Eesti autoomanike ja ettevõtjate seas on viimasel ajal üheks tulisemaks aruteluteemaks kerkinud uus mootorsõidukimaks ehk rahvakeeli automaks. Segadus erinevate maksumäärade, valemite ja kategooriate ümber on tekitanud olukorra, kus otsitakse aktiivselt võimalusi maksukoormuse optimeerimiseks. Üheks enim kõneainet pakkunud lahenduseks on sõiduki registreerimine või ümberehitamine N1-kategooria sõidukiks. See tähistus, mis on paljudele tuttav kui “kaubik”, võib tunduda ahvatleva päästerõngana, kuid tegelikkus on märksa nüansirohkem. Enne kui tormate oma linnamaasturit kaubikuks vormistama, on kriitiliselt oluline mõista, mida see kategooria juriidiliselt ja tehniliselt tähendab ning kas loodetud rahaline võit ka reaalsuses realiseerub või kaasnevad sellega hoopis ootamatud lisakulud ja ebamugavused.
Mis on täpsemalt N1-kategooria sõiduk?
Liiklusseaduse ja tehniliste normatiivide kohaselt jagunevad sõidukid erinevatesse kategooriatesse vastavalt nende otstarbele. Kui M1-kategooria tähistab tavapärast sõiduautot, mis on mõeldud reisijate veoks (kuni 8 istekohta + juht), siis N1-kategooria tähistab sõidukit, mis on konstrueeritud ja valmistatud peamiselt veoste vedamiseks ning mille täismass ei ületa 3,5 tonni. Tavakeeles nimetame neid kaubikuteks, kuid N1-kategooria alla võivad kuuluda ka pikapid ja teatud tüüpi ümberehitatud sõiduautod.
Selleks, et sõiduk kvalifitseeruks N1-kategooriasse, ei piisa vaid omaniku soovist. Sõiduk peab vastama kindlatele tehnilistele kriteeriumidele, millest olulisemad on:
- Kandevõime ja reisijate suhe: Sõiduki kaubaruumi kandevõime peab olema suurem kui reisijate (sh juhi) kogumass. See välistab olukorra, kus väike luukpära registreeritakse kaubikuks, kui sinna mahub sisuliselt vaid neli reisijat ja paar kotti.
- Eraldussein: Reisijateruumi ja kaubaruumi vahel peab olema kindlalt kinnitatud vahesein või võre, mis kaitseb reisijaid äkkpidurduse korral liikuma hakkava kauba eest.
- Kaubaruumi ligipääsetavus ja suurus: Kaubaruum peab olema piisavalt suur ja ligipääsetav, et täita oma eesmärki veoste transpordil. Tihti eemaldatakse N1-kategooria saavutamiseks tagumised istmed ja kinnitatakse turvavööde kinnituskohad nii, et neid ei saaks kasutada.
Kuidas erineb automaks M1 ja N1 kategooria vahel?
Uue mootorsõidukimaksu seaduse kohaselt on maksustamise loogika M1 (sõiduautod) ja N1 (kaubikud) puhul erinev. See erinevus tuleneb eeldusest, et kaubikud on töövahendid, mida kasutatakse majandustegevuses, samas kui sõiduautod on pigem eratarbimise objektid. Siiski on seadusandja püüdnud vältida auke, mis lubaksid suuri luksusmaastureid liiga kergelt maksust vabastada.
N1-kategooria sõidukite automaks koosneb samuti kahest osast: registreerimismaksust ja aastamaksust, kuid nende arvutuskäik on lihtsam ja sageli soodsam kui sõiduautodel, eriti just vanemate või võimsamate masinate puhul.
Registreerimismaks N1 puhul
Kaubikute registreerimismaks sõltub peamiselt CO2 heitest. Erinevalt sõiduautodest, kus arvestatakse ka mootori võimsust ja massi teatud piirini, on N1 maksuvalem sirgjoonelisem. See tähendab, et kui ostate ökonoomse kaubiku, on registreerimistasu madal. Kui aga tegemist on suure kütusekuluga maasturiga, mis on registreeritud kaubikuna, võib CO2 komponent maksu siiski kõrgeks ajada, kuigi see võib jääda madalamaks kui sama auto M1 versioonil, kuna puudub näiteks mootori võimsuse komponent.
