Kalendri järgi on saabunud kauaoodatud hetk, mil autojuhtidel on ametlikult luba vahetada oma sõiduki talverehvid suverehvide vastu. Kuigi seadusandja annab märtsi algusega rohelise tule, ei tähenda see automaatselt, et rehvivahetusse tormamine oleks praegusel hetkel kõige mõistlikum tegu. Kevadine ilm Eestis on kurikuulsalt heitlik ning kalendrikuupäev ei peegelda alati tegelikku olukorda maanteedel ja linnatänavatel. Enne kui broneerite aja töökojas või asute tungrauaga auto kallale, on oluline süveneda detailidesse, mis tagavad teie ja kaasliiklejate ohutuse, ning mõista, miks varajane rehvivahetus võib osutuda ohtlikuks hasartmänguks.
Seadusandlus versus reaalsus: millal tegelikult vahetada?
Eestis kehtiva liiklusseaduse ja tehnonõuete kohaselt on suverehvide kasutamine lubatud alates 1. märtsist. See kuupäev märgib üleminekuperioodi algust, mil juhtidel on õigus valida rehvitüüp vastavalt ilmastikuoludele. Siiski kestab kohustuslik talverehvide kasutamise aeg ametlikult kuni 1. märtsini, kuid naastrehvidega võib sõita kuni 31. märtsini (ja talviste teeolude korral isegi kuni 30. aprillini). Lamellrehvidega ehk aastaringsete rehvidega on lubatud sõita aastaringselt.
Oluline on mõista seaduse mõtet: märtsi algus on lubav, mitte kohustav tähtaeg. Politsei ja Transpordiamet soovitavad tungivalt jälgida mitte kalendrit, vaid kraadiklaasi ja teeolusid. Eestis on tavapärane, et märtsis ja isegi aprillis esineb öökülmasid, lörtsisadusid ja niinimetatud “musta jääd”. Liigne kiirustamine võib tähendada, et hommikul tööle sõites leiate end olukorrast, kus auto juhitavus on sisuliselt olematu.
Temperatuuripiir ja kummisegu füüsika
Miks on suverehv külmas ohtlik isegi siis, kui lund ei ole? Vastus peitub rehvide kummisegus. Suverehvid ja talverehvid on loodud töötama täiesti erinevates temperatuurivahemikes. Rehvimaailmas kehtib üldtunnustatud +7 kraadi reegel.
- Alla +7 kraadi: Suverehvi kummisegu muutub jahedas temperatuuris kõvaks ja plastmassilaadseks. See kaotab oma elastsuse, mis on vajalik teekatte mikrokaredusega haardumiseks. Tulemuseks on drastiliselt pikenenud pidurdusteekond ja halvenenud juhitavus kurvides.
- Üle +7 kraadi: Talverehv muutub liiga pehmeks, hakates kiiremini kuluma ja muutudes “vedelaks”, mis vähendab auto stabiilsust suurematel kiirustel.
Kevadine ilm on petlik. Päeval võib päike soojendada õhu 10 kraadini, kuid maapind on endiselt külm ja öösel langeb temperatuur miinuspoolele. Varahommikul, mil enamik inimesi liigub tööle või kooli, on teekate sageli kõige libedam. Suverehviga mustale jääle sattumine on üks sagedasemaid kevadiste plekimõkimiste põhjuseid.
Musta jää oht ja teekatte seisukord
Kevadine sula ja öine külmumine loovad ideaalsed tingimused musta jää tekkeks. See on õhuke, läbipaistev jääkiht asfaldil, mida on silmaga peaaegu võimatu märgata. See tekib eriti sildadel, viaduktidel ja metsa vahel asuvatel teelõikudel, kuhu päike ei paista.
Talverehv, olgu see naast- või lamellrehv, on disainitud spetsiaalsete lamellide ehk peente sisselõigetega mustriklotsides. Need lamellid tekitavad lisaservi, mis “hammustavad” end jäässe ja lumme. Suverehvi muster on seevastu sile ja suurte plokkidega, et maksimeerida kontakti kuiva asfaldiga ja juhtida vett eemale. Jääl on suverehvi pidamine praktiliselt nullilähedane. Seetõttu tasub rehvivahetusega oodata seni, kuni ööpäevane keskmine temperatuur on stabiilselt üle +7 kraadi ja öökülmade oht on möödas.
Kuidas hinnata oma suverehvide seisukorda?
Enne kui otsustate vanad suverehvid alla panna, tuleb need kriitilise pilguga üle vaadata. Halvas seisukorras rehv on ohtlik ka suvel, kuid kevadistes märgades ja jahedates oludes on riskid mitmekordsed.
1. Mustri sügavus
Seadus nõuab suverehvidelt vähemalt 1,6 millimeetrit mustri sügavust. See on aga absoluutne miinimum, millega sõitmist ükski ohutusekspet ei soovita. Vesiliu oht kasvab hüppeliselt, kui mustri sügavus langeb alla 3-4 millimeetri. Kevadised teed on sageli märjad ja roopas; sügavamas vees ei suuda kulunud rehv vett piisavalt kiiresti kõrvale juhtida ning auto võib kaotada kontakti teepinnaga.
