Sõidukite soetamine ja ülalpidamine moodustab märkimisväärse osa paljude Eesti ettevõtete püsikuludest. Olukorras, kus maksukeskkond on pidevas muutumises ning riik otsib võimalusi mootorsõidukite maksustamise tõhustamiseks, on ettevõtja jaoks kriitilise tähtsusega mõista erinevate sõidukikategooriate juriidilisi ja rahalisi nüansse. Üks enamlevinud viise, kuidas ettevõtted püüavad optimeerida oma transpordikulusid ja vähendada maksukoormust, on N1-kategooria sõidukite eelistamine tavapärastele M1-kategooria sõiduautodele. See ei ole pelgalt raamatupidamislik trikk, vaid strateegiline otsus, mis nõuab põhjalikku eeltööd. Enne ostuotsuse tegemist on hädavajalik süvitsi mõista, mida N1-kategooria endast tegelikult kujutab, millised on sellega kaasnevad reaalsed võidud käibemaksu ja erisoodustusmaksu osas ning millised tehnilised või kasutuspiirangud võivad igapäevatööd segama hakata.
Mis on N1-kategooria sõiduk ja kuidas see erineb tavalisest sõiduautost?
Liiklusseaduse ja tehnonõuete kohaselt jagunevad sõidukid erinevatesse kategooriatesse vastavalt nende otstarbele ja tehnilistele parameetritele. Kui M1-kategooria tähistab tavapäraseid sõiduautosid, mis on mõeldud reisijate veoks (kuni 8 istekohta + juht), siis N1-kategooria tähistab kaubikuid ja veokeid, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on projekteeritud ning valmistatud eelkõige kaupade vedamiseks.
Segadus tekib sageli sellest, et visuaalselt ei pruugi N1-sõiduk erineda oluliselt tavalisest linnamaasturist või universaalkerega autost. Tänapäeva autotööstus ja seadusandlus võimaldavad teatud tingimustel registreerida ka pealtnäha tavalisi sõiduautosid N1-kategooria tarbesõidukitena. Peamine erinevus seisneb sõiduki kandevõimes ja proportsioonis: N1-kategooria puhul peab kaubaveoks mõeldud kandevõime ületama reisijate veoks arvestatud kandevõimet. See tähendab sageli, et N1-sõidukil võib olla vähem istekohti kui samaväärsel M1-mudelil või peab pagasiruum olema eraldatud salongist püsiva vaheseinaga.
Käibemaksu tagastus: suurim rahaline motivatsioon
Kõige kaalukam põhjus, miks ettevõtjad N1-kategooria poole vaatavad, peitub käibemaksuseaduses. Eestis kehtib sõiduautodele (M1) sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang. Kui ettevõte ostab sõiduauto, mida kasutatakse kasvõi osaliselt erasõitudeks (või mille puhul ei peeta 100% töösõitude tõendamiseks detailset sõidupäevikut), saab ostuhinnalt ja jooksvatelt kuludelt (kütus, hooldus, remont) käibemaksu tagasi küsida vaid 50% ulatuses.
N1-kategooria sõidukite puhul on reeglid aga ettevõtjale soodsamad. Kuna need on definitsiooni järgi kaubaveoks mõeldud tarbesõidukid, eeldatakse nende puhul ettevõtlusotstarvet. See annab võimaluse arvata sisendkäibemaks maha 100% ulatuses, eeldusel, et sõidukit kasutatakse ettevõtluse tarbeks. Siiski tuleb olla tähelepanelik: kui N1-kategooria autot kasutatakse tõendatult ka erasõitudeks, rakenduvad sarnased piirangud nagu sõiduautodele või tuleb erasõitude tarbimine maksustada omatarbena. Siiski on maksuhalduri silmis N1-kategooria “kaubiku” puhul täieliku ettevõtlusotstarbe tõendamine üldjuhul lihtsam ja loogilisem kui luksusliku sedaani puhul.
Erisoodustusmaks ja sõidupäeviku pidamine
Teine suur kuluartikkel ettevõtte autopargi puhul on erisoodustusmaks. Kui tööandja võimaldab töötajal kasutada ettevõtte sõiduautot erasõitudeks (näiteks töölt koju ja tagasi sõitmine), loetakse see erisoodustuseks. M1-kategooria autode puhul maksustatakse seda kilovatipõhiselt, mis võimsamate autode puhul võib kujuneda märkimisväärseks igakuiseks väljaminekuks.
