Sügisene pööripäev on seljataga ja Eestimaa teed mattuvad üha pikemaks ajaks pimedusse, uduse vingu ning vihmasaju alla. Iga autojuht, kes on sunnitud hilistel õhtutundidel või varahommikul maanteid mõõtma, teab omast käest, kui väsitav on pilkases pimeduses silmi kissitada, püüdes eristada märjal asfaldil sõiduradasid või teepeenral varitsevaid ohte. Statistika on armutu: suurem osa rasketest liiklusõnnetustest ning kokkupõrgetest metsloomadega juhtub just piiratud nähtavusega aegadel. Selles olukorras ei ole kvaliteetne valgustus enam mugavuslisa, vaid hädavajalik turvavarustus. Lisatulede paigaldamine on üks tõhusamaid viise sõiduohutuse tõstmiseks, ent see ei ole pelgalt “kruvi külge ja sõida” protsess. Et vältida trahve, kordusülevaatust ja vastusõitjate pimestamist, tuleb orienteeruda nii tehnilistes parameetrites kui ka rangetes seadusandlikes nõuetes.
Miks tehasetuledest sageli ei piisa?
Kaasaegsed autod on varustatud üha paremate valgustussüsteemidega, alates ksenoonidest kuni maatriks-LED lahendusteni. Siiski on tehasetuledel oma piirid. Autotootjad peavad leidma kompromissi disaini, aerodünaamika, tootmiskulude ja globaalsete regulatsioonide vahel. Tulemuseks on sageli vihku hajutavad tuled, mis valgustavad suurepäraselt auto esist ala ja paremat teeperve 50–100 meetri ulatuses, kuid jätavad kaugema distantsi hämaraks.
Eesti oludes, kus maanteed on sageli valgustamata ja metsloomade populatsioon tihe, on kriitilise tähtsusega näha takistust vähemalt 200–300 meetri kauguselt. See annab juhile piisavalt reaktsiooniaega kiiruse vähendamiseks või manöövri sooritamiseks isegi maanteekiirusel 90 km/h. Siin tulevadki appi lisakaugtuled, mis on spetsiaalselt loodud valgusvihu pikendamiseks ja laiendamiseks viisil, mida standardtuled ei suuda.
Valgusallikate tehnoloogia: LED on kuningas
Veel kümmekond aastat tagasi olid populaarsed suured halogeen-prožektorid (“paistinpannud”) ja hiljem ksenoon-lisatuled. Tänaseks on turg täielikult muutunud ja LED-tehnoloogia domineerib mäekõrguselt. Sellel on mitu kaalukat põhjust:
- Kiire süttimine: Erinevalt ksenoonist, mis vajab täisvõimsuse saavutamiseks soojenemisaega, süttib LED koheselt maksimaalse eredusega. See on oluline olukordades, kus kaugtulesid on vaja kiiresti sisse-välja lülitada.
- Eluiga ja vastupidavus: Kvaliteetne LED-element kestab kümneid tuhandeid tunde ega karda vibratsiooni, mis on kruusateedel sõites tavaline probleem hõõgniidiga pirnide puhul.
- Kompaktsus: LED-tehnoloogia võimaldab luua väga madala profiiliga tulesid (nn LED-barid), mida saab diskreetselt paigaldada numbrimärgi alla või iluvõre vahele, rikkumata auto välimust.
- Valguse temperatuur: Enamik LED-lisatulesid toodab valgust vahemikus 5000–6000 Kelvinit, mis on sarnane päevavalgusele. See väsitab silmi vähem kui halogeenide kollakas kuma.
Referentsarv – kõige olulisem juriidiline number
Kõige sagedasem viga, mida lisatulede ostjad teevad, on ainult valgusjõu (luumenite) jälgimine, unustades seaduse. Eestis, nagu ka mujal Euroopa Liidus, kehtib reegel, mis piirab sõiduki ees olevate kaugtulede koguvõimsust. Seda mõõdetakse referentsarvuna (inglise keeles Reference number), mis on märgitud iga sertifitseeritud tuleklaasile või korpusele (tähis nagu “Ref 25”, “Ref 37.5” jne).
Kuldreegel on lihtne: kõigi üheaegselt põlevate kaugtulede summaarne referentsarv ei tohi ületada arvu 100.
Arvutuskäik näeb välja järgmine:
- Vaadake oma auto olemasolevaid esitulesid. Otsige klaasilt tähistust. Kui näiteks mõlemal esitulel on kirjas Ref 25, siis tehasetulede summa on 25 + 25 = 50.
- Lahutage maksimaalsest lubatust (100) olemasolev summa (50). Järele jääb vaba ressurssi 50 ühikut.
- See tähendab, et te võite paigaldada lisatuled, mille summaarne referentsarv on kuni 50 (nt kaks tuld, kummalgi Ref 25).
Kui auto esituledel puudub referentsarvu tähis, loetakse vaikimisi ühe tule väärtuseks 20. Oluline on teada, et kui lisatuled on nii võimsad, et summa 100 ületatakse, tuleb elektrisüsteem ehitada nii, et lisatulede sisselülitamisel kustuvad auto enda originaalkaugtuled. See lahendus on seaduslik, kuid nõuab keerukamat paigaldust.
