Kujutage ette olukorda: sõidate maanteel või manööverdate tihedas linnaliikluses, kui järsku süttib armatuurlaual kollane hoiatustuli. See on sageli hüüumärgiga hobuseraua kujuline sümbol, mis paljudele autojuhtidele seostub koheselt rehvirõhu probleemidega. Esimene reaktsioon on sageli segadus või isegi paanika – kas rehv on täiesti tühi? Kas ma lõhkusin midagi? Kas ma pean kohe keset teed seisma jääma või võin sõita lähima tanklani? See on üks levinumaid muresid tänapäevaste autode puhul, mis on varustatud TPMS-süsteemiga (Tire Pressure Monitoring System). Kuigi hoiatustuli ei tähenda alati katastroofi, on oluline mõista, mida auto teile öelda üritab ja kuidas ohutult käituda.
Mida tähendab TPMS ja miks see tuli põlema läks?
Enne kui otsustame, kas sõita edasi või peatuda, on kasulik mõista süsteemi tööpõhimõtet. TPMS ehk rehvirõhu jälgimissüsteem on loodud autojuhi hoiatamiseks, kui ühe või mitme rehvi rõhk on langenud ohtlikult madalale. Euroopa Liidus on see süsteem kohustuslik kõigil uutel sõiduautodel alates 2014. aasta novembrist, kuid seda leidub ka paljudel vanematel mudelitel.
Süsteemid jagunevad laias laastus kaheks:
- Otsene süsteem: Iga rehvi ventiili küljes (või velje sees) on spetsiaalne andur, mis mõõdab reaalajas rõhku ja temperatuuri ning saadab info auto keskarvutisse. See on väga täpne ja suudab sageli näidata konkreetset rõhku igas rehvis eraldi.
- Kaudne süsteem: See süsteem ei mõõda otseselt rõhku, vaid kasutab ABS-andureid ja rataste pöörlemiskiirust. Tühjem rehv on väiksema läbimõõduga ja pöörleb seetõttu kiiremini kui täis rehv. Auto tuvastab erinevuse ja annab häiret.
Hoiatustuli võib süttida mitmel põhjusel: rehvis on nael või auk, temperatuuri järsk langus on rõhku vähendanud või on süsteem ise rikkis. Teadmine, milline süsteem teie autol on, aitab olukorda paremini hinnata.
Esimene tegevuskava: hinda olukorda sõidu ajal
Kui rehvirõhu tuli süttib, ei tohi mingil juhul teha järske manöövreid ega pidurdada paaniliselt. Säilitage rahu ja hoidke roolist kindlalt kinni. Teie esimene ülesanne on tunnetada auto käitumist.
Pöörake tähelepanu järgmistele märkidele:
- Kas auto kisub ühele poole? Kui rool muutub raskeks või auto tahab ise vasakule või paremale kalduda, on see märk, et üks rehv on märkimisväärselt tühjenenud.
- Kas tunnete ebatavalist vibratsiooni? Tühjenenud rehv võib tekitada läbi rooli või istmiku tuntavat värinat.
- Kas kuulete imelikku häält? Täiesti tühi rehv teeb iseloomulikku laperdavat häält (“flop-flop-flop”), kui rehvi külgseinad hõõrduvad vastu velge või teekatet.
Kui kogete mõnda neist sümptomitest, peate auto peatama esimesel võimalusel ohutus kohas. Edasine sõitmine võib hävitada rehvi, kahjustada velge ja on äärmiselt ohtlik.
Visuaalne kontroll ja otsuse tegemine
Kui auto käitumine tundub normaalne, kuid tuli põleb, vähendage kiirust ja otsige lähim turvaline peatumiskoht (tankla, parkla või lai teepeenar). Ärge jääge seisma pimedas kurvis või tiheda liiklusega maantee servas, kui auto on juhitav.
Pärast peatumist tehke visuaalne kontroll:
- Käige ümber auto ja vaadake kõiki nelja rehvi.
- Võrrelge rehvide kuju. Kas üks rehv tundub altpoolt rohkem “välja vajunud” kui teised?
- Kuulake tähelepanelikult. Tugeva lekke korral on sageli kuulda sisinat.
- Katsuge rehvi temperatuuri (ettevaatlikult). Kui üks rehv on tunduvalt kuumem kui teised, võib see viidata madalale rõhule, mis tekitab liigset hõõrdumist.
Kui visuaalsel vaatlusel tunduvad kõik rehvid ühesugused ja terved, on tõenäoline, et tegemist on väikese rõhukaoga või valehäirega. Sellisel juhul võite ettevaatlikult ja vähendatud kiirusega sõita lähimasse tanklasse, et rõhku manomeetriga kontrollida. Kui aga näete, et rehv on silmnähtavalt tühi või velg on maapinna lähedal, ei tohi edasi sõita.