2. Rehvi vanus
Isegi kui mustrit on piisavalt, võib rehv olla vananenud. Kumm vananeb ajaga, muutudes rabedaks ja praguliseks. Kontrollige rehvi küljel olevat DOT-koodi. Kui rehv on vanem kui 5-6 aastat, on selle omadused oluliselt halvenenud, isegi kui muster näeb välja nagu uus.
3. Ebaühtlane kulumine
Vaadake, kas rehv on kulunud ühtlaselt. Kui servad on kulunud rohkem kui keskosa (või vastupidi), võib see viidata valele rehvirõhule või probleemidele auto veermikus (nt vale sildade reguleering). Selliste rehvide allapanekul kanduvad probleemid edasi ja sõidumugavus kannatab.
Naastrehvid versus lamellrehvid kevadel
Rehvivahetuse ajastamine sõltub suuresti sellest, milliseid talverehve te praegu kasutate. Siin on kaks erinevat strateegiat:
- Naastrehvide omanikud: Teil on suurem surve rehve vahetada, kuna naastrehvide kasutamine on piiratud tähtajaga (tavaliselt 1. maini). Samas lõhuvad naastrehvid lumevaba asfalti ja tekitavad tolmu. Kui teed on puhtad ja kuivad, on naastrehvidega sõitmine mürarikas ja ebamugav. Siiski, ärge kiirustage, kui sõidate palju kõrvalmaanteedel või varahommikuti.
- Lamellrehvide omanikud: Teil on kõige vähem stressi. Kuna lamellrehvidega on lubatud sõita aastaringselt, võite oodata stabiilse soojalaine saabumist. Siiski ei tasu lamellrehvidega sõita terve suvi, sest kuum asfalat kulutab pehme seguga talverehvi äärmiselt kiiresti ja nende pidurdusmaa soojal asfaldil on suverehvist tunduvalt pikem.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Millal on viimane aeg naastrehvid ära vahetada?
Tavapärase seadusandluse kohaselt tuleb naastrehvid ümber vahetada hiljemalt 1. maiks. Kui ilmastikuolud on endiselt talvised, võib Transpordiamet seda perioodi pikendada, kuid see on erandlik. Pärast 1. maid naastrehvidega sõitmine on karistatav.
Kas ma võin sõita suverehvidega, kui väljas on miinuskraadid, aga tee on kuiv?
Juriidiliselt on see pärast 1. märtsi lubatud, kuid tehniliselt äärmiselt ohtlik. Nagu eelpool mainitud, muutub suverehv külmaga kõvaks ja selle pidamine on ettearvamatu. Isegi kuival teel on pidurdusteekond pikem. Lisaks võib varjulises kohas olla siiski jääd.
Kui suur on trahv liiga kulunud rehvide eest?
Kui politsei peatab teid ja tuvastab, et rehvide mustri sügavus ei vasta nõuetele (suvel alla 1,6 mm), võib teile määrata rahatrahvi. Veelgi hullem on see, et ohtliku vea tõttu võidakse sõiduk saata korduvülevaatusele, mis tähendab lisakulutusi ja ajakulu. Liiklusõnnetuse korral võib kindlustus keelduda kahju hüvitamisest.
Kas on mõtet osta kasutatud suverehve?
Kasutatud rehvide ostmine on alati risk. Te ei tea rehvi ajalugu – kas sellega on sõidetud tühjana, kas see on saanud lööke aukudes või kas seda on valesti hoiustatud. Kui otsustate kasutatud rehvide kasuks, laske need spetsialistil enne ostu üle vaadata. Sageli on uued, kuid soodsama klassi rehvid ohutum valik kui vanad premium-klassi rehvid.
Mida teha talverehvidega pärast vahetust?
Kui olete otsustanud rehvid vahetada, on oluline mõelda talverehvide heaolule, et need teeniksid teid ka järgmisel hooajal. Vale hoiustamine on üks peamisi põhjuseid, miks rehvid enneaegselt vananevad või deformeeruvad. Enne hoiule panekut peske rehvid ja veljed korralikult puhtaks, et eemaldada piduritolm, sool ja pigi. Puhas kumm säilib paremini.
Ideaalne hoiukoht on jahe, pime ja kuiv ruum. Otsene päikesevalgus (UV-kiirgus) on rehvi suurim vaenlane, tekitades kummipinnale mikropraod. Kui hoiustate rehve velgedel, võib need laduda virna üksteise peale või riputada seinale. Ilma velgedeta rehve tuleks hoiustada püstises asendis, keerates neid iga paari kuu tagant, et vältida lamedaks vajumist. Paljud rehvitöökojad pakuvad mugavat “rehvi hotelli” teenust, kus on tagatud õiged tingimused, säästes teid raskete rataste tassimisest ja ruumipuudusest kodus.
