad olla erinevad pidurisüsteemid. Võimsama mootoriga autodel on sageli suuremad pidurisadulad ja -kettad, mis tähendab, et teatud tollimõõduga veljed ei pruugi füüsiliselt üle pidurisadula mahtuda. Autonumbri põhine süsteem filtreerib automaatselt välja need valikud, mis tootjatehase andmete kohaselt konkreetsele modifikatsioonile ei sobi. See välistab inimliku eksimuse, mis tekib sageli siis, kui autoomanik teab küll auto mudelit, kuid ei ole kindel täpses tootmiskuus või versiooni eripärades.
Tehnilised parameetrid, mida süsteem kontrollib
Isegi kui usaldate automaatset süsteemi, on kasulik teada, millised on need neli-viis kriitilist parameetrit, mida taustal kontrollitakse. Need määravad, kas ratas püsib kindlalt all ja kas see liigub koopas vabalt.
Poldivalem (PCD)
See on esimene ja kõige olulisem filter. Poldivalem (näiteks 5×112 või 4×100) näitab, mitu polti kinnitab velge auto külge ja kui suur on nende poltide asetuse diameeter. Kui see parameeter ei klapi, on velje paigaldamine võimatu. Numbrimärgi otsing garanteerib, et teile pakutakse ainult õige poldivalemiga tooteid.
Keskava (Center Bore – CB)
Velje keskava peab täpselt istuma auto rattarummule. See on oluline ratta tsentreerimiseks ja vibratsiooni vältimiseks suurtel kiirustel. Originaalveljed on toodetud täpse mõõduga (näiteks 57.1 mm või 66.6 mm). Järelturu veljed (aftermarket) toodetakse sageli suurema keskavaga, et need sobiksid paljudele erinevatele automarkidele. Sellisel juhul pakub süsteem teile juurde tsentreerimisrõngaid (tsentrorõngad), mis täidavad tühimiku rummu ja velje vahel.
Offset ehk nihutus (ET)
ET on parameeter, mida paljud autojuhid pelgavad või ei mõista, kuid see mõjutab otseselt auto välimust ja vedrustuse tööd. ET number näitab vahemaad velje kinnitustasapinna ja velje kujuteldava keskjoone vahel millimeetrites.
- Väiksem ET: Velg liigub väljapoole (koopaservale lähemale). See annab autole laiema ja agressiivsema hoiaku.
- Suurem ET: Velg liigub sissepoole (amordile ja piduritele lähemale).
Numbrimärgi otsing pakub tavaliselt vahemikku, mis on tootja poolt lubatud. Liiga vale ET valimine võib põhjustada olukorra, kus rehv hakkab kurvides vastu koopaserva hõõruma või velg ei mahu pidurisadulast mööda.
Valuvelg versus plekkvelg: hooajaline valik
Kui tehniline sobivus on kindlaks tehtud, seisab autoomanik silmitsi materjali valikuga. Autonumbri järgi otsides pakutakse teile tavaliselt mõlemat varianti, kuid nende kasutusotstarve on erinev.
Plekkveljed on pragmaatiline valik, mida eelistatakse sageli talveperioodil. Need on odavamad, raskemad ja vähem atraktiivsed, kuid neil on talvel selged eelised. Plekk on pehmem materjal kui alumiiniumsulam, mis tähendab, et kui libedaga vastu äärekivi libiseda, on plekkvelge lihtsam ja odavam sirgestada. Samuti on suletud disainiga plekkvelg parem kaitseks piduriketastele, hoides soola ja lörtsi neist veidi eemal.
Valuveljed on aga see, mida enamik autoomanikke ihkab. Lisaks paremale välimusele on kvaliteetne valuvelg kergem. Väiksem vedrustamata mass (unsprung weight) tähendab, et auto vedrustus suudab teekonarustele kiiremini reageerida, parandades juhitavust ja sõidumugavust. Samuti on valuvelgede disain tavaliselt avatum, mis tagab pidurite parema jahutuse intensiivsel sõidul. Tänapäeval on paljud valuveljed kaetud spetsiaalse talvekindla lakiga, mis tähendab, et hirm soolakahjustuste ees on sageli põhjendamatu, kui velgi regulaarselt pesta.
Kuidas mõjutab velje suurus sõidumugavust?
Autonumbri otsing annab tavaliselt valiku erinevaid tollimõõte, mis on antud autole lubatud. Näiteks võib pereautole sobida velg vahemikus 15 kuni 19 tolli. Kuidas nende vahel valida?
Siin kehtib lihtne füüsikareegel: mida suurem on velg, seda madalam peab olema rehvi profiil, et ratta kogudiameeter jääks samaks. See tasakaal on kriitiline, et spidomeeter näitaks õiget kiirust ja ABS-süsteem töötaks korrektselt.
- Väiksem velg, kõrgem rehv: See kombinatsioon pakub maksimaalset sõidumugavust. Kõrge rehviprofiil toimib kui lisapehmendus, summutades teekonarusi ja auke. Samuti on väiksemad rehvid ja veljed tavaliselt odavamad. See on ideaalne valik Eesti muutlikele ja kohati auklikele teedele.
