Iga autoomaniku halvim unenägu on märgata oma neljarattalisel sõbral väikest pruunikas-oranži täppi, mis rikub sõiduki kauni välimuse. Rooste ei ole aga pelgalt esteetiline probleem, vaid auto kerele justkui vähkkasvaja, mis kontrollimatu leviku korral võib hävitada metalli struktuuri, vähendada auto turvalisust ja drastiliselt langetada sõiduki turuväärtust. Paljud juhid lükkavad rooste eemaldamist edasi, arvates, et tegemist on kalli või keerulise protsessiga, kuid tegelikult on varajane sekkumine kriitilise tähtsusega. Mida kauem oodata, seda sügavamale korrosioon tungib ja seda keerulisemaks muutub taastamine. Õigete teadmiste ja tööriistadega on võimalik väiksemaid roostekahjustusi edukalt ka kodustes tingimustes likvideerida, kuid selleks tuleb mõista protsessi olemust ja vältida levinud vigu, mis võivad kasu asemel hoopis kahju tuua.
Miks rooste tekib ja kuidas seda ära tunda?
Rooste on oma olemuselt raua oksiid, mis tekib raua, hapniku ja niiskuse keemilisel reaktsioonil. Auto puhul kiirendavad seda protsessi meie kliimale omased tegurid: pidev niiskus, temperatuuride kõikumine ja talviti teedele puistatav sool. Sool on eriti agressiivne, kuna see toimib elektrolüüdina, kiirendades oksüdatsiooniprotsessi mitmekordselt.
Enne tööriistade haaramist on oluline mõista, millises staadiumis kahjustusega on tegu:
- Pindmine rooste ehk lendrooste: See on algstaadium, kus rooste on tekkinud värvkatte mikroprakkudesse või on ladestunud värvi peale väliskeskkonnast (näiteks naastrehvide tekitatud metallitolm). See paistab tavaliselt pisikeste täppidena ja on eemaldatav spetsiaalsete keemiatega ilma lihvimiseta.
- Kobrutav rooste: See on märk sellest, et rooste on tunginud värvkatte alla ja kergitab seda üles. Metall on juba kahjustatud ja vajab mehaanilist sekkumist.
- Läbiv rooste: Kõige hullem stsenaarium, kus metall on nii õhukeseks sööbinud, et tekivad augud. Sellisel juhul ei piisa enam lihvimisest ja värvimisest, vaid vaja on keevitustöid või detaili väljavahetamist.
Vajalikud tööriistad ja ettevalmistus
Kvaliteetne tulemus algab korralikust ettevalmistusest. Rooste eemaldamine on tolmune ja kohati mürgine töö, seega ei tohi unustada isikukaitsevahendeid. Kindlasti kanna kaitseprille, respiraatorit (tolmu ja värviaurude vastu) ning kindaid.
Töö tegemiseks varu järgmised vahendid:
- Jämedam ja peenem liivapaber (karedused P80, P120, P240, P400 ja veekindel P800-P2000).
- Traathari või trellile kinnitatav traatketas suurema rooste eemaldamiseks.
- Roostemuundur (keemiline vahend, mis peatab korrosiooni poorides).
- Silikoonieemaldi või rasvaeemaldi puhastamiseks.
- Maalriteip ja kattekile ülejäänud auto kaitsmiseks.
- Autopahtel (kui tekivad süvendid).
- Kruntvärv (soovitavalt happekrunt või epoksiidkrunt).
- Auto kerevärv ja lakk.
Samm-sammuline juhend rooste eemaldamiseks
Kui tegemist ei ole läbiva roostega, on protsess kodustes tingimustes teostatav. Järgnev juhend aitab saavutada võimalikult püsiva tulemuse.
1. Pinna puhastamine ja isoleerimine
Alusta sellest, et pesed auto põhjalikult puhtaks, et eemaldada pori ja soolad. Pärast kuivamist kasuta silikoonieemaldit, et töötlusalune pind oleks täiesti rasvavaba. Seejärel kata kinni kõik ümbritsevad detailid – tuled, liistud, klaasid ja terved värvipinnad. Värvitolm lendub kaugele, seega ära koonerda kattekilega.
2. Mehaaniline rooste eemaldamine
See on kõige töömahukam ja kriitilisem etapp. Kasuta traatketast või jämedat liivapaberit (P80), et eemaldada kogu nähtav rooste ja lahtine värv. Eesmärk on jõuda halja, läikiva metallini.
Oluline reegel: Eemalda roostet alati veidi suuremalt alalt, kui esialgu tundub vajalik, sest värvi all võib korrosioon olla levinud kaugemale (nn “ämblikuvõrk”). Lihvi servad sujuvaks, et üleminek vana värvi ja metalli vahel poleks sõrmega tuntav.
3. Keemiline järeltöötlus
Isegi kui metall tundub silmale puhas, jääb pooridesse sageli mikroskoopilisi roosteoakesi. Siin tuleb mängu roostemuundur. Kanna vahend pinnale vastavalt tootja juhendile. See aine reageerib rauaoksiidiga, muutes selle stabiilseks ühendiks (tavaliselt muutub pind mustaks või lillakaks) ja takistab rooste uuesti tekkimist värvi all. Lase ainel täielikult kuivada.
4. Pahteldamine ja lihvimine
Kuna rooste eemaldamine jätab metalli sisse süvendi, tuleb see tasandada autopahtliga. Sega pahtel kõvendiga ja kanna spaatliga pinnale. Pärast kuivamist lihvi pind siledaks, alustades karedamast paberist (P120) ja lõpetades peenemaga (P240-P400). Pind peab olema käega katsudes täiesti sile ja ühtlane ümbritseva kerega.
