Sõidueksam on paljudele autokooli õpilastele üks elu stressirohkemaid sündmusi. Käed värisevad, süda peksab ja aastaid oodatud juhiluba tundub olevat käeulatuses, kuid samas nii kaugel. Transpordiameti eksamineerijad näevad iga päev kümneid eksamineeritavaid, kes oskavad tegelikult autot juhtida, kuid põruvad lihtsate, ent kriitiliste vigade tõttu. Sageli ei ole probleemiks tehniline oskamatus käike vahetada või rooli keerata, vaid puudulik olukorra hindamine ja tähelepanematus. Kogenud sõiduõpetajad, kes on aastate jooksul näinud tuhandeid õpilasi eksamile minemas, teavad täpselt, millised on need “karid”, mille otsa enamik tulevasi juhte sõidab. Selles artiklis vaatame süvitsi, millised on need rängimad vead, mis lõpetavad eksami enneaegselt, ja kuidas neid teadlikult vältida.
Ebakindel vaatlus ja “pime nurk”
Üks sagedasemaid põhjuseid, miks eksam loetakse mittesooritatuks, on puudulik vaatlusoskus. Eksamineerija ei hinda ainult seda, kas auto püsib teel, vaid eelkõige seda, kas juht tajub ruumi enda ümber. Paljud õpilased teevad vea, et vaatavad küll peeglitesse, kuid teevad seda liiga põgusalt või ei kontrolli nurgataguseid alasid ehk “pimedat nurka”.
Liikluses osalemine nõuab 360-kraadist teadlikkust. Tüüpiline viga tekib reavahetusel või pöörde sooritamisel. Õpilane paneb suunatule sisse, heidab kiire pilgu peeglisse ja hakkab manöövrit sooritama, veendumata, kas kõrvalreas on tegelikult ruumi. Pea pööramine on eksamil kriitilise tähtsusega signaal eksamineerijale, et olete veendunud ohutuses. Kui te ainult liigutate silmi, ei pruugi eksamineerija seda märgata ning võib lugeda olukorra ohtlikuks.
Kuidas vältida vaatlusvigu?
- Enne igat manöövrit (pööre, reavahetus, startimine) kontrolli peegleid ja pööra pead üle õla, et kontrollida pimedat nurka.
- Ülekäiguradadele lähenedes hakka varakult vaatama kõnniteedele – ära otsi jalakäijat alles siis, kui oled juba “sebral”.
- Tagurdamisel ei piisa ainult peeglitest või tagurduskaamerast. Füüsiline taha vaatamine on kohustuslik, et omada täielikku ülevaadet.
Sõidukiiruse ebaõige valik
Sõidukiirus on kahe teraga mõõk. Levinud on eksiarvamus, et kui sõita eksamil võimalikult aeglaselt, on see ohutum ja meeldib eksamineerijale. Tegelikkuses on põhjendamatu aeglane sõit (näiteks sõita 30 km/h alas, kus lubatud on 50 km/h ja teeolud on head) liikluse takistamine. See näitab ebakindlust ja võib põhjustada ohtlikke möödasõite teiste liiklejate poolt.
Teisalt on muidugi probleemiks kiiruseületamine. Transpordiameti eksamil on tolerants kiiruseületamise suhtes sisuliselt olematu. Kui märk näitab 30, siis 35 on juba viga. Veelgi rängem viga on aga kiiruse mittevastavus teeoludele. See tähendab, et isegi kui lubatud on 90 km/h, võib tiheda vihmasaju, libeduse või piiratud nähtavuse korral selle kiirusega sõitmine olla ohtlik ja tuua kaasa eksami mittesooritamise.
STOP-märk ja “veeremine”
STOP-märk (märk 222) on koht, kus paljud õpilased eksivad, püüdes olla liikluses “sujuvad”. Liiklusseadus on siinkohal ühene: sõiduk tuleb täielikult peatada. Väga sageli aeglustavad õpilased auto kiiruse peaaegu nullini, veenduvad, et tee on vaba, ja jätkavad sõitu ilma rattaid täielikult seiskamata. Eksamineerija jaoks on see ränk rikkumine.
Korrektne sooritus näeb ette peatumist stoppjoone ees (või selle puudumisel ristmiku lõikuva sõidutee ääres). Alles pärast täielikku seisakut – soovitav on lugeda mõttes “üks, kaks, kolm” – ja veendumist, et tee on vaba, võib sõitu jätkata. See kehtib ka siis, kui ristmik on täiesti tühi ja nähtavus on kilomeetri kaugusele.
Positsioneerimine ja sõidurajad
Sõidurea valik ja paiknemine teel on oskus, mis eristab algajat kogenud juhist. Eksamil tuleb see eriti teravalt esile keerukatel ristmikel ja ringristmikel.
- Vasakpöörded: Üks levinumaid vigu on vasakpöörde sooritamine vastassuunavööndisse lõikamisega. Pöördeid tuleb sooritada nii, et auto ei satuks hetkekski vastutuleva liikluse tsooni. Samuti unustatakse ühesuunalisel teel vasakpööret tehes reastuda vasakusse ääre, jäädes ekslikult tee keskele või paremale.
- Ringristmikud: Ringile sõites on oluline valida õige rada vastavalt sellele, millisest väljasõidust kavatsetakse väljuda. Veelgi kriitilisem on aga ringilt väljumine – suunatuli tuleb näidata õigeaegselt, mitte liiga vara (mis eksitab teisi) ega liiga hilja.
