Eesti kliima on tuntud oma heitlikkuse poolest, pakkudes autojuhtidele väljakutseid, mis ulatuvad ootamatust mustast jääst kuni paksude lumevallideni. Liiklusohutuse tagamisel mängivad rehvid kriitilist rolli, olles ainus kontaktpunkt sõiduki ja teekatte vahel. Kuna talvised teeolud erinevad drastiliselt suvistest, on rehvivahetus iga-aastane rutiin, mida reguleerivad riiklikud seadused ja määrused. Erinevalt lamellrehvidest, millega on lubatud sõita aastaringselt (kuigi see ei ole suvel soovitatav), on naastrehvide kasutamine Eestis ajaliselt rangelt piiratud. Need piirangud on kehtestatud selleks, et tasakaalustada liiklusohutust talvistes oludes ning säästa teekatet liigse kulumise eest soojematel perioodidel. Seetõttu peab iga sõidukiomanik olema täpselt kursis kuupäevadega, millal naastrehvid on lubatud, millal kohustuslikud ja millal keelatud.
Naastrehvide kasutamise ametlikud kuupäevad ja erandid
Eestis reguleerib rehvide kasutamist majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mis paneb paika konkreetsed ajavahemikud talverehvide kasutamiseks. Oluline on teha vahet terminite “lubatud” ja “kohustuslik” vahel, kuna need ei kattu täielikult.
Üldreeglina on naastrehvide kasutamine Eestis lubatud alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. See on periood, mil autojuhid võivad vastavalt oma äranägemisele ja ilmastikuoludele otsustada naastrehvide kasuks. Siiski on seadusandja jätnud ruumi paindlikkusele, arvestades meie laiuskraadi kevadiste ilmade ettearvamatust.
- 15. oktoober: Esimene päev, mil naastrehvidega sõitmine on seadusega lubatud.
- 1. detsember – 1. märts: Talverehvide (kas naast- või lamellrehvide) kasutamine on kõigile sõiduautodele (M1 kategooria) ja kaubikutele (N1 kategooria) kohustuslik.
- 31. märts: Ametlik talvehooaja lõpp naastrehvide jaoks tavatingimustes.
- 30. aprill: Maksimaalne tähtaeg, kui talviste tee- ja ilmastikuolude tõttu on pikendatud naastrehvide kasutusaega.
Väga oluline on jälgida Transpordiameti ja ilmateenistuse teadaandeid. Kui aprillikuus püsivad talvised olud – esineb lund, lörtsi või jäiteohtu –, võib naastrehvide kasutusaega pikendada kuni 30. aprillini. See otsus põhineb reaalsel vajadusel tagada liiklusohutus, mitte pelgalt kalendril. Kui aga kevad saabub varakult ja teed on lumevabad, tuleks naastrehvid vahetada suverehvide vastu esimesel võimalusel pärast kohustusliku perioodi lõppu, et vältida teekatte asjatut lõhkumist ja vähendada müra.
Miks on naastrehvide kasutusaeg piiratud?
Paljud autojuhid küsivad, miks ei või naastrehvidega sõita aastaringselt või miks on piirangud nii ranged. Peamine põhjus peitub teekatte säilimises ja keskkonnahoius. Naastud on valmistatud tugevast metallist, mis asfaldiga kokku puutudes tekitab sellesse mikroskoopilisi täkkeid ja auke. Suure liikluskoormusega teedel, eriti linnades nagu Tallinn või Tartu, tekitavad naastrehvid talve jooksul märgatavad roopad. Need roopad omakorda koguvad vett, suurendades vesiliu ohtu vihmase ilmaga.
Lisaks teekatte füüsilisele kulumisele on probleemiks tervis. Naastrehvid tekitavad asfaldilt üles paiskuvat tolmu ja peenosakesi, mis on kevadel linnades suureks probleemiks. Need osakesed on tervisele kahjulikud, põhjustades hingamisteede haigusi ja allergiaid. Seetõttu on riik huvitatud sellest, et naastrehvide kasutusperiood oleks võimalikult lühike, piirdudes vaid ajaga, mil need on libeduse tõrjeks hädavajalikud.
Naast- või lamellrehvid: kumb on õige valik?