5. Kruntimine ja värvimine
Puhasta pind uuesti tolmust ja rasvast. Esmalt kanna peale kruntvärv. Krunt täidab mikrokriimud ja tagab värvi nakkumise. Happekrunt on parim valik palja metalli jaoks, kuna see söövitab end pinda ja pakub lisakaitset. Pärast krundi kuivamist lihvi seda kergelt (nt P800 veekindla paberiga).
Seejärel kanna peale baasvärv (auto värvitoon) mitme õhukese kihina. Ära püüa katta pinda ühe paksu kihiga, see hakkab jooksma. Lase kihtide vahel värvil taheneda. Lõpuks kanna peale lakk, mis annab läike ja kaitseb värvi UV-kiirguse ning kriimustuste eest.
5 suurimat viga, mida vältida
Isetegijad satuvad tihti samade komistuskivide otsa, mis nullivad kogu tehtud töö vaid mõne kuuga.
- Rooste katmine värviga: Kõige levinum viga on arvamus, et kui rooste värviga kinni katta, siis see kaob. Tegelikult levib rooste värvi all edasi ja mullitab üles veelgi suuremana. Rooste tuleb alati täielikult eemaldada või keemiliselt neutraliseerida.
- Halvad ilmastikutingimused: Värvimistöid ei tohi teha otsese päikese käes (värv kuivab liiga kiiresti ja ei nakku), vihmaga ega liiga külma ilmaga. Ideaalne temperatuur on +20 kraadi ringis kuivas ja tolmuvabas ruumis.
- Krundi vahelejätmine: Värv ei püsi paljal metallil ega pahtlil kaua kinni. Krunt on hädavajalik siduv ja kaitsev kiht.
- Liigne kiirustamine: Iga kiht (pahtel, krunt, värv, lakk) vajab kindlat kuivamisaega. Kui värvid märjale krundile, tekivad mullid või koorumine.
- Vale liivapaberi kasutus: Kui lõppviimistluseks kasutada liiga karedat paberit, jäävad värvi alla näha lihvimisjäljed (riibud), mis rikuvad visuaalse tulemuse.
Ennetamine on soodsam kui remont
Parim viis rooste vastu võitlemiseks on selle ennetamine. Eestis on autode suurim vaenlane talvine teede soolamine. Selle vastu aitab:
- Regulaarne pesu: Talvel tuleks autot pesta vähemalt paar korda kuus, pöörates erilist tähelepanu rattakoobastele ja auto põhjale.
- Vahatamine: Kvaliteetne püsivaha või keraamiline kaitse tekitab värvile hüdrofoobse kihi, mis ei lase veel ja soolal otse värvipinnaga kontakti astuda.
- Korrosioonitõrje: Spetsiaalsed õlipõhised korrosioonitõrjed (nt Krown või Dinitrol), mida pritsitakse auto karpidesse, ustesse ja põhja alla, on äärmiselt efektiivsed. Need ained roomavad metallipragudesse ja tõrjuvad niiskuse välja.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma võin rooste eemaldamiseks kasutada äädikat või Coca-Colat?
Kuigi internetis levib müüte äädika ja karastusjookide imelisest mõjust, on need autokere puhul ebaefektiivsed ja ebaprofessionaalsed lahendused. Need sisaldavad küll happeid, mis reageerivad roostega, kuid reaktsioon on nõrk, aeglane ja raskesti kontrollitav. Auto puhul kasuta alati spetsiaalseid autokeemia tooteid.
Millal peaksin pöörduma professionaali poole?
Kui rooste on läbiv (augud), asub keerulises kohas (nt kandevkonstruktsioonid, karbid) või kui kahjustatud ala on väga suur (nt terve uksepaneel), on mõistlikum pöörduda maalritöökoja poole. Samuti siis, kui auto on kallis ja soovid perfektset värviüleminekut, mida aerosooliga on raske saavutada.
Kui kaua isetehtud roosteparandus kestab?
See sõltub täielikult töö kvaliteedist ja kasutatud materjalidest. Korralikult tehtud eeltöö, happekrundi ja 2K (kahekomponentse) laki kasutamisel võib tulemus kesta aastaid. Kiirustades tehtud “müügiks” remont võib uuesti rooste minna juba paari kuuga.
Mis vahe on aerosoolvärvil ja püstolivärvil?
Aerosoolvärvid on tavaliselt ühekomponentsed (1K) ja vedelamad, sisaldades palju lahustit. Need ei ole nii vastupidavad kemikaalidele ja UV-kiirgusele kui püstoliga kantavad kahekomponentsed (2K) värvid, kuhu lisatakse kõvendit. Väikeste paranduste jaoks on kvaliteetne aerosool siiski piisav.
Pikaajaline strateegia ja järelhooldus
Auto korrasoleku tagamine ei lõppe pärast viimase lakikihi kuivamist. Vastupidi, äsja parandatud kohad vajavad hoolt, et töö ei läheks luhta. Pärast värvimistöid tasub oodata vähemalt paar nädalat enne vatamist või survepesu kasutamist vahetus läheduses, et värv saaks lõplikult kivistuda.
Harjuta sisse rutiin, kus iga pesukorra ajal vaatad kriitilise pilguga üle auto servad, uste alumised ääred ja rattakoopad. Kui märkad kivitäket, paranda see koheselt parandusvärviga (täpikaga), enne kui rooste jõuab tekkida. Rooste on visa vastane, kuid järjepidev hoolitsus ja kiire reageerimine väikestele kahjustustele on kindlaim viis hoida oma auto kere tugeva ja kaunina aastaid. See hoiab kokku tuhandeid eurosid remondikuludelt ja tagab, et auto on turvaline ning visuaalselt esinduslik.