N1-kategooria sõidukite puhul on lähenemine nüansirohkem. Kui N1-autot (kaubikut) kasutatakse 100% töösõitudeks, ei teki erisoodustust ning paljudel juhtudel ei nõuta ka nii ranget sõidupäeviku pidamist nagu sõiduautode puhul, eeldusel, et sõiduki olemus (näiteks kaubik, millel on vaid esiistmed ja suur kaubaruum) välistab mugava pereauto funktsiooni. Siiski, kui N1-kategooria sõiduk on olemuselt pigem maastur (näiteks Toyota Land Cruiser N1 versioon) ja sellega tehakse erasõite, tuleb erisoodustusmaks tasuda või pidada arvestust erasõitude üle turuhinna alusel. Ettevõtja peab mõistma, et ainuüksi passis olev märge “N1” ei vabasta automaatselt maksudest, kui tegelik kasutusviis on midagi muud.
Tehnilised nõuded ja ümberehituse eripärad
Et sõiduautot saaks registreerida N1-kategooriasse, peab see vastama kindlatele tehnilistele normidele. See on koht, kus paljud “kaubikuks” maskeeritud maasturid kaotavad oma esialgse mugavuse. Peamised muudatused ja nõuded hõlmavad järgmist:
- Istekohtade arv: Paljudel juhtudel tuleb eemaldada tagumised istmed, et saavutada nõutav kaubaruumi maht ja kandevõime. See muudab 5-kohalise auto 2-kohaliseks. Siiski on olemas ka 4- või 5-kohalisi N1-sõidukeid (nn double cab kastikad või teatud mahtuniversaalid), kuid nende puhul on kandevõime valemid väga ranged.
- Vahesein: Sõitjateruum peab olema koormaruumist eraldatud nõuetele vastava vaheseinaga või võrega, mis kaitseb reisijaid kauba liikumise eest äkkpidurdusel.
- Kandevõime valem: Lihtsustatult öeldes peab kaubale jääv kandevõime olema suurem kui reisijate kogumass. See arvutatakse spetsiifilise valemi järgi, kus igale reisijale arvestatakse standardkaal (nt 68 kg või 75 kg sõltuvalt regulatsioonist).
Enne ostu on oluline kontrollida, kas konkreetne mudel on juba tehasest N1-homologatsiooniga või on see kohapeal ümber ehitatud. Tehasest tulnud N1-sõidukid on tavaliselt järelturul kindlama väärtusega ja nende dokumentatsioon on korras, samas kui kohalike ümberehituste puhul võib tekkida küsimusi garantiitingimuste osas.
Kindlustus, ülevaatus ja muud püsikulud
Lisaks maksudele tuleb arvestada ka jooksvate kuludega. Levinud on müüt, et kaubiku kindlustus on alati kallim. Reaalsuses sõltub liikluskindlustuse ja kasko hind eelkõige sõiduki tehnilistest näitajatest (võimsus, mass), kasutuspiirkonnast ja ettevõtte kahjuajaloost. Siiski võivad kindlustusseltsid hinnastada N1-kategooria sõidukeid kõrgema riskikoefitsiendiga, eeldades, et tarbesõidukid läbivad aastas rohkem kilomeetreid ja osalevad tihedamini liikluses.
Tehnoülevaatuse sagedus on samuti oluline faktor. Uue M1-kategooria sõiduauto esimene ülevaatus on 4 aasta pärast, seejärel iga 2 aasta tagant. Uue N1-kategooria sõiduki puhul kehtib samuti 4-aastane periood, kuid vanemate sõidukite puhul võib ülevaatuse intervall olla tihedam (näiteks üle 10 aasta vanused N1 sõidukid peavad ülevaatusel käima igal aastal). See tähendab ettevõtja jaoks täiendavat ajakulu ja logistikat.
Uus mootorsõidukimaks ja selle mõju
Eestis kehtestatav mootorsõidukimaks on toonud N1-kategooria teema veelgi teravamalt päevakorda. Maksustamise loogika on M1 ja N1 kategooriatel erinev. Kui sõiduautode puhul on maksustamise aluseks tugevalt seotud CO2 heide, mootori võimsus ja mass, siis kaubikute ja veokite puhul on valemid sageli ettevõtjasõbralikumad, arvestades nende rolli majanduse vereringes.