Kuigi naastrehvide kasutamise kuupäevad on seadusega paigas, on paljud juhid valiku ees: kas eelistada naaste või lamelle? Mõlemal on oma selged eelised ja puudused, mis sõltuvad suuresti juhi harjumustest ja sõidukeskkonnast.
Naastrehvide eelised
Naastrehvid pakuvad parimat võimalikku pidamist jäistes oludes ja kinnisõidetud lumel. Metallnaastud tungivad jäässe, pakkudes suurepärast kiirendust ja lühemat pidurdusmaad ekstreemsetes oludes. Need on soovitatavad juhtidele, kes:
- Sõidavad sageli kõrvalmaanteedel, mida hooldatakse ja soolatakse harvemini.
- Elavad piirkondades, kus temperatuur kõigub sageli nulli ümber, tekitades “musta jääd”.
- Omavad vähem sõidukogemust ja vajavad lisakindlust ootamatutes olukordades.
Lamellrehvide eelised
Lamellrehvid (ehk pehme seguga põhjamaise kliima rehvid) töötavad tänu spetsiaalsele kummisegule ja mustri tihedatele lamellidele, mis haarduvad teekattega. Nende eeliseks on vaiksus ja mugavus. Lamellrehvid sobivad ideaalselt juhtidele, kes:
- Liiklevad peamiselt linnas, kus teed on enamasti soolatud ja lumevabad.
- Soovivad vahetada rehve paindlikumalt (nt juba oktoobri alguses või mais), sõltumata naastrehvide kuupäevadest.
- Plaanivad talvel reisida Euroopa riikidesse, kus naastrehvid on keelatud (nt Poola, Saksamaa).
Tehnilised nõuded ja trahvid
Lihtsalt õigel ajal rehvide vahetamine ei ole piisav – rehvid peavad vastama ka tehnilistele nõuetele. Eestis on talverehvide minimaalne lubatud mustrisügavus 3 millimeetrit. Siiski soovitavad eksperdid ja rehvitootjad tungivalt mitte oodata viimase piirini. Juba 4 millimeetri juures hakkavad rehvi omadused lumes ja lörtsis märgatavalt halvenema. Ohutuse tagamiseks on soovitatav kasutada rehve, mille mustrisügavus on vähemalt 4–5 millimeetrit.
Samuti tuleb tähelepanu pöörata rehvide märgistusele. Alates 2022. aasta detsembrist on hakatud Eestis (sarnaselt teiste Euroopa riikidega) nõudma, et talverehvidel oleks spetsiaalne kolme mäetipu ja lumehelbe märgistus (3PMSF). Lihtne “M+S” (Mud and Snow) tähis ei pruugi enam olla piisav, kui rehv ei ole tegelikult mõeldud põhjamaistesse talveoludesse. Kontrollige alati, kas teie rehvid vastavad kehtivatele standarditele.
Politsei kontrollib rehvide vastavust regulaarselt. Kui sõidate naastrehvidega suveperioodil või kulunud rehvidega talvel, on politseil õigus määrata rahatrahv. Veelgi enam, ohtliku vea korral (näiteks täiesti siledad rehvid kiilasjääga) võidakse sõidukile määrata erakorraline ülevaatus ja keelata edasisõit, kuni puudused on kõrvaldatud.
Naastrehvidega reisimine välisriikidesse
Paljud eestlased armastavad talvel autoga reisida, olgu siis suusapuhkusele või tööasjus. Siin tuleb olla äärmiselt tähelepanelik, sest naastrehvide kasutamise reeglid naaberriikides erinevad Eesti omadest.
Soome: Soomes on naastrehvide kasutamine väga levinud ja reeglid on sarnased Eestiga, olles kohati isegi paindlikumad, sõltudes ilmastikuoludest. Naastrehvid on seal lubatud novembrist märtsi lõpuni või lihavõttepühadeni, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.
Läti ja Leedu: Lätis on naastrehvid lubatud 1. oktoobrist kuni 1. maini. Leedus on periood lühem – 1. novembrist kuni 10. aprillini. See tähendab, et aprilli lõpus Eestist Leetu sõites peate olema ettevaatlik, et mitte rikkuda kohalikke seadusi, kui Eestis on pikendatud periood veel jõus.
