Sügisene ilmamuutus hiilib sageli ligi ootamatult, tuues kaasa hommikused hallad, miinuskraadid ja esimese libeduse, mis paneb proovile nii kogenud kui ka algaja autojuhi sõiduoskused ning sõiduki tehnilise valmisoleku. Igal aastal kordub sama stsenaarium: esimese tõsise lumesajuga tekivad rehvivahetustöökodade uste taha pikad järjekorrad ning liikluspilt muutub ebakindlaks. Seetõttu on äärmiselt oluline mitte jätta ettevalmistusi viimasele minutile, vaid viia end kurssi kehtivate reeglite ja soovitustega aegsasti. Eestis, kus talved võivad olla heitlikud ja teeolud muutuvad tundidega, ei ole õigete rehvide valik ja nende õigeaegne allapanek pelgalt seaduse täitmine, vaid kriitilise tähtsusega turvalisuse küsimus, mis võib päästa elusid.
Olulised kuupäevad, mida iga autoomanik peab teadma
Eestis on talverehvide kasutamine reguleeritud kindlate kuupäevadega, kuid seadusandja on jätnud autojuhtidele ka paindlikkust, et arvestada reaalsete ilmastikuoludega. On oluline teha vahet sellel, millal rehve võib vahetada ja millal seda peab tegema. Segadus tekib sageli just naastrehvide ja lamellrehvide erinevate regulatsioonide tõttu.
Siin on täpne ajakava ja reeglid, mida tuleb järgida:
- 15. oktoober: Sellest kuupäevast alates on Eestis lubatud kasutada naastrehve. Kui ilmateade lubab miinuskraade ja öökülma, on see õige aeg hakata mõtlema rehvivahetuse broneerimisele, isegi kui kohustuslik periood pole veel alanud.
- 1. detsember: See on kriitiline tähtaeg. Alates 1. detsembrist on talverehvide kasutamine kõikidel sõiduautodel (M1 kategooria), kaubikutel (N1 kategooria) ja haagistel (O2 kategooria) kohustuslik. See nõue kehtib sõltumata sellest, kas väljas on lumi või paistab päike.
- 1. märts: Talverehvide kohustuslik periood lõpeb, kuid see ei tähenda, et kohe peaks suverehvid alla panema. Paljudel aastatel on märtsikuu ilmad endiselt talvised ja libedad.
- 31. märts: Üldjuhul on see naastrehvide kasutamise lõpptähtaeg.
- 30. aprill: Sõltuvalt ilmastikuoludest võib Transpordiamet pikendada naastrehvide kasutusaega aprilli lõpuni. Lamellrehvidega (ilma naastudeta talverehvid) võib sõita aastaringselt.
Lamellrehvid vs. naastrehvid: kumba eelistada?
Üks igipõline vaidlus, mis autojuhtide seas igal sügisel lahvatab, on valik naastrehvide ja lamellrehvide vahel. Mõlemal tüübil on oma selged eelised ja puudused ning valik peaks põhinema eelkõige autojuhi igapäevastel marsruutidel ja sõiduharjumustel.
Naastrehvid – jää ja kinnisõidetud lume valitsejad
Naastrehvid pakuvad parimat võimalikku pidamist jäistel teedel ja kinnisõidetud lumel. Metallist naastud “hammustavad” end jääpinda, pakkudes lühemat pidurdusteekonda ja paremat juhitavust ekstreemsetes oludes. Naastrehvid on soovitatavad juhtidele, kes:
- Elavad maapiirkondades või sõidavad sageli kõrvalmaanteedel, mida hooldatakse ja soolatakse harvemini.
- Peavad sõitma varahommikul või hilisõhtul, mil temperatuurikõikumised tekitavad teele musta jääd.
- On väiksema sõidukogemusega ja soovivad talvistes oludes maksimaalset kindlustunnet.