Aastamaks N1 puhul
Aastamaksu osas on N1-kategoorial selge eripära. Maksumäärad on fikseeritud astmeliselt vastavalt CO2 heitele ja euronormile. Oluline on märkida, et elektriliste N1 sõidukite aastamaks on tavaliselt väga madal või olematu, et soodustada keskkonnasäästlikku logistikat.
Kas “kaubikuks” tegemine tasub end ära?
Siin peitubki kurja juur. Paljud luksusmaasturite (nt Toyota Land Cruiser, Mercedes-Benz G-klass, suured Audi Q-seeria mudelid) omanikud kaaluvad N1-kategooriasse ümberregistreerimist. Kasu võib tõusta kahest aspektist:
- Automaksu sääst: Kuna N1 maksuvalem ei karista mootori võimsust ja tühimassi samal moel nagu M1 valem, võib teatud suure võimsusega ja raskete sõidukite puhul olla maksukohustus N1-na väiksem. Kuid see pole reegel – kõrge CO2 heide maksustatakse rängalt ka N1 kategoorias.
- Käibemaks (KM): Ettevõtete jaoks on see sageli suurem motivaator kui automaks ise. M1-kategooria sõidukite puhul saab sisendkäibemaksu maha arvata vaid 50% ulatuses (kui ei tõestata 100% töösõite GPS-logiga). N1-kategooria puhul on vaikimisi eelduseks, et tegu on kaubikuga, ning sisendkäibemaksu (nii ostuhinnalt kui kütuselt ja hoolduselt) saab maha arvata 100% ulatuses, eeldusel et sõidukit kasutatakse ettevõtluses.
Siiski on maksuamet (EMTA) väga teadlik skeemitamisest. Kui ettevõte omab N1-kategooria luksusmaasturit, millel on neli istekohta ja mida kasutatakse ilmselgelt juhatuse liikme erasõitudeks, on risk sattuda kontrolli alla väga suur. Kui selgub, et “kaubikut” kasutatakse erasõitudeks, tuleb tasuda nii erisoodustusmaks kui ka tagastada alusetult maha arvatud käibemaks.
Ümberehituse praktiline pool ja kulud
Sõiduauto muutmine kaubikuks ei ole pelgalt bürokraatlik toiming. See nõuab reaalset füüsilist sekkumist. Tavaliselt tähendab see:
- Tagumiste istmete eemaldamist (või teatud juhtudel nende asendamist lihtsamate, püstisemate istmetega, kui kandevõime lubab).
- Turvavööde kinnituspunktide elimineerimist või kinnikatmist.
- Nõuetele vastava vaheseina paigaldamist.
- Sõiduki übmevaatust ja registreerimist Transpordiametis.
See protsess maksab raha. Ümberehituse hind koos materjalide, töö ja riigilõivudega võib ulatuda sadadest kuni tuhande euroni. Lisaks kaotab auto oma praktilise väärtuse pereautona. 2-kohaline maastur ei sobi enam laste kooliviimiseks. Kui tulevikus soovite autot müüa, võib N1-kategooria olla järelturul miinuseks, kuna ostjaskond (kes otsib pereautot) on väiksem. Istmete tagasipanek ja M1-ks tagasi registreerimine on samuti tasuline ja nõuab uut ülevaatust ning potentsiaalselt automaksu vahe tasumist.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin N1-kategooria autoga sõita B-kategooria lubadega?
Jah, täiesti kindlalt. N1-kategooria sõiduk on täismassiga kuni 3500 kg, mis kuulub B-kategooria juhtimisõiguse alla. Mingeid lisakoolitusi või C-kategooria lube vaja ei ole.
Kas igast sõiduautost saab teha N1-kaubiku?
Ei saa. Transpordiamet hindab sõiduki kereehitust ja kandevõimet. Sedaan-tüüpi kerest on väga keeruline (kui mitte võimatu) teha nõuetele vastavat kaubikut, kuna laadimisava ei ole piisav. Enim levinud on universaalide, luukpärade ja maasturite (SUV) ümberehitamine.
