Eesti heitlik sügisilm annab märku, et temperatuurid langevad peagi miinuskraadideni ning teed võivad muutuda libedaks. Autojuhtide jaoks tähendab see aasta ühe olulisema tähtaja lähenemist: kohustusliku talverehvidele ülemineku perioodi. Kuigi paljud juhid jätavad rehvivahetuse viimasele minutile, on varajane ettevalmistus võtmeteguriks, mis tagab ohutuse nii endale kui ka kaasliiklejatele. Liikluskultuur ja sõidukite tehniline seisukord on tihedalt seotud, ning rehvid on sõiduki kõige olulisem kontaktpunkt teekattega, eriti kui tegemist on lume, lörtsi või jääga.
Millal täpselt peab rehvid vahetama?
Eesti liiklusseaduse kohaselt on talverehvide kasutamine kohustuslik alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Siiski on oluline mõista, et seadusandlus annab vaid raami, kuid tegelik vajadus rehvide vahetamiseks sõltub otseselt ilmastikuoludest. Kui teedel esineb juba libedust, lörtsi või jääd, on suverehvidega sõitmine mitte ainult ohtlik, vaid ka seadusega keelatud. Paljud autoeksperdid soovitavad rehvivahetusele mõelda juba siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur langeb püsivalt alla +7 kraadi Celsiuse järgi.
Suverehvide kummisegu on välja töötatud töötama optimaalselt soojades tingimustes. Madalamate temperatuuride juures muutub suverehvi kummisegu kõvaks, kaotades oma haarduvuse. See tähendab, et isegi kuival, kuid külmal asfaldil on suverehvi pidurdusteekond märgatavalt pikem kui talverehvil. Seetõttu on 1. detsember pigem viimane tähtaeg, mitte soovituslik aeg rehvivahetuseks. Nutikas autojuht vahetab rehvid siis, kui ilmateade lubab esimesi öökülmi.
Erinevad talverehvide tüübid: naastrehvid vs lamellrehvid
Valik naastrehvide ja lamellrehvide vahel on Eesti autojuhtide seas igasügisene aruteluteema. Mõlemal tüübil on oma eelised ja puudused, mis sõltuvad peamiselt sõidupiirkonnast ja autojuhi sõiduharjumustest.
Naastrehvid
Naastrehvid on tuntud oma suurepärase haarduvuse poolest jäisel teel. Metallist naastud “purevad” jäässe, võimaldades autol kiirendada ja pidurdada olukordades, kus teised rehvid võivad hätta jääda. Naastrehvid on eriti soovitatavad neile, kes liiguvad palju väljaspool suuremaid linnu, kus teehooldus ei ole alati kõige eeskujulikum või kus teed on pidevalt kaetud kiilasjääga.
- Plussid: Ületamatu pidamine jääl, kindlustunne rasketes talveoludes.
- Miinused: Suurem müratase, teekatte kiirenev kulumine, kütusekulu võib olla veidi kõrgem.
Lamellrehvid
Lamellrehvid ehk pehmesegulised talverehvid on mõeldud toimima suurepäraselt nii lumel kui ka märjal asfaldil. Nende rehvide kummisegu on märksa pehmem ja turvisemuster on tihedalt täis lõigatud väikeseid lamelle, mis aitavad rehvil teega haakuda. Need on populaarsed eelkõige linnasõitjate seas, kes liiguvad peamiselt soolatud ja puhastatud tänavatel.
- Plussid: Vaiksem sõidumugavus, saab kasutada pikema aja vältel, ei kahjusta teekatet.
- Miinused: Jääl on pidurdusteekond reeglina pikem kui naastrehvidel, nõuavad juhi poolt ettevaatlikumat sõidustiili väga libedates oludes.
Rehvide seisukorra kontrollimine ja minimaalne jääksügavus
Pelgalt rehvide olemasolu ei ole piisav – oluline on ka nende seisukord. Kulunud rehv, millel pole piisavat mustrisügavust, ei suuda vett ega lund kõrvale juhtida ning kaotab kontakti teega, põhjustades vesiliugu või juhitavuse kadumist. Eestis kehtivate nõuete kohaselt peab talverehvide mustri jääksügavus olema vähemalt 3,0 millimeetrit. Siiski soovitavad rehvieksperdid ohutuse huvides vahetada rehvid juba siis, kui mustrisügavus langeb alla 4,0 millimeetri.
Lisaks mustrisügavusele tuleks kontrollida ka rehvi vanust. Isegi kui rehv näeb pealtnäha korralik välja, võib kummisegu aja jooksul kõveneda ja kaotada oma elastsuse. Tavaliselt loetakse rehvi eluiga umbes 5–7 aastaks, olenevalt säilitamistingimustest ja läbisõidust. Rehvi vanust saab kontrollida DOT-koodi abil, mis on kirjas rehvi küljel. Neljakohaline number näitab tootmisnädalat ja -aastat (näiteks “2221” tähendab, et rehv on toodetud 2021. aasta 22. nädalal).
