Pikk autosõit on omamoodi katsumus. Istud tunde roolis või kõrvalistmel, maastik voolab aknast mööda ja mingil hetkel hakkab aju otsima midagi, mis selle üksluisuse täidaks. Muusika aitab, aga mina olen aastatega jõudnud järeldusele, et parim ettevalmistus pika sõidu jaoks on hoopis õigete filmide vaatamine enne teele asumist. Road movie žanr ei ole pelgalt meelelahutus. See on tegelikult kaart selle kohta, mida tee sinuga teeb.
Miks road movie töötab just enne reisi
Road movie ei ole tegelikult filmižanr autode kohta. See on žanr inimeste kohta, kes muutuvad liikumise käigus. Tegelane istub autosse ühe inimesena ja väljub teisena. See on kogu point. Kui sa seda enne pikka sõitu mõistad, siis muutub ka sinu enda reis vähem kannatamiseks ja rohkem kogemuseks.
Ma olen näinud liiga palju inimesi, kes suhtuvad pikka sõitu nagu hambaarsti juurde minekusse. Nad tahavad lihtsalt kohale jõuda. See on raiskamine. Žanri ajalugu ulatub tagasi kirjandusse ja hiljem filmikunsti, kus tee kui metafoor on olnud kesksel kohal juba ammu enne, kui autod üldse leiutati. Rännak ise on jutustus.
Klassikud, mida peab nägema
Alustame ilmselgest. Thelma ja Louise on film, mida kõik mainivad, ja põhjusega. See ei ole lihtsalt kahe naise põgenemislugu. See on raev, vabadus ja hind, mida vabaduse eest makstakse. Kui sa seda enne pikka sõitu vaatad, siis hakkad mõistma, et auto võib olla vangla või vabanemine, olenevalt sellest, kuhu sa lähed ja miks.
Easy Rider on teine kohustuslik number. 1969. aastast pärit film, mis defineeris terve põlvkonna suhtumise. Mootorrattad, mitte autod, aga vaim on sama. Vabadus Ameerika maanteedel, mis lõpeb jõhkralt. See film ei luba sulle õnnelikku lõppu ja just seetõttu jääb see meelde.
Paris, Texas on aeglasem, valusam ja ilusam. Wim Wendersi teos sellest, kuidas inimene kõnnib kõrbest välja ja üritab oma elu kokku panna. See ei ole kiire film, aga pikk autosõit polegi kiire asi. Tempo sobib.
Uuemad valikud, mis väärivad aega
Kui klassikud tunduvad liiga rasked, on ka kergemaid variante, mis siiski ei ole tühjad. Little Miss Sunshine on road movie, mis maskeerib valusa pere-dünaamika komöödiaks. Kollane buss, düsfunktsionaalne perekond ja reis, mis ei lähe plaani järgi. Täpselt nagu päris elu.
Nomadland on uuem teos, mis räägib inimestest, kes elavad teel, mitte ei sõida lihtsalt läbi. See ei ole romantiseeritud. See on karm pilk Ameerika majanduse varjuküljele ja inimestele, kes on sealt välja langenud. Enne pikka sõitu vaadates paneb see mõtlema, kui õrn on kogu see mugavus, millele me toetume.
Green Book jagab arvamusi, aga road movie struktuur töötab seal laitmatult. Kaks vastandlikku inimest ühes autos, pikk tee ja vältimatu muutus mõlemas. See on ettearvatav, jah, aga mõnikord on ettearvatavus just see, mida pika sõidu eel vajad.
Mida need filmid tegelikult õpetavad
Siin tuleb asi, mida keegi reisiblogides ei ütle. Road movie’d ei valmista sind ette selleks, et sõit oleks lõbus. Need valmistavad sind ette selleks, et sõit oleks midagi tähendav. Vahe on suur. Lõbu on pealiskaudne. Tähendus jääb.
Ma olen sõitnud piisavalt palju tunde roolis, et teada, et kõige hullemad lõigud on need, kus midagi ei juhtu. Lõputu asfalt, sama maastik, väsimus. Just siis läheb vaja sisemist narratiivi. Film, mille sa enne vaatasid, annab sulle raami, mille sisse oma mõtted paigutada. See ei ole müstika, see on lihtsalt see, kuidas inimaju töötab.
Oluline on ka see, et sa ei pea iga hetke millegagi täitma. Vahepeal, kui kaasreisija tukub ja raadio sahiseb, võib ka lihtsalt puhata. Nutz on täiskasvanutele mõeldud kasiinoteenus, mitte tavaline kerge mobiilimäng. Peaasi, et juht keskendub teele ja mitte ekraanile ning ka kaasreisija ekraan teda ei häiriks.
Praktiline nõuanne filmivalikuks
Ära vali filme, mida pead täie tähelepanuga jälgima, kui plaanid neid kuulata sõidu ajal. See ei tööta. Road movie’d vaata enne teele asumist, kodus, täie tähelepanuga. Las need settivad. Siis, kui oled juba teel, töötavad need sinu alateadvuses.
Teine asi. Ära ürita kõiki korraga ära vaadata. Üks hea film enne pikka sõitu on parem kui viis pinnapealset. Vali üks, mis vastab sinu meeleolule ja reisi eesmärgile. Kui lähed kellegagi leppima, vaata Green Book. Kui lähed iseendast aru saama, vaata Paris, Texas.
Pikad sõidud on muutunud haruldaseks luksuseks ajastul, kus kõik tahavad lennata ja kohe kohal olla. Statistika näitab, et reisiharjumused muutuvad pidevalt, aga autoreis säilitab midagi, mida lennuk ei anna kunagi. Aega mõelda. Aega olla.
Lõpetuseks
Road movie ei ole žanr, mida tarbida. See on žanr, mida kasutada. Kasuta neid filme tööriistadena, et oma järgmine pikk sõit oleks midagi enamat kui lihtsalt A-punktist B-punkti jõudmine. Vali film, mis peegeldab seda, kuhu sa lähed ja miks sa lähed.
Enamik inimesi ei tee seda. Nad lihtsalt sõidavad. Nad jõuavad kohale väsinuna ja ärritununa, ilma et oleksid midagi juurde saanud peale läbisõidetud kilomeetrite. Ära ole nende seas. Tee ise on väärtus, aga ainult siis, kui sa oskad seda näha. Need filmid õpetavad sulle just seda oskust. Pane üks neist käima, enne kui mootori käivitad, ja sõida siis välja. Vahe on märgatav.
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!