Lamellrehvid – mugavus ja paindlikkus
Põhjamaist tüüpi lamellrehvid on loodud spetsiaalsest pehmest kummisegust, mis säilitab elastsuse ka krõbeda pakasega. Nende pidamine saavutatakse tänu tihedale mustrile ja lamellidele, mis tekitavad teepinnaga hõõrdumist. Lamellrehvid sobivad ideaalselt juhtidele, kes:
- Sõidavad peamiselt linnas või suurtel põhimaanteedel, mis on enamasti lumest puhtad ja soolamärjad.
- Hindavad vaikset sõidumüra ja väiksemat kütusekulu.
- Soovivad paindlikkust rehvivahetuse aja valikul – lamellrehve võib alla panna juba enne 15. oktoobrit ja nendega võib sõita ka suvel (kuigi see pole soovitatav kulumise tõttu).
- Plaanivad talvel reisida Euroopa riikidesse, kus naastrehvid on keelatud (näiteks Poola ja Saksamaa).
Rehvide tehniline seisukord ja “kolme mäetipu” nõue
Lihtsalt talverehvi omamisest ei piisa – see peab vastama ka tehnilistele nõuetele. Üks olulisemaid muudatusi, mis on viimastel aastatel jõustunud, puudutab rehvide märgistust. Varem piisas talverehvi tähistamiseks märkest M+S (Mud + Snow), kuid see tähis on kohati eksitav ega garanteeri rehvi sobivust põhjamaisesse kliimasse.
Nüüdseks peavad nõuetele vastavad talverehvid (välja arvatud naastrehvid, mille puhul loetakse naastude olemasolu piisavaks talveomaduste tõestuseks) kandma kolme mäetipu ja lumehelbe sümbolit (tuntud kui 3PMSF märgistus). See sümbol kinnitab, et rehv on läbinud spetsiaalsed katsed ja sobib kasutamiseks rasketes lumeoludes. Kui teie lamellrehvidel on vaid M+S tähis ilma mäetipu märgita, ei loeta neid Eestis alates 2022. aasta detsembrist enam nõuetele vastavaks talverehviks.
Mustri sügavus – ära piirdu miinimumiga
Seadus ütleb, et talverehvi mustri jääksügavus peab olema vähemalt 3 millimeetrit. Siiski on see absoluutne miinimum, millega sõitmine võib lörtsis ja sügavamas lumes olla juba ohtlik. Rehvispetsialistid ja ohutuseksperdid soovitavad tungivalt:
- Vahetada rehvid välja, kui mustri sügavus on langenud 4–5 millimeetrini.
- Jälgida rehvide vanust. Isegi kui muster on korralik, kaotab kummisegu aja jooksul (tavaliselt 5–6 aastaga) oma elastsuse ja muutub “plastmassiks”, mis ei haaku enam teepinnaga. Rehvikuupäeva leiab rehvi küljelt DOT-koodi nelja viimase numbri järgi (näiteks 4220 tähendab, et rehv toodeti 2020. aasta 42. nädalal).
Miks ei tohi oodata esimese lumeni?
Väga levinud viga on oodata rehvivahetusega seni, kuni esimene lumi on maas. See strateegia on riskantne mitmel põhjusel. Esiteks töötavad suverehvid efektiivselt vaid siis, kui õhutemperatuur on üle +7 kraadi. Kui temperatuur langeb alla selle piiri, muutub suverehvi kummisegu jäigaks ja pidurdusteekond pikeneb märgatavalt isegi kuival asfaldil, rääkimata niiskest teest.
Teiseks tekitab esimese lume saabumine rehvitöökodadesse tohutu koormuse. Ooteajad võivad venida nädalate pikkuseks. Kui olete sunnitud sõitma suverehvidega ajal, mil teed on juba libedad, seate ohtu enda ja teised liiklejad. Lisaks on politseil õigus trahvida juhte, kes kasutavad nõuetele mittevastavaid rehve kohustuslikul perioodil või kui teeolud nõuavad talverehve. Trahvidest veelgi valusam võib olla kindlustusjuhtum: kui põhjustate avarii suverehvidega ajal, mil talverehvid olid kohustuslikud (või teeoludele mittevastavad), võib kaskokindlustus keelduda hüvitise maksmisest.
