Iga autoomanik teab seda kerget ärevustunnet, mis tekib tehnoülevaatuse tähtaja lähenedes. Kas auto on tehniliselt korras? Kas kõik tuled põlevad? Kas heitgaasid on normis? Kuigi paljude jaoks on see iga-aastane rutiin, selgub Oru ülevaatuspunkti statistikast ja kogemustest karm tõde: märkimisväärne hulk sõidukeid ei läbi kontrolli esimesel katsel. See ei ole kiusamine ega norimine, vaid liiklusohutuse tagamine. Selles artiklis vaatame süvitsi, millised on need konkreetsed tehnilised puudujäägid, mis jätavad auto ülevaatuspunkti ukse taha, ja mida saab autoomanik ise ära teha, et seda vältida.
Mõistame vigade olemust: OV, VO ja O
Enne konkreetsete tehniliste probleemide juurde asumist on oluline mõista, kuidas ülevaatajad vigu klassifitseerivad. Kõik vead ei ole võrdsed ning nende mõju auto läbisaamisele on erinev. Ülevaatusel kasutatakse kolme põhilist kategooriat, mis määravad sõiduki edasise saatuse.
- Väheolulised vead (VO): Need on pisivead, mis ei ohusta otseselt liiklusturvalisust ega keskkonda. Näiteks võib olla tegemist läbipõlenud numbritule pirniga või kergelt kulunud pedaalikattega. Kui autol esineb vaid väheolulisi vigu, loetakse ülevaatus läbituks, kuid omanikule pannakse südamele need esimesel võimalusel likvideerida.
- Olulised vead (OV): See on kõige levinum põhjus, miks ülevaatus ebaõnnestub. Siia kuuluvad probleemid, mis võivad mõjutada sõiduki ohutust või keskkonnasäästlikkust, näiteks liiga suur lõtk roolisüsteemis, lekkivad amordid või normist kõrgemad heitgaasid. Sellise vea puhul antakse tavaliselt korduvülevaatuse aeg (kuni üks kuu), mille jooksul tohib sõita vaid remondikohta ja tagasi ülevaatusele.
- Ohtlikud vead (O): Need on kriitilised rikked, millega kaasneb otsene ja vahetu oht. Näiteks täielikult kadunud pidurid või ohtlikult purunenud rehv. Sellise vea avastamisel keelatakse sõiduki kasutamine koheselt ning ülevaatuspunktist tohib lahkuda vaid treileril.
Valgustusseadmed – kõige sagedasem komistuskivi
Üllataval kombel ei ole kõige sagedasemaks läbikukkumise põhjuseks mitte keerulised mootoririkked, vaid lihtsad probleemid valgustusega. Statistika näitab, et ligikaudu veerand korduvülevaatustest on tingitud just tuledest ja nende valest reguleerimisest.
Üks tüüpilisemaid probleeme on tulede valesti näitamine. Aja jooksul võivad esitulede reflektorid tuhmuda või reguleering paigast nihkuda. See tähendab, et tuled valgustavad kas liiga kõrgele, pimestades vastusõitjaid, või liiga madalale, vähendades juhi nähtavust. Tihti proovivad autoomanikud ise pirne vahetada ja paigaldavad need pesasse viltu, mis rikub täielikult valgusvihu.
Teine suur probleemidering on seotud LED-pirnide ebaseadusliku paigaldamisega. Paljud juhid asendavad tavalised halogeenpirnid eredamate LED-idega, lootes parandada nähtavust. Kui aga latern ei ole sertifitseeritud LED-ide jaoks, hajub valgus valesti ja tulemus on liiklusohtlik. Ülevaatusel on see kindel põhjus läbikukkumiseks.
Samuti ei tohi unustada udutulesid ja numbritulesid. Kuigi numbrituli tundub tühine detail, on seadusandluse silmis tegemist olulise identifitseerimiselemendiga. Tihti on kontaktid oksüdeerunud ja pirni vahetusest ei piisa – vaja on pesa puhastada.
Pidurisüsteem ja veermik
Kui tuled on nähtavuse küsimus, siis pidurid on elu ja surma küsimus. Pidurisüsteemi kontrollitakse stendis äärmise põhjalikkusega. Üks levinumaid vigu on pidurdusjõudude ebaühtlus samal teljel. Kui üks ratas pidurdab teisest oluliselt tugevamini, võib see libedal teel põhjustada auto juhitavuse kaotuse.
Eraldi tähelepanu all on seisupidur ehk käsipidur. Paljudel uutel autodel on elektriline seisupidur, mis töötab üldjuhul töökindlamalt, kuid vanemate trossiga süsteemide puhul on kinnikiilumine või trossi venimine tavaline. Kui käsipidur ei suuda hoida autot paigal nõutud kallakul või kui selle vabastamisel jääb pidur peale, on tegemist olulise veaga.
Veermiku osas on Eesti teed oma töö teinud. Lõtkud liigendites, puksides ja sildades on igapäevane nähtus. Oru ülevaatuspunkti spetsialistid toovad välja, et tihti ei kuule juht ise sõites midagi, sest tänapäeva autod on hästi mürasummutatud. Alles tõstuki peal ja loksutites selgub, et sarniir on ohtlikult kulunud. Samuti on probleemiks amortisaatorite lekkimine ja vedrude purunemine – viimane võib juhtuda märkamatult, kui murdub vaid vedru viimane keerd.