Rehvirõhk ja selle tähtsus talvel
Paljud autojuhid unustavad talveperioodil rehvirõhu kontrollimise. Külma ilmaga rehvirõhk langeb – füüsikaseaduste kohaselt väheneb õhurõhk temperatuuri langedes. Madal rehvirõhk põhjustab rehvi ebaühtlast kulumist, suurendab kütusekulu ja halvendab auto juhitavust. Oluline on kontrollida rehvirõhku regulaarselt, vähemalt kord kuus või pärast suuremaid temperatuurikõikumisi.
Õige rehvirõhu väärtused leiab tavaliselt auto kasutusjuhendist, kütusepaagi luugi siseküljelt või juhipoolse uksepiida sildilt. Ärge unustage kontrollida ka varuratast, kui see on teie autol olemas, sest hädaolukorras võib tühi varuratas tekitada lisaprobleeme.
Kuidas leida parimad rehvid oma sõidukile?
Rehvide ostmine on investeering turvalisusesse. Kvaliteetsemad rehvid pakuvad üldjuhul lühemat pidurdusteekonda ja paremat juhitavust kriitilistes olukordades. Turul on palju erinevaid kaubamärke, alates “premium” klassi tootjatest kuni soodsama hinnaklassi rehvideni. Valiku tegemisel tasub uurida rehviteste, mida avaldavad autoväljaanded ja rehvitestijad. Need testid hindavad rehve erinevates tingimustes: jääl, lumel, märjal asfaldil ja kuival teel.
- Määrake oma peamine sõidupiirkond (linn, maantee või nende kombinatsioon).
- Tutvuge sõltumatute rehvitestidega ja võrrelge tulemusi.
- Kontrollige oma auto rehvimõõte (õige mõõt on kirjas sõiduki registreerimistunnistusel).
- Valige usaldusväärne rehvitöökoda, mis pakub nii müüki, paigaldust kui ka hilisemat rehvide hoiustamist.
Korduma kippuvad küsimused
Kas suverehvidega tohib sõita, kui väljas on plusskraadid, aga kalender näitab detsembrit?
Ei, seadus on ühene: 1. detsembrist 1. märtsini on talverehvide kasutamine kohustuslik, sõltumata välistemperatuurist või teeoludest. Sõiduk peab olema varustatud talverehvidega kogu selle perioodi vältel.
Kui palju võib rehvirõhk talvel muutuda?
Rehvirõhk langeb umbes 0,1 baari iga 10-kraadise temperatuurilanguse kohta. Seetõttu on äärmiselt oluline kontrollida rehvirõhku pärast esimeste tõeliselt külmade ilmade saabumist.
Kas ma võin kasutada naastrehve terve aasta?
Eestis on naastrehvide kasutamine lubatud 15. oktoobrist 31. märtsini. Erandjuhtudel (keeruliste ilmastikuolude tõttu) võib ametlikku tähtaega pikendada. Suvisel ajal on naastrehvidega sõitmine keelatud, kuna need kahjustavad asfalti ja nende pidurdusomadused kuival teel on halvemad kui suverehvidel.
Kuidas peaksin rehve hoiustama, kui ma neid ise vahetan?
Rehve tuleks hoiustada jahedas, kuivas ja pimedas kohas, kaitstuna otsese päikesevalguse ja kemikaalide eest. Velgedel olevaid rehve on soovitatav hoida horisontaalselt üksteise peal või rippu, ilma veljeta rehve aga püstises asendis, keerates neid aeg-ajalt, et vältida rehvi deformeerumist.
Ohutu sõidustiili tähtsus talvistel teedel
Isegi kõige kallimad ja kvaliteetsemad talverehvid ei asenda juhi vastutustundlikku käitumist. Talvistes tingimustes muutub sõidustiil määravaks. Kõik manöövrid – kiirendamine, pidurdamine ja pööramine – peavad olema sujuvad ja prognoositavad. Järsud liigutused rooli või piduripedaaliga võivad kergesti viia auto libisemisse, eriti kui teekate on ebaühtlaselt jäine.
Hoidke teiste sõidukitega piisavat pikivahet. Talvel on pidurdusteekond märgatavalt pikem ning ootamatu takistuse korral on vaja piisavalt ruumi, et sõiduk kontrollitult peatada. Samuti jälgige hoolikalt liiklusmärke ja teekattemärgistusi, mis võivad libedaga olla raskemini nähtavad. Kui satute olukorda, kus auto hakkab libisema, säilitage rahu: vältige paanikalist pidurdamist, vabastage gaasipedaal ja suunake auto rooliga sinna, kuhu soovite liikuda.
Lisaks rehvidele pöörake tähelepanu ka sõiduki klaasipesuvedelikule, mis peab talvel olema külmakindel. Veenduge, et kojamehed on heas seisukorras, et tagada maksimaalne nähtavus lörtsistes ja poristes oludes. Ka akude seisukord on külma saabudes kriitiline – kui auto käivitub raskustega, tasub aku lasta üle kontrollida või vajadusel välja vahetada. Ettevalmistus ei ole lihtsalt tüütu kohustus, vaid viis, kuidas muuta talvine liiklemine stressivabaks ja turvaliseks teekonnaks.