Poola ja Kesk-Euroopa: See on kõige kriitilisem punkt. Poolas on naastrehvide kasutamine täielikult keelatud. See kehtib ka transiitsõidukite kohta. Kui plaanite sõita autoga Saksamaale, Austriasse või kaugemale, ei tohi te kasutada naastrehve, kuna te ei saa Poolat seaduslikult läbida. Sellisel juhul on ainus valik lamellrehvid.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Rehvivahetuse ja naastrehvide kasutamise kohta tekib igal aastal palju küsimusi. Allpool on toodud vastused kõige levinumatele küsimustele, mis aitavad selgust luua.
1. Kas ma võin sõita naastrehvidega, kui paljud naastud on välja kukkunud?
Jah ja ei. Kui rehvi mustrisügavus on vähemalt 3 mm, on see tehniliselt legaalne. Kuid kui naastrehvil puudub suur osa naaste (näiteks üle 50%), kaotab see oma pidamisomadused jääl ja muutub isegi ohtlikumaks kui kvaliteetne lamellrehv. Lisaks peab naastude arv ratastel olema sarnane – ei tohi olla olukorda, kus ühel rehvil on kõik naastud alles ja teisel puuduvad.
2. Kas tohib kasutada segamini naast- ja lamellrehve?
Ei. Seadus nõuab, et sõiduki kõigil ratastel peavad olema ühte tüüpi rehvid – kas kõik on naastrehvid või kõik on naastudeta (lamell)rehvid. Erineva haardevõimega rehvide kasutamine muudab auto käitumise libedas kurvis ettearvamatuks.
3. Mis juhtub, kui ma ei vaheta naastrehve 1. maiks ära?
Kui naastrehvide kasutusaega pole ametlikult pikendatud, on nendega sõitmine mais keelatud. Politsei võib teid peatada ja trahvida. Veelgi olulisem on see, et soojade ilmadega muutub naastrehv pehmeks, pidurdusmaa pikeneb ja juhitavus halveneb, rääkimata rehvide kiirest kulumisest.
4. Kas naastrehvid on kohustuslikud algajale juhile (“vahtraleht”)?
Ei, seadus ei tee algajatele erandeid rehvitüübi osas. Küll aga soovitavad sõiduõpetajad algajatel juhtidel eelistada naastrehve, kuna need andestavad jäistes oludes vigu veidi rohkem kui lamellrehvid.
5. Kuidas mõjutab naastrehvide kasutamine kütusekulu?
Üldjuhul on naastrehvide veeretakistus suurem kui siledatel suverehvidel või teatud tüüpi lamellrehvidel. See tähendab, et kütusekulu võib veidi suureneda. Samuti on naastrehvid asfaldil sõites mürarikkamad.
Rehvide õige hoiustamine ja hooldus hooajavälisel ajal
Kui naastrehvide hooaeg lõpeb ja need asendatakse suverehvidega, on oluline tagada talverehvide õige hoiustamine. Valed hoiutingimused võivad rehvide eluiga märgatavalt lühendada, muutes kummi rabedaks ja vähendades selle haarduvust järgmisel talvel. Enne hoiule panekut tuleks rehvid korralikult puhastada. Talve jooksul koguneb rehvidele soola, pigi ja pori, mis võivad pikema aja jooksul kummi kahjustada. Peske rehvid vee ja spetsiaalse pesuvahendiga ning laske neil enne ladustamist täielikult kuivada.
Ideaalsed hoiutingimused on jahedas, pimedas ja kuivas ruumis, kus temperatuur on stabiilne. Vältida tuleks otsest päikesevalgust, kuna UV-kiirgus on üks suurimaid kummi vaenlasi, tekitades sellesse pragusid. Samuti ei tohiks rehve hoida kemikaalide, õlide või kütuste läheduses. Kui rehvid on velgedel, võib neid ladustada üksteise peale virnastatuna või riputatuna. Ilma velgedeta rehve tuleks hoida püstises asendis ja neid aeg-ajalt keerata, et vältida deformatsioone. Õige hoolduse korral peavad kvaliteetsed naastrehvid vastu mitu hooaega, tagades teie turvalisuse ka tulevastel talvedel.