- Suurem velg, madalam rehv: See valik on suunatud juhitavuse täpsusele ja välimusele. Madala profiiliga rehv ei “uju” kurvides nii palju, pakkudes teravamat roolitunnetust. Miinuseks on jäigem sõit – iga teekonarus on salongis tunda ning velje vigastamise oht löökaukudes on suurem.
Levinud vead ja eriolukorrad
Kuigi numbrimärgi põhine süsteem on äärmiselt täpne, on olukordi, kus see võib eksida või anda puudulikku infot. Kõige levinum probleem tekib siis, kui autot on eelneva omaniku poolt modifitseeritud. Kui autole on paigaldatud järelturu suuremad pidurid (“Big Brake Kit”) või vahetatud sillad teise mudeli omade vastu, ei kajastu see liiklusregistri andmetes. Süsteem pakub velgi tehase originaalkonfiguratsiooni alusel.
Samuti tasub olla tähelepanelik kasutatud autode puhul, mis on toodud riikidest väljaspool Euroopa Liitu (näiteks USA või Jaapan). Nende autode tüübikinnitus võib erineda Euroopa mudelitest ning andmebaasid ei pruugi alati leida täpset vastet, pakkudes sarnase Euroopa mudeli andmeid, mis võivad detailides (näiteks poldivalem või piduri suurus) erineda.
Mida teha peale velgede valimist?
Kui sobivad veljed on numbrimärgi abil leitud ja välja valitud, ei lõpe protsess ostukorvi lisamisega. Oluline on veenduda, et teil on olemas ka sobivad kinnitusvahendid. Originaalvelgedel on sageli kasutusel sfäärilise (pall) koonusega poldid, samas kui enamik järelturu valuvelgi vajab koonuspolte. Vale poldi kasutamine rikub velje poldipesa ja võib põhjustada ratta lahtituleku sõidu ajal. Enamik e-poode lisab komplekti sobivad poldid ja tsentreerimisrõngad tasuta kaasa, kuid seda tasub alati enne tellimuse kinnitamist kontrollida.
Lisaks on uute velgede ostmisel mõistlik üle vaadata rehvirõhu andurid (TPMS). Kui teie auto on toodetud pärast 2014. aastat, on suur tõenäosus, et see kasutab aktiivset rehvirõhu jälgimist. See tähendab, et vanadelt velgedelt tuleb andurid ümber tõsta või osta uute velgede jaoks uued andurid ja need autoga siduda.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma võin panna autole suuremad veljed, kui passis kirjas on?
Jah, üldjuhul on lubatud kasutada suuremaid velgi, kui autotootja on need antud mudelile ette näinud. Oluline on jälgida, et rehvi ja velje kogudiameeter ei muutuks liiga palju (tavaliselt lubatud +/- 2-3% erinevus). Kui kogudiameeter muutub liiga palju, hakkab spidomeeter valetama ja ratas võib koopasse kinni jääda.
Mis on tsentreerimisrõngad ja kas need on ohutud?
Tsentreerimisrõngad (tsentrorõngad) on plastikust või metallist rõngad, mis paigaldatakse velje keskavasse, et sobitada see auto rattarummuga. Need on täiesti ohutud ja laialdaselt kasutuses. Nende ülesanne on tsentreerida velg paigalduse hetkel. Sõidu ajal hoiavad ratast kinni poldid ja hõõrdejõud, mitte rõngas ise.
Kas valuveljed sobivad talvel kasutamiseks?
Jah, sobivad. Tänapäevased kvaliteetsed valuveljed on piisavalt vastupidava viimistlusega. Siiski tasub talveks vältida poleeritud pinnaga (näiteks “Diamond Cut”) velgi, kuna sool võib laki alla pugeda ja tekitada “ussi” laadseid korrosioonijälgi. Talveks on parim valik üleni värvitud (tavaliselt hõbedased või mustad) valuveljed.
Miks mu uued veljed ei sobi, kuigi otsisin numbrimärgi järgi?
Kõige tõenäolisem põhjus on see, et teie auto ei ole enam tehaseseades (modifitseeritud pidurid, madaldusvedrud) või on tegemist haruldase üleminekumudeliga, mille andmed registris ei ole täpsed. Samuti võib probleem olla, kui proovite paigaldada maasturi velgi sõiduautole või vastupidi, isegi kui poldivalem klapib, kuna kandevõime nõuded on erinevad.
Kas ET (offset) peab olema täpselt sama, mis originaalil?
Ei pea olema millimeetri pealt sama. Tavaliselt on lubatud väike kõikumine. Kui originaal ET on 50, siis sobib sageli ka ET 45 või ET 40 (velg liigub väljapoole). Liiga suur erinevus muudab aga auto rööbet ja koormab rattalaagreid, seega tasub püsida spetsialistide või süsteemi poolt soovitatud vahemikus.