N1-kategooria sõidukite registreerimistasu ja aastamaks on üldjuhul madalamad võrreldes suure CO2 heitega luksusmaasturitega. See on tekitanud olukorra, kus suure, võimsa ja kõrge heitmega sõiduki ostmine N1-kategooriana võib säästa tuhandeid eurosid registreerimistasudelt. Siiski tasub jälgida seadusandluse täpseid rakendusakte, kuna riik on teadlik skeemitamise ohust ja võib rakendada meetmeid “libakaubikute” kõrgemaks maksustamiseks.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin N1-kategooria autoga sõita pühapäeval poodi või perega puhkusele?
Jah, füüsiliselt võite, kuid maksuõiguslikult on see nüansirohke. Kui N1-sõiduk on ettevõtte bilansis ja te olete deklareerinud 100% ettevõtluskasutuse (et saada tagasi kogu käibemaks), siis on erasõidud keelatud. Kui kasutate autot ka erasõitudeks, peate loobuma 100% käibemaksutagastusest (rakendub 50% reegel või proportsionaalne arvestus) ning tasuma erisoodustusmaksu.
Kas N1-kategooria auto parkimine on linnas keerulisem?
Üldjuhul kehtivad N1-sõidukitele (kuni 3500 kg) samad parkimisreeglid mis sõiduautodele. Siiski tuleb jälgida lisatahvlid. Mõnes kohas on parkimine lubatud vaid A- ja B-kategooria sõidukitele (mis hõlmab ka N1), kuid teisal võib olla keelumärk veoautodele. Õnneks liiklusseaduse mõistes ei ole N1 veoauto märkide kontekstis, kui märgil pole täpsustatud massipiirangut, ent kitsastes vanalinnades võib esineda erandeid kaubaveo kellaaegade osas.
Kas N1-kategooria sõidukiga on laevapiletid kallimad?
Enamasti broneerimissüsteemides sõltub hind sõiduki pikkusest ja kõrgusest (nt üle 1,9m või üle 2,4m), mitte tehnilisest passist. Kui teie N1-maastur on sama suur kui M1-maastur, on hind sama. Küll aga võib suuremate kaubikute puhul rakenduda kõrgem tariif just gabariitide tõttu.
Kas igast autost saab teha N1-kategooria sõiduki?
Ei saa. Sõiduk peab vastama kandevõime valemile. Väikeautode või sportlike sedaanide puhul ei ole võimalik saavutada nõutavat kaubaruumi ja kandevõime suhet ilma drastiliste, sageli võimatute ümberehitusteta.
Kuidas mõjutab N1-kategooria auto edasimüüki?
N1-auto järelturg on spetsiifilisem. Kui tegemist on 2-kohaliseks ehitatud maasturiga, on ostjaskond piiratum (peamiselt teised ettevõtted). Samas on käibemaksukohuslastele selline ost atraktiivne, kuna nad saavad sisendkäibemaksu maha arvata. Eraisikust ostjale võib 2-kohaline “pereauto” olla vähem ahvatlev.
Pikaajaline strateegia ja sõiduki elutsükli kulud
Otsus soetada N1-kategooria sõiduk ei tohiks sündida vaid hetkeemotsioonist või soovist säästa ühekordselt registreerimistasult. Ettevõtja peab vaatama suurt pilti, mis hõlmab kogu sõiduki elutsükli kulusid (TCO – Total Cost of Ownership). Siia kuuluvad kütusekulu, hoolduskulud, kindlustusmaksed, võimalikud maksud ja lõpuks sõiduki jääkväärtus liisinguperioodi lõpus.
N1-kategooria eelised on kõige selgemad ettevõtetele, kellel on reaalne vajadus vedada kaupa või töövahendeid ning kes suudavad selgelt eristada töösõidud erasõitudest. Sellisel juhul on 100% käibemaksutagastus ja erisoodustusmaksu puudumine (või vähendamine) väga tugevad argumendid. Kui aga eesmärk on vaid “riiki petta” ja sõita luksusliku maasturiga peamiselt perepuhkusele, võib kaasnev bürokraatia, võimalikud maksuametiga tekkivad vaidlused ja sõiduki madalam mugavusaste (nt tagaistmete puudumine) nullida saadava rahalise võidu. Seega on soovitatav enne ostu konsulteerida nii oma raamatupidaja kui ka automüüjaga, et leida lahendus, mis teenib ettevõtte ärihuve parimal võimalikul moel.