Kas N1-kategooria vabastab mind täielikult automaksust?
Ei vabasta. N1-kategooria sõidukitele kehtib samuti registreerimismaks ja aastamaks, kuid arvutusvalemid ja määrad on erinevad. Sõltuvalt konkreetsest autost võib maks olla väiksem, sama suur või teatud erijuhtudel isegi suurem kui M1 puhul (näiteks väga saastava vana kaubiku puhul).
Kas ma võin ajutiselt tagaistmed tagasi panna, kui mul on vaja inimesi vedada?
Ei. Kui sõiduk on passis N1 ja näiteks 2-kohaline, siis tagaistmete paigaldamine ja seal reisijate vedamine on seaduserikkumine. See on tehnilistele nõuetele mittevastavus, mis võib kaasa tuua trahvi, ülevaatuse kehtetuks tunnistamise ja probleemid kindlustusjuhtumi korral.
Kas N1 auto kindlustus on kallim?
Tavaliselt on N1-kategooria sõidukite liiklus- ja kaskokindlustus veidi kallim kui tavalistel sõiduautodel. Kindlustusseltsid eeldavad, et kaubikud sõidavad rohkem läbi, neid kasutatakse töötegemiseks ja riskitase on kõrgem. See on “peidetud kulu”, millega tasub arvestada.
Säästuplaani riskid ja pikaajaline perspektiiv
Otsustades N1-kategooria kasuks, tuleb vaadata kaugemale kui vaid esimene automaksu number. Riiklik poliitika on suunatud sellele, et vähendada autostumist ja suunata inimesi säästlikumate sõidukite poole. “Kaubiku-skeemid” on maksuhalduril hästi teada ja on tõenäoline, et järelevalvet nende sõidukite sihtotstarbelise kasutamise üle tõhustatakse.
Lisaks tasub mõelda kasutusmugavusele. Paljud kaasaegsed maasturid on ehitatud pakkuma mugavust viiele või seitsmele inimesele. Muutes selle 2-kohaliseks kaubaveokiks, kaotate suure osa auto funktsionaalsusest. Kui teil on vaja vedada kaupa, on see õigustatud. Kui aga eesmärk on vaid maksusääst, võib igapäevane ebamugavus (nt sõprade peale võtmise võimatus) kiiresti nullida rahalise võidu rõõmu.
Samuti on oluline jälgida seadusandluse muudatusi. Automaks on Eestis uus nähtus ja on võimalik, et seadust kohendatakse tulevikus, et sulgeda auke, mis võimaldavad suure saastega luksusmaastureid kaubikutena soodsamalt pidada. Seega ei pruugi tänane võit olla garanteeritud viie aasta perspektiivis.
Strateegiline lähenemine sõidukipargi planeerimisele
Kokkuvõtteks võib öelda, et N1-kategooria ei ole automaatne võluvits automaksu vältimiseks, vaid spetsiifiline tööriist, mis on mõeldud ettevõtluse toetamiseks. Eraisikule on N1-ks registreerimine harva mõttekas, kuna kaasnevad kasutuspiirangud kaaluvad üles potentsiaalse maksusäästu. Ettevõtete jaoks on pilt teine – käibemaksu täies ulatuses tagasiküsimine on tugev argument, kuid see eeldab ausat mängu ja auto tegelikku kasutamist töövahendina.
Enne lõpliku otsuse tegemist soovitame võtta ette konkreetse automudeli tehnilised andmed (CO2 heide WLTP meetodil, täismass, mootori võimsus) ja lüüa numbrid kokku nii M1 kui ka N1 kalkulaatorites. Lisage võrrandisse ümberehituse kulud, potentsiaalselt kõrgem kindlustusmakse ja sõiduki vähenenud likviidsus järelturul. Alles siis, kui “exceli tabel” näitab märgatavat rohelist tuld ja olete valmis loobuma tagaistmetest, tasub N1-kategooria teekond ette võtta. Vastasel juhul võib osutuda soodsamaks ja närvirakke säästvamaks valida lihtsalt ökonoomsem M1-kategooria sõiduk, mis teenib teid ausalt nii tööl kui puhkehetkel.