E-märgistus ja valgusvihu kuju
Lisaks referentsarvule peab igal tänavaliikluses kasutataval lisatulel olema E-sertifikaat. Otsige tulelt tähist ringi sees (nt E9, E17 jne). Samuti peab tulel olema märgistus, mis näitab selle funktsiooni. Kaugtule tähis on tavaliselt HR või R112 regulatsioonile vastav märge. Kui tulel on kiri “Off-road use only” või puudub E-märgistus, ei tohi seda avalikel teedel kasutada ja see toob kindlasti kaasa probleeme tehnoülevaatusel või politseikontrollis.
Valgusvihu kuju valimisel tuleb lähtuda oma sõiduharjumustest:
- Spot (punktvalgus): Väga pikk ja kitsas vihk. Sobib sirgetele maanteedele, kuid jätab teeääred pimedaks.
- Flood (hajus valgus): Valgustab laialt teeääri ja metsaalust, kuid ei ulatu väga kaugele.
- Combo (kombineeritud): Kõige populaarsem valik tavatarbijale. Tule keskel on punktvalgusreflektorid ja äärtes hajutavad elemendid. See tagab nii pikkuse kui ka laiuse.
Paigaldamise eripärad ja CAN-bus süsteemid
Vanemate autode puhul oli lisatulede paigaldus lihtne: relee vahele, vool akult ja signaal otse kaugtule pirni juhtmest. Kaasaegsed autod on aga “targad”. Paljudel uutel sõidukitel (eriti LED- või Xenon-tuledega mudelitel) ei jookse esituledele analoogset 12V signaali, mida saaks relee juhtimiseks kasutada. Kogu info liigub digitaalselt mööda CAN-bus andmeside liine.
Selliste autode puhul on vaja spetsiaalset CAN-bus moodulit või liidest, mis oskab “lugeda” auto ajust kaugtulede signaali ja seejärel lülitada lisatulesid. Vale ühendamine võib põhjustada veateateid armatuuris või halvimal juhul kahjustada auto aju. Seetõttu on uuemate autode puhul tungivalt soovitatav lasta paigaldus teostada spetsialistil või kasutada mudelipõhiseid “plug-and-play” komplekte.
Füüsilisel paigaldusel on levinumaks lahenduseks numbrimärgi tausta kinnitatav raam. See on lihtne, odav ja stabiilne. Raskemate tulede või suuremate “baride” puhul tuleb kasutada lisatugesid (vardad), mis kinnituvad tule ülaosast auto iluvõre või stange külge. See välistab tulede värisemise, mis on juhile äärmiselt häiriv ja väsitav.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma võin paigaldada paaritu arvu tulesid, näiteks ühe LED-bari?
Jah, seadus on muutunud leebemaks. Varem nõuti rangelt paarisarvu lisatulesid. Nüüd on lubatud paigaldada ka üksikuid tulesid (nt üks pikk LED-riba), tingimusel, et see asub auto sümmeetrilisel keskteljel. Tuleb siiski jälgida, et paigaldus oleks sümmeetriline ja vastaks kõigile E-reeglitele.
Kas lisatuledel võivad põleda ka parktuled (nn “inglisilmad”)?
Paljudel lisatuledel on sisse ehitatud dekoratiivsed LED-ribad või parktuled. Neid tohib liikluses kasutada vaid siis, kui neil on vastav sertifikaat (tähis A või RL päevasõidutulena). Kui vastav märgistus puudub, ei tohi need liikluses põleda, kuna see rikub tulede kasutamise eeskirju (ees ei tohi olla liiga palju gabariittulesid).
Kas ma võin panna lisatuled katusele?
Sõiduautodel on see lubatud, kuid tulede asukoht ei tohi segada juhi vaatevälja ega tekitada pimestamist (peegeldust kapotilt). Katusele paigaldatud tuled on eriti populaarsed maasturitel ja kaubikutel. Oluline on, et need ei asuks tagapool kui on lubatud (tavaliselt mitte tagapool B-piilarit, kuigi see on spetsiifilisem nõue ja sõltub sõiduki kategooriast).
Kui võimsad tuled ma võin osta?
Võimsus vattides (W) või valgustugevus luumenites (lm) ei ole seadusega otseselt piiratud, piiratud on referentsarv. Siiski tasub meeles pidada, et liiga võimas valgus võib tekitada nina ette “valge seina” efekti, mille tõttu silm ei näe enam kaugele pimedusse. Mõõdukus on võti.
Hooldus ja tulede reguleerimine
Kõige kallimast ja kvaliteetsemast lisatulest pole kasu, kui see näitab puulatvadesse või otse nina ette asfaldile. Pärast paigaldust tuleb tuled kindlasti reguleerida. Parim viis selleks on leida pime ja tasane sirge teelõik. Lisatuled peaksid olema suunatud nii, et nende valgusvihk algaks sealt, kus auto enda kaugtulede vihk hakkab hajuma, moodustades ühtlase ja pika valguskoridori. Liiga madalale suunatud tuli tekitab auto ette eredalaigu, mis ahendab pupille ja halvendab tegelikult kaugnägemist.
Talvine hooldus on samuti kriitiline. Kuna LED-tuled ei eralda ettepoole soojust (erinevalt halogeenist), ei sulata need endalt lund ja jääd. Paljudel kaasaegsetel kvaliteettuldel on selleks puhuks soojendusega klaasid. Kui teie tuledel soojendust pole, tuleb neid regulaarselt puhastada, et tagada maksimaalne valgusjõudlus. Lisaks tasub aeg-ajalt kontrollida kinnitusi ja elektriühendusi, et sool ja niiskus poleks tekitanud korrosiooni, mis võib viia tulede kustumiseni kõige ebasobivamal hetkel.