Heitgaasid ja keskkonnanõuded
Keskkonnanõuded muutuvad järjest rangemaks ja see kajastub ka tehnoülevaatusel. Bensiinimootorite puhul mõõdetakse CO ja HC taset ning lambda väärtust. Kui katalüsaator on oma aja ära elanud või mootor töötab ebaefektiivselt (näiteks vigased süüteküünlad või õhufilter), on need näidud paigast ära.
Diiselmootorite puhul on peamiseks murekohaks tahmasus. Kui auto sõidab peamiselt lühikesi linnaotsi, ei saavuta mootor ja väljalaskesüsteem piisavat temperatuuri, et tahmafiltrit (DPF) puhastada. Tulemuseks on ummistunud filter ja must suits summutist. Veelgi hullem on olukord, kus DPF filter on füüsiliselt eemaldatud või tarkvaraliselt välja lülitatud. Ülevaatuspunktides on seadmed, mis suudavad tuvastada manipuleeritud süsteeme, ja see tähendab kohest läbikukkumist.
Kere seisukord ja nähtavus
Rooste on meie kliimas paratamatu, kuid on vahe, kas roostetab poritiiva äär või auto kandev konstruktsioon. Läbiv rooste karpides, poolraamides või põhja all on tõsine turvarisk, kuna avarii korral ei suuda kere enam sõitjaid kaitsta. Kui ülevaataja suudab kruvikeerajaga raamist läbi lüüa, on sõit selleks korraks läbi.
Nähtavuse osas on kriitiline esiklaasi seisukord. Juhi vaateväljas (klaasipuhastajate tööalas) ei tohi olla pragusid ega täkkeid, mis on suuremad kui teatud lubatud piirmäärad. Samuti peavad aknapesurid ja kojamehed toimima laitmatult. Kulunud kojamehed, mis jätavad klaasi triibuliseks, on väheoluline viga, kuid tühi aknapesuvedeliku paak võib osutuda üllatavaks takistuseks.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kui palju maksab korduvülevaatus?
Korduvülevaatuse hind on tavaliselt oluliselt madalam kui tavaülevaatusel, kuid see kehtib vaid juhul, kui lähete samasse ülevaatuspunkti tagasi. Hinnad varieeruvad teenusepakkujati, kuid jäävad sageli vahemikku 5–15 eurot. Korduvülevaatuse õigus kehtib reeglina üks kuu (või vastavalt määratud tähtajale).
Kas ma tohin sõita, kui ülevaatusel avastati “Ohtlik viga”?
Ei, ohtliku vea (O) korral keelatakse sõiduki kasutamine liikluses koheselt. Sõiduk tuleb toimetada remondikohta puksiiriga või treileril. Pärast remonti tuleb läbida korduvülevaatus.
Mida kontrollitakse seoses rehvidega?
Kontrollitakse rehvide mustri jääksügavust (suverehvidel min 1,6 mm, talverehvidel min 3,0 mm), rehvide vanust ja seisukorda (pragude puudumine). Samuti peavad ühel teljel olema sama tootja ja sama mustriga rehvid. Oluline on jälgida ka naastrehvide kasutamise lubatud perioode.
Kas tulekustuti on kohustuslik?
Jah, autos peab olema kehtiva kontrollkleebisega tulekustuti, ohukolmnurk ja tõkiskingad. Tulekustuti kontrolli tuleb teostada kord aastas, kuid uue seadusemuudatuse kohaselt ei pea seda tegema professionaal, kui omanik suudab ise veenduda rõhunäidiku ja ballooni korrasolekus – siiski soovitavad eksperdid lasta seda spetsialistil teha, et vältida vaidlusi.
Ettevalmistus ülevaatuseks tagab südamerahu
Parim viis vältida korduvülevaatust ja sellega kaasnevat ajakulu ning lisaraha, on teha kodutöö ära enne ülevaatuspunkti külastamist. See ei tähenda, et peaksite olema automehaanik, vaid pigem tähelepanelik omanik. Lihtsad sammud võivad säästa teid paljudest probleemidest.
Esiteks, peske auto puhtaks. See võib tunduda tühise soovitusena, kuid puhas auto jätab hoolitsetud mulje ja võimaldab ülevaatajal teha oma tööd korrektselt. Paks porikiht võib varjata olulisi detaile ja tekitada kahtlusi auto üldise seisukorra suhtes. Eriti oluline on, et numbrimärgid ja tuled oleksid puhtad.
Teiseks, kontrollige üle kogu kohustuslik lisavarustus. Veenduge, et ohukolmnurk, tõkiskingad ja tulekustuti on kergesti kättesaadavad, mitte mattunud pagasiruumi põhja asjade kuhja alla. Vaadake üle tulekustuti kuupäev või manomeetri näit.
Kolmandaks, tehke enne ülevaatust korralik soojendussõit. See on eriti kriitiline diiselmootoriga autode puhul. Külma mootoriga on heitgaasinäidud alati halvemad. Sõitke maanteel kõrgemate pööretega vähemalt 15–20 minutit, et väljalaskesüsteem saavutaks töötemperatuuri ja “köhiks” end puhtaks.
Lõpetuseks tasub kriitilise pilguga üle vaadata kõik tuled. Paluge sõbral vajutada piduripedaali ja lülitada sisse tagurpidikäik, samal ajal kui teie kontrollite tulede toimimist. Kui märkate läbipõlenud pirni, vahetage see kohe. Need on väikesed liigutused, mis tagavad sujuva protsessi ja kindlustunde, et teie sõiduk on turvaline nii teile kui ka teistele liiklejatele.
