Sügise saabudes muutuvad Eesti teed autojuhtidele tõeliseks proovikiviks. Pidevad vihmasajud, langevad lehed, udu ja üha varem saabuv pimedus loovad olukorra, kus hea nähtavus ei ole enam mugavus, vaid elutähtis vajadus. Kui esimeste öökülmade eel räägitakse igas meediakanalis ja töökojas rehvivahetuse vajalikkusest, siis auto valgustussüsteemide korrasolek jääb teenimatult tagaplaanile. Ometi on statistika kohaselt just puudulik nähtavus ja valesti reguleeritud esituled sügis-talvisel perioodil üheks peamiseks ohuallikaks. Korrektselt seadistatud tuled annavad juhile kriitilised lisasekundid reageerimiseks, märgates teele jooksvat metslooma või helkurita jalakäijat piisavalt vara, et vältida kokkupõrget.
Miks on valesti reguleeritud tuled ohtlikumad kui arvatakse?
Paljud autojuhid usuvad ekslikult, et kui pirn põleb, on tuledega kõik korras. Tegelikkus on aga märksa keerulisem. Autotulede valgusvihk peab olema suunatud kindla nurga all ja kindla mustriga, et valgustada teed maksimaalselt kaugele ilma teisi liiklejaid häirimata. Siin on kaks peamist äärmust, mis mõlemad on äärmiselt ohtlikud:
- Liiga kõrgele suunatud tuled: See on olukord, mis on ilmselt tuttav igale juhile. Vastutuleva auto tuled on nii eredad, et need pimestavad täielikult, sundides teid pilku kõrvale pöörama ja vähendades drastiliselt teie orientatsioonivõimet. Pimestatud juht sõidab sisuliselt “pimesi” mitu sekundit, läbides maanteekiirusel sel ajal kümneid meetreid.
- Liiga madalale suunatud tuled: See probleem on juhile endale ohtlikum. Kui valgusvihk langeb teepinnale liiga lähedal (näiteks 20-30 meetrit auto nina ees), tekib petlik turvatunne. Te näete teekatet auto ees väga eredalt, kuid kõik, mis jääb valgusvihust väljapoole, on kottpime. Maanteekiirusel 90 km/h vajab auto peatumiseks oluliselt rohkem maad, kui madalale reguleeritud tuled valgustada suudavad. See tähendab, et takistust märgates on otsasõit sageli juba vältimatu.
Kuidas tuled paigast nihkuvad?
Võiks arvata, et kord tehases paika pandud tuled püsivad sellistena auto eluea lõpuni, kuid see ei vasta tõele. Auto on liikuv mehhanism, mis vibreerib ja saab lööke. Tulede reguleeringut mõjutavad mitmed igapäevased tegurid:
- Pirnivahetus: See on kõige levinum põhjus. Eriti kitsastes tingimustes pirni vahetades võib see pesasse minna väikese nurga all. Isegi millimeetrine kõrvalekalle pirni asendis võib muuta valgusvihu suunda teel mitme meetri võrra.
- Veermiku kulumine ja remont: Amortisaatorite väsimine või vedrude vahetus muudab auto kere asendit maapinna suhtes. Kui auto nina vajub veidi allapoole või tõuseb ülespoole, muutub automaatselt ka tulede näitamisnurk.
- Vibratsioon ja põrutused: Eesti teed ei ole alati siledad. Pidev sõit kruusateedel või löökaugud võivad aja jooksul reguleerimismehhanisme lõdvendada, nihutades optika paigast.
- Avariid ja stange vahetus: Isegi väike “kõks” parklas, mis näiliselt stanget ei lõhkunud, võis muljuda tule kinnitusi, muutes selle asendit.
Kodune kontroll vs professionaalne seadistamine
Tihti küsitakse, kas tulesid saab reguleerida ka kodus garaažiukse või seina vastas. Vastus on: saab kontrollida, kuid täpne reguleerimine on keeruline. Kodune meetod on hea esmaseks diagnoosiks või hädapäraseks lahenduseks.
Kuidas teha lihtsat seinatesti?
Sõitke autoga tasasel pinnal risti seina ette (umbes 5-10 meetri kaugusele). Lülitage sisse lähituled. Märkige seinale tulede horisontaalne keskjoon ja murdekoht. Seejärel tagurdage autoga. Valgusvihk peaks langema allapoole. Üldlevinud standard on 1,0% kuni 1,2% langust. See tähendab, et 10 meetri kaugusel peaks valgusvihu ülemine piir olema 10-12 sentimeetrit madalamal kui tule enda kõrgus maapinnast.
