Uue mootorsõidukimaksu kehtestamine Eestis on tekitanud sõidukiomanikes palju segadust ja küsimusi, millest üks olulisemaid puudutab sõidukite kategooriaid. Kui olete hiljuti vaadanud oma auto registreerimistunnistust ehk tehnilist passi, olete tõenäoliselt märganud lahtrit “Sõiduki kategooria”, kus ilutseb tähis M1. See lühike kood ei ole lihtsalt bürokraatlik märge, vaid määrava tähtsusega tegur, mis paneb paika, kui palju te hakkate riigile maksma nii auto registreerimisel kui ka iga-aastase automaksu näol. M1 on kõige levinum sõiduautode kategooria, kuid selle sisu ja mõju maksustamisele on märksa nüansirohkem, kui esmapilgul paistab. Selles artiklis lahkame põhjalikult lahti, mida see kategooria tehniliselt tähendab, kuidas see erineb teistest tüüpidest ja millised konkreetsed tehnilised näitajad teie rahakotti kõige valusamalt mõjutama hakkavad.
Mis on täpselt M1-kategooria sõiduk?
Liiklusseaduse ja Euroopa Liidu määruste kohaselt on M-kategooria sõidukid need, mis on ette nähtud reisijate veoks. Täht ja number koos (M1) täpsustavad sõiduki suurust ja istekohtade arvu. M1-kategooria sõiduk on mootorsõiduk, mis on konstrueeritud ja valmistatud peamiselt reisijate vedamiseks ning milles on lisaks juhiistmele kuni kaheksa istekohta.
See tähendab, et M1 alla kuuluvad:
- Tavalised sõiduautod (sedaanid, universaalid, luukpärad).
- Maasturid (nii linnamaasturid kui ka tõelised maastikusõidukid).
- Mahtuniversaalid (kui istmete arv ei ületa üheksat koos juhiga).
- Matkaautod (elamuautod), mis on ehitatud M1-kategooria nõuetele vastavalt.
Oluline on märkida, et kategooria määrab ära tootja, mitte auto välimus. Mõnikord võib visuaalselt sarnane suur maastur või väikekaubik olla registreeritud hoopis N1-kategooriana (kaubik), mis toob kaasa teistsuguse maksukoormuse. M1 kategooria puhul eeldatakse, et sõiduki peamine eesmärk on inimeste transportimine, mitte kaupade vedu.
Mis on M1G-kategooria?
Sageli kohtab tehnilises passis ka tähist M1G. Täht “G” viitab siinkohal maastikusõidukile (Geländewagen). Maksustamise seisukohalt koheldakse M1 ja M1G sõidukeid üldjoontes samamoodi, kuid G-kategooria eeldab teatud tehnilist võimekust (nt nelikvedu, diferentsiaalilukud, kindlad pealesõidu- ja eemaldumisnurgad). Automaksu kontekstis on M1G puhul sageli tegemist raskemate ja suurema kütusekuluga sõidukitega, mis tähendab automaatselt kõrgemat maksumäära.
Kuidas kujuneb M1-kategooria automaks?
Eesti mootorsõidukimaks jaguneb kaheks suureks osaks: registreerimistasu (makstakse ühekordselt auto esmasel registreerimisel Eestis või omanikuvahetusel) ja aastamaks. M1-kategooria sõidukite puhul on maksuarvutuse valem kõige keerulisem ja koosneb mitmest komponendist.
M1-kategooria automaksu suurus sõltub kolmest peamisest sambast:
- Baasosa: See on fikseeritud summa, mida maksavad kõik autoomanikud sõltumata auto omadustest. See on mõeldud n-ö privileegitasuna auto omamise eest.
- CO2-eriheide: See on kõige kaalukam komponent. Mida rohkem saastab auto keskkonda (grammi kilomeetri kohta), seda eksponentsiaalsemalt kasvab maksusumma.