- Sõidujoon: Kurvides ja pöördeid tehes ei tohi kalduda naaberrajale. See on märk sellest, et õpilane ei taju auto gabariite ega valitse sõidukit piisavalt.
Jalakäijad ja reguleerimata ülekäigurajad
Suhtumine jalakäijatesse on eksamil äärmiselt range luubi all. Viga ei ole mitte ainult see, kui jätate jalakäija üle tee laskmata, vaid ka see, kui tekitate olukorra, kus jalakäija peab teie tõttu oma liikumiskiirust või -suunda muutma. Seda tõlgendatakse tee mitteandmisena.
Ohtlikud olukorrad tekivad sageli mitmerealistel teedel. Kui parempoolses reas olev sõiduk on peatunud või aeglustab ülekäiguraja ees, on kategooriliselt keelatud sellest sõidukist peatumata mööda sõita. See on üks rängemaid rikkumisi, mis toob kaasa kohese eksami lõpetamise, kuna see kujutab otsest ohtu inimelule. Kogenud sõiduõpetaja soovitus on alati võtta hoog maha, kui näete eemalt ülekäigurada ja piiratud nähtavust selle ümbruses.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas mootori väljasuretamine tähendab automaatset läbikukkumist?
Ei, mootori väljasuretamine iseenesest ei ole tavaliselt põhjus eksami mittesooritamiseks, eriti kui see juhtub vaid korra ja te suudate olukorra kiiresti ning ohutult lahendada. Probleem tekib siis, kui väljasuretamine hakkab korduma (näitab puudulikku sõiduki käsitsemise oskust) või kui see juhtub ohtlikus olukorras, näiteks keset tiheda liiklusega ristmikku vasakpööret oodates, tekitades liiklusohtliku olukorra.
Mitu viga tohib eksamil teha?
Sõidueksamil ei loeta vigu “tükikaupa” nagu teooriaeksamil, vaid hinnatakse vigu nende raskusastme järgi. Vead jagunevad väheolulisteks, olulisteks ja ohtlikeks.
- Ohtlik viga: Üksainus ohtlik viga (nt foori punase tule eiramine, avariiohu tekitamine) lõpetab eksami koheselt.
- Oluline viga: Need on vead, mis ei ole otseselt avariiohtlikud, kuid rikuvad liiklusseadust (nt suunatule mittenäitamine). Teatud arv olulisi vigu võib viia mittesooritamiseni.
- Väheoluline viga: Need on väiksemad eksimused (nt ebaökonoomne sõidustiil), mis üksikuna tulemust ei mõjuta, kuid nende kuhjumine võib jätta mulje ebakindlast juhist.
Kas ma võin eksamineerijalt küsida, kuhu sõita, kui unustasin käskluse?
Jah, kindlasti. Eksamineerijaga suhtlemine on lubatud ja isegi soovitatav, kui midagi jäi ebaselgeks. Parem on küsida “Vabandust, kas me pidime pöörama paremale või vasakule?”, kui teha valesti või hakata viimasel hetkel ohtlikult rida vahetama. Vale marsruudi valik (kui see on ohutult sooritatud) ei ole tavaliselt viga, vaid eksamineerija suunab teid lihtsalt uuesti õigele teele.
Mida teha, kui ma näen, et ei suuda parkimist esimese korraga lõpetada?
Kui tunnete parkimismanöövri ajal, et auto on viltu või liiga lähedal teisele sõidukile, siis ärge jätkake. Peatage auto, sõitke rahulikult algasendisse tagasi või korrigeerige asendit (kui ruum lubab). Vigade parandamine on lubatud ja näitab, et te tajute olukorda adekvaatselt. Halvem on suruda manööver lõpuni ja lõpetada joonte peal või riivata äärekivi.
Praktilised sammud eksamipäeva õnnestumiseks
Et vältida eelpool mainitud vigu ja suurendada oma võimalusi eksam edukalt sooritada, on oluline tegeleda lisaks sõiduoskusele ka oma vaimse ettevalmistusega. Suur osa ränkadest vigadest tuleneb “tunnelnägemisest”, mis tekib liigsest pingest. Õpilane keskendub nii tugevalt auto juhtimisele, et märkide ja kaasliiklejate jälgimine jääb tahaplaanile.
Hea strateegia on kommenteeriv sõit. Harjutage oma sõiduõpetajaga või iseseisvalt (kui olete juba juhendajaga sõitmas) valjuhäälset mõtlemist. Öelge välja: “Näen ees märki 30, võtan hoo maha”, “Lähenen ristmikule, vaatan vasakule-paremale”, “Hakkan reastuma, kontrollin peeglit ja pimeala”. See aitab hoida fookust ja sunnib aju töötlema infot süsteemselt. Eksamil ei pea te küll valjusti rääkima (kuigi see pole keelatud), kuid selline harjumus aitab sisemist monoloogi käigus hoida.
Lisaks tasub meeles pidada, et eksamineerija eesmärk ei ole teid läbi kukutada. Tema ülesanne on veenduda, et teid on ohutu lasta iseseisvalt liiklusesse. Ta tahab näha, et te hoolite enda ja teiste turvalisusest. Kui teete väikese vea, ärge laske sellel end rivist välja lüüa – hingake sügavalt sisse ja keskenduge järgmisele olukorrale. Liikluses ei ole ideaalseid juhte, kuid on ohutud ja tähelepanelikud juhid. Püüdke olla üks neist ja juhiluba ongi teie taskus.