Sõiduki ettevalmistus talveks lisaks rehvidele
Rehvid on küll kõige olulisem kontaktpind teega, kuid auto talvevalmidus hõlmab rohkemat. Enne külmade saabumist tasub üle vaadata:
- Klaasipesuvedelik: Asendage suvine vedelik talvisega enne esimeste miinuskraadide saabumist, et vältida süsteemi külmumist.
- Akulaadimine: Külm ilm on autoakule kurnav. Kui aku on vana, võib esimene külm hommik jätta teid tee äärde.
- Kojamehed: Pimedal ja märjal ajal on nähtavus kriitiline. Kulunud kojamehed jätavad klaasile triipe ja hajutavad vastutulijate tulesid.
- Tihendid: Määrige uksetihendeid silikoonõliga, et vältida uste kinni külmumist pärast pesu või sulab.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ma võin sõita suverehvidega novembris, kui lund ei ole?
Jah, seaduse järgi algab kohustuslik periood 1. detsembril. Siiski peate arvestama ilmastikuoludega. Kui novembris on teed jäised või lumised ja te põhjustate suverehvidega avarii, võite jääda süüdi ettevaatamatuse tõttu ning kindlustus võib tekitada probleeme.
Mis on M+S ja 3PMSF erinevus?
M+S (Mud + Snow) on tootja poolt antud tähis, mis viitab maastikusuutlikkusele, kuid ei pruugi tähendada, et rehv on testitud talvistes oludes. 3PMSF (kolm mäetippu ja lumehelves) on sertifitseeritud tähis, mis näitab, et rehv on läbinud standardsed lumepidavuse testid. Eestis peab nõuetele vastav lamellrehv kandma 3PMSF märki.
Kas ma tohin kasutada taga naastrehve ja ees lamellrehve?
Ei. Eestis on nõutav, et kõikidel ratastel oleksid ühesugused rehvid. Ei tohi segada naastrehve ja lamellrehve samal autol. See on ohtlik, kuna auto juhitavus muutub ebaühtlaseks.
Kui suur on trahv, kui sõidan talvel suverehvidega?
Politsei võib määrata rahatrahvi, mis ulatub kuni 3000 euroni (juriidilistele isikutele veelgi rohkem), kuid tavapraktikas on trahvid väiksemad. Suurem probleem on see, et politsei võib keelata edasisõidu (“punane tuli”), mis tähendab, et auto tuleb treileriga ära viia.
Kas Eestis on naastudeta talverehvid (lamellid) kohustuslikud aastaringselt?
Ei, lamellrehvidega võib sõita aastaringselt, kuid suvel kuluvad need kiiremini ja nende pidurdusmaa on soojal asfaldil pikem kui suverehvidel. Seega on suvel soovitatav kasutada siiski suverehve.
Ohutu liiklemine algab suhtumisest
Talverehvide vahetamine ei ole pelgalt tüütu kohustus või kuluartikkel auto ülalpidamises. See on investeering enda, oma pere ja kaasliiklejate turvalisusse. Eesti kliimas, kus ilmastikuolud võivad muutuda äärmuslikult lühikese aja jooksul, on kvaliteetne rehv ainus, mis hoiab autot teel. Seadusandlikud kuupäevad annavad raamistiku, kuid kogenud autojuht lähtub otsuste tegemisel eelkõige tervest mõistusest ja reaalsetest oludest. Ärge oodake 1. detsembrit, kui november toob juba jää ja lume – vahetage rehvid siis, kui ilmad seda nõuavad. Õigeaegne tegutsemine tagab meelerahu ja kindlustunde igal kilomeetril.