- Täismass: Raskemate sõidukite eest tuleb maksta lisatasu, kuna need kulutavad teekatet rohkem ja on keskkonnale koormavamad tootmise ning kütusekulu kaudu.
CO2 heitmete kriitiline roll M1 maksustamisel
Kõige suurem muutuja M1-kategooria automaksu puhul on süsinikdioksiidi heide. Siin on oluline teada, millist mõõtmismeetodit teie auto puhul on kasutatud. Uuematel autodel on passis WLTP (Worldwide Harmonised Light Vehicle Test Procedure) näit, vanematel aga NEDC (New European Driving Cycle).
Kuna WLTP on realistlikum ja näitab tavaliselt suuremat numbrit kui NEDC, siis on seaduses ette nähtud koefitsiendid nende ühtlustamiseks. Kui tehnilises passis CO2 number puudub (väga vanad autod), kasutatakse asendusvalemit, mis põhineb mootori võimsusel (kW), massil ja vanusel. See on aga sageli autoomanikule kahjulikum kui tegelik heitmenäit.
M1-kategooria puhul hakkab CO2 tasu järsult tõusma alates teatud piirist. See tähendab, et säästliku väikeauto ja võimsa sportauto maksuvahe võib olla kümnekordne. Eesmärk on suunata tarbijaid eelistama väiksema saastega sõidukeid.
Massikomponent: Millal muutub auto “liiga raskeks”?
Lisaks heitmetele maksustatakse M1-kategoorias eraldi sõiduki täismassi (mitte tühimassi). See on oluline nüanss, mida paljud ei tea. Täismass on auto kaal koos maksimaalse lubatud koorma ja reisijatega.
M1-kategooria tavaliste sisepõlemismootoriga autode puhul rakendub massimaks üldjuhul siis, kui täismass ületab 2000 kg. Iga seda piiri ületav kilogramm maksustatakse kindla tariifiga. See tabab valusalt just suuri linnamaastureid ja luksusautosid, mis on turvalisuse ja mugavusvarustuse tõttu muutunud aastatega üha raskemaks.
Elektriautode puhul on massipiirang kõrgem (tavaliselt 2400 kg), arvestades akude suurt kaalu. See on tehtud selleks, et mitte karistada elektriautode omanikke tehnoloogiast tuleneva paratamatu lisakaalu eest, säilitades samas elektriautode soodustatud staatuse.
Sõiduki vanus kui maksu leevendaja
Üks olulisemaid aspekte, mis eristab M1-kategooria maksustamist, on sõiduki vanuse arvestamine. Seadusandja on mõistnud, et vanemate autode omanikud on sageli madalama sissetulekuga inimesed või on tegemist hobiautodega, millega sõidetakse vähe.
Vanuse kasvades hakkab automaks (nii registreerimistasu kui ka aastamaks) vähenema. See vähenemine ei ole lineaarne. Uute autode puhul on maks kõige kõrgem. Teatud vanusest (näiteks 5 aastat) hakkab rakenduma koefitsient, mis vähendab tasu suurust. Kui auto on väga vana (näiteks üle 20 aasta), võib see koosneda vaid baasosast ning CO2 ja massi komponenti enam ei arvestata.
See “vanuse allahindlus” on spetsiifiline just M1- ja N1-kategooria sõidukitele, kuid selle täpne graafik on kategooriati veidi erinev. Seega, kui omate 15 aastat vana M1-kategooria sõidukit, on teie maksukoormus oluliselt väiksem kui sama suure heitme ja massiga tutika auto omanikul.
M1 vs N1: Miks see vahe on oluline?
Paljud ettevõtjad ja eraisikud on aastate jooksul registreerinud oma maasturid N1-kategooriasse (kaubik), et saada käibemaksusoodustust. Uue automaksu valguses tuleb aga olla tähelepanelik, sest N1-kategooria maksustamise loogika erineb M1 omast.