Ohtlikud tagajärjed tühja rehviga sõitmisel
Paljud juhid alahindavad riske, mida kätkeb endas sõitmine isegi pooltühja rehviga. Küsimus ei ole ainult rehvi purunemises. Siin on peamised põhjused, miks madala rõhuga sõitmine on halb mõte:
Esiteks kuumeneb alarõhuga rehv üle. Rehvi külgseinad painduvad liigselt, mis tekitab soojust. See kuumus võib lagundada rehvi sisemist struktuuri, viies lõpuks rehvi plahvatamiseni (blowout) suurel kiirusel. See on eluohtlik olukord.
Teiseks suureneb pidurdusteekond ja halveneb juhitavus. “Vedel” rehv ei hoia teed nii nagu ette nähtud, eriti märjal ajal või kurvides. Auto võib muutuda ettearvamatuks.
Kolmandaks majanduslik kahju. Isegi lühike sõit täiesti tühja rehviga (velg toetub rehvi külgseintele) rikub rehvi parandamatult. Rehv, mida oleks saanud parandada lihtsa kummipaigaga, muutub kasutuskõlbmatuks prügiks. Lisaks võite rikkuda velje ja rehvirõhuanduri enda, mis on kulukas varuosa.
Külm ilm ja valehäired
Eesti kliimas on väga levinud olukord, kus rehvirõhu tuli süttib esimeste külmade saabumisel või järsul temperatuurimuutusel. Füüsikaseaduste kohaselt (Boyle’i seadus) ruumala ja rõhk on seotud temperatuuriga. Kui temperatuur langeb, tõmbub õhk rehvis kokku ja rõhk väheneb.
Tavaliselt langeb rehvirõhk umbes 0,1 baari iga 10 kraadi temperatuuri languse kohta. Kui täitsite rehvid soojas garaažis või suve lõpus, võib külmal talvehommikul rõhk langeda alla anduri häirepiiri. See ei tähenda tingimata, et rehv on katki.
Sellises olukorras kontrollige rõhku manomeetriga. Kui rõhk on ühtlaselt madal kõigis rehvides, pumbake need lihtsalt normi ja nullige (kalibreerige) auto pardaarvutis andurite näit. Kui aga ainult üks rehv on madala rõhuga, on tegemist tõenäoliselt lekkega.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin sõita, kui rehvirõhu tuli põleb, aga rehv tundub täis?
Jah, kuid ettevaatlikult. Silmaga on raske hinnata, kas rõhk on 2.2 baari või 1.8 baari, kuid andur tuvastab selle. Sõitke lähimasse tanklasse ja kontrollige rõhku. Ärge planeerige pikka reisi enne kontrollimist.
Kust ma tean, milline on õige rehvirõhk minu autol?
Õige rõhu info ei asu rehvi enda peal (seal on vaid maksimaalne lubatud rõhk). Vaadake juhiukse piidalt, kütusepaagi luugi siseküljelt või auto kasutusjuhendist. Seal on toodud soovitused vastavalt auto koormusele.
Mida teha, kui tuli ei kustu pärast rehvide täitmist?
Enamik autosid vajab süsteemi nullimist või kalibreerimist pärast rehvide pumpamist. Otsige auto menüüst (tavaliselt “Settings” -> “Vehicle” -> “TPMS” või “Tyres”) valikut “Reset” või “Calibrate”. Mõnedel vanematel autodel on selleks armatuuri all füüsiline nupp. Sõitke autoga mõned kilomeetrid, et süsteem uued andmed salvestaks.
Kas “Run-Flat” rehvidega tohib tühjalt sõita?
Jah, “Run-Flat” ehk tühisõidurehvid on tugevdatud külgseintega ja võimaldavad sõita tühja rehviga tavaliselt kuni 80 km kiirusega maksimaalselt 80 km kaugusele. Siiski, ka need rehvid saavad kahjustada ja vajavad esimesel võimalusel vahetust või remonti.
Regulaarne hooldus ennetab probleeme
Kuigi rehvirõhuandurid on suurepärased abimehed, ei asenda nad regulaarset manuaalset kontrolli. Andurid võivad rikneda, patareid tühjeneda või süsteem anda valehäireid. Seetõttu on soovitatav harjutada end kontrollima rehvirõhku vähemalt kord kuus ja kindlasti enne pikemaid sõite või koormuse muutumist (näiteks puhkusereisile minnes täislastis autoga).
Investeerige kvaliteetsesse käsimanomeetrisse, mida hoida kindalaekas. Tanklate manomeetrid on tihti intensiivsest kasutamisest tingituna ebatäpsed. Isiklik manomeeter annab kindlustunde ja võimaldab kontrollida rõhku “külmadel” rehvidel, enne kui sõitmine on õhu soojendanud ja rõhku tõstnud, mis on ainus viis saada tõeliselt täpne tulemus. Hoolitsedes oma rehvide eest, tagate mitte ainult väiksema kütusekulu ja rehvide pikema eluea, vaid mis kõige tähtsam – turvalise teekonna endale ja kaasreisijatele.