Siiski, kaasaegsete autode puhul jääb seinatestist väheks. Professionaalne töökoda kasutab optilist seadet (tulede reguleerimise stendi), mis imiteerib valgusvihu käitumist pikal distantsil. Veelgi olulisem on see, et paljudel uutel autodel (Xenon ja LED tuled) on automaatne kõrguseregulaator. Nende reguleerimiseks ei piisa kruvikeerajast tule korpuse küljes – sageli on vaja ühendada diagnostikaarvuti, et öelda auto ajule, milline on “nullpunkt” ehk auto normaalasend. Ilma selleta keerab automaatika tuled pärast käivitamist endisesse (valesse) asendisse tagasi.
Tuhmunud klaasid: nähtamatu vaenlane
Lisaks valele suunale on suureks probleemiks tuleklaaside seisukord. Tänapäeva autode tuled on valmistatud polükarbonaadist (plastikust), mis on kaetud UV-kaitsekihiga. Aja jooksul päikese, teemustuse ja kemikaalide mõjul see kiht kulub ning plastik muutub kollakaks ja matiks.
Miks see on ohtlik? Matt klaas ei lase valgust läbi (valgustugevus väheneb drastiliselt) ja mis veel hullem – see hajutab valgust valesti. Selge piirjoonega valgusvihu asemel tekib hajus pilv, mis valgustab teed halvasti, kuid pimestab vastutulijaid. Õnneks on enamik tulesid taastatavad poleerimise teel, mis on oluliselt odavam kui uute tulede ostmine.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kui tihti peaks tulesid kontrollima?
Soovituslik on lasta tuled üle kontrollida vähemalt kord aastas, ideaalis sügise alguses koos rehvivahetuse või korralise hooldusega. Kindlasti tuleb kontroll teha pärast igat pirnivahetust või esisilla remonti.
Kas ma võin panna tavalise pirni asemele LED-pirni?
See on juriidiliselt ja tehniliselt keeruline teema. Enamikul juhtudel ei ole halogeenpirnile mõeldud tulesse LED-elemendi paigaldamine lubatud, kuna tule reflektor on disainitud hõõgniidi, mitte LED-dioodi jaoks. Tulemuseks on sageli väga ere, kuid täiesti vale fookusega valgus, mis pimestab teisi ja ei valgusta teed korrektselt. Kasutage ainult tootja poolt ette nähtud valgusallikaid.
Miks mu auto tuled näitavad liiga nina ette, kuigi pirnid on terved?
Kui autol on manuaalne kõrgusregulaator (rullik armatuuris), kontrollige, kas see pole kogemata keeratud asendisse, mis on mõeldud raske koorma vedamiseks. Tavaliselt peaks see olema asendis “0”. Kui autol on automaatne reguleerimine (nt Xenon), võib viga olla silla küljes asuvas asendianduris või selle hoovastikus.
Kas ülevaatuspunktis saab tulesid reguleerida?
Paljud ülevaatuspunktid on vastutulelikud ja võivad väikese kõrvalekalde korral tuled paika keerata, kuid nende esmane ülesanne on kontrollimine. Kui mehhanismid on kinni roostetanud või vajavad arvutiga seadistamist, suunatakse teid siiski remonditöökotta.
Lihtsad harjumused parema nähtavuse tagamiseks
Lisaks tehnilisele reguleerimisele algab hea nähtavus lihtsatest igapäevastest harjumustest. Sügisene pori ja sool kuivavad tulede pinnale kiiresti, moodustades läbipaistmatu kihi. Uuringud on näidanud, et isegi kergelt määrdunud tuled võivad kaotada kuni 40% oma valgustusvõimest. Talvisel ajal võib see kadu ulatuda isegi 90%-ni.
Seetõttu tasub autos hoida alati puhastuslappi ja vajadusel veepudelit või klaasipesuvedelikku, et enne sõidu alustamist tuled (ja ka numbrimärk) puhtaks pühkida. Samuti ärge unustage udutulesid – need on mõeldud kasutamiseks ainult halva nähtavuse korral (udu, tihe sadu). Selge ilmaga pimestavad need asjatult teisi ja ei anna juhile märkimisväärset eelist, kuna valgustavad vaid auto vahetut esist, tõmmates juhi pilgu kaugusest liiga lähedale.
Hoolitsedes oma auto valgustuse eest, ei kaitse te mitte ainult oma sõidukit, vaid hoolite ka kaasliiklejatest. Korras tuled on viisakusavaldus teistele ja elukindlustus teile endale, muutes pimedad sügisõhtud stressivabamaks ja turvalisemaks.