Kuigi ka N1 puhul arvestatakse CO2 ja massi, võivad maksumäärad ja vanuse kordajad erineda. Teatud juhtudel võib N1-kategooria auto maks olla soodsam, kuid teatud piirväärtuste (eriti massi) puhul võib see osutuda kallimaks, kuna kaubikute puhul eeldatakse nende majanduslikku kasutust. Oluline on teada, et M1 ümberregistreerimine N1-ks ja vastupidi on Transpordiametis rangelt reguleeritud ja sageli tehniliselt võimatu ilma suuremate ümberehitusteta.
Strateegilised valikud sõiduki soetamisel
Arvestades M1-kategooria maksustamise eripärasid, ei tasu autoostu enam teha vaid emotsiooni või visuaalse meeldivuse põhjal. Tulevased püsikulud võivad kujuneda üllatavalt suureks, kui tehnilisi andmeid ignoreerida. Siin on mõned konkreetsed aspektid, mida jälgida:
- Kontrolli CO2 numbrit: Iga gramm loeb. Piiripealsete autode puhul (näiteks 118 g/km vs 125 g/km) võib aastane maksuvahe olla tuntav. Eelista WLTP andmetega autot, et vältida üllatusi arvutusvalemites.
- Jälgi täismassi passiandmeid: Mõnikord on auto täismass vaid napilt üle 2000 kg piiri (nt 2050 kg). Sellisel juhul maksate te “trahvi” vaid 50 kg eest. Kui aga valite suurema versiooni, mille täismass on 2500 kg, on lisakulu märkimisväärne.
- Püsi- vs pistikhübriid: M1-kategoorias on pistikhübriidid (PHEV) sageli väga madala ametliku CO2 näiduga, mis hoiab maksu madalana, vaatamata nende suuremale kaalule. Tavalised hübriidid (HEV) omavad aga kõrgemat CO2 näitu.
- Kasutatud auto vanus: Kui plaanite osta võimsa mootoriga hobiautot, tasub vaadata vanemaid mudeleid, kus vanusekoefitsient on juba oluliselt maksu langetanud.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kust ma leian info, kas mu auto on M1-kategoorias?
Vaadake oma sõiduki registreerimistunnistust (tehnilist passi). Väljal “J” on märgitud sõiduki kategooria. Kui seal seisab “M1” või “M1G”, kehtivad teile käesolevas artiklis kirjeldatud reeglid. Andmeid saab kontrollida ka Transpordiameti e-teeninduses sõiduki taustakontrolli kaudu.
Kas ma saan oma M1 auto ümber registreerida N1-ks, et maksu vähendada?
Üldjuhul ei ole see lihtne ega alati majanduslikult mõttekas. Sõiduki kategooria muutmine eeldab tehnilist ekspertiisi ja vastavust N1 nõuetele (nt kaubaruumi ja reisijateruumi eraldamine, kandevõime arvutus). Lisaks ei pruugi N1 maksukalkulatsioon olla alati soodsam kui M1 oma, eriti vanemate sõidukite puhul.
Kuidas mõjutab M1-kategooria maksu lisavarustus?
Lisavarustus (katuseluuk, haakekonks, raskemad veljed) suurendab auto tühimassi ja sageli ka CO2 heidet. Uutel autodel kajastub konkreetse auto CO2 number (mis võtab arvesse lisavarustust) CoC-sertifikaadil ja registris. Seega võib sama mudeli “plika” versioon olla madalama maksuga kui “täisvarustuses” versioon.
Kas lasterikastele peredele on M1-kategooria puhul erandeid?
Seadusandluses on arutatud ja kohati rakendatud erandeid või soodustusi puuetega inimeste transpordiks kohandatud sõidukitele. Lasterikaste perede puhul, kes vajavad suuri 7-kohalisi M1 autosid (millel on paratamatult suurem mass ja heide), on maksu mõju olnud terav arutelukoht, kuid üldine valem kehtib kõigile võrdselt, välja arvatud spetsiifilised maksuvabastused puudega isikutele.
