Paljud sõidukiomanikud hakkavad autokonditsioneeri heaolule mõtlema alles siis, kui esimene kevadine kuumalaine on kohal ja ventilatsiooniavadest puhub vaid leiget õhku. Tegelikkuses on sõiduki kliimasüsteem üks keerukamaid ja olulisemaid mugavus- ning ohutusseadmeid, mis nõuab regulaarset tähelepanu, sõltumata aastaajast. Levinud on eksiarvamus, et konditsioneer on hooldusvaba “suletud ring”, mis peaks töötama igavesti ilma sekkumiseta, sarnaselt kodusele külmkapile. Auto kliimaseade töötab aga äärmuslikes tingimustes – pidev vibratsioon, temperatuurikõikumised ja agressiivne keskkond (maantee sool, niiskus) teevad sellest palju haavatavama süsteemi. Eksperdid on ühel nõul, et ennetav hooldus on alati odavam kui hilisem remont, kuid kui tihti peaks tegelikult konditsioneeri täitma ja hooldama, et vältida kulukaid kompressoririkkeid?
Miks külmaaine süsteemist üldse kaob?
Kõige sagedasem küsimus, mida autoomanikud töökodades esitavad, on: “Kui süsteem on hermeetiline, siis kuhu see gaas kaob?”. Vastus peitub auto kliimasüsteemi ehituses. Erinevalt kodusest külmkapist, mille torustik on tervenisti kokku joodetud metallist, koosneb auto kliimaseade paljudest erinevatest komponentidest, mis on ühendatud kummivoolikute ja tihenditega.
Need ühendused on vajalikud, kuna auto mootor liigub patjade peal ja vibreerib, samas kui radiaator ja salongiosad on fikseeritud kere külge. Painduvad kummivoolikud ja O-rõngas tihendid ei ole aga absoluutselt gaasikindlad. Füüsikaseaduste ja materjalide poorsuse tõttu loetakse normaalseks kaoks umbes 10–15% külmaainet aastas. See tähendab, et isegi täiesti korras auto võib 3–4 aastaga kaotada ligi poole oma külmaainest, mis viib süsteemi efektiivsuse kriitilise piirini.
Soovituslik täitmisintervall: reeglid vs. reaalsus
Autotootjad ja kliimaseadmete spetsialistid soovitavad üldjuhul teostada konditsioneeri täishooldust iga kahe aasta tagant. Uute sõidukite puhul võib esimene hooldusvaba periood venida kolme aastani, kuid vanemate autode puhul on iga-aastane kontroll rangelt soovituslik. Siin tuleb teha selge vahe “kontrolli” ja “täitmise” vahel.
Lihtne kontroll hõlmab rõhkude mõõtmist ja väljuva õhu temperatuuri hindamist. Täishooldus tähendab aga vana aine ja õli eemaldamist, süsteemi puhastamist niiskusest ning uue aine lisamist täpses koguses. Kui ootate hooldusega seni, kuni konditsioneer enam üldse ei jahuta, olete tõenäoliselt juba tekitanud lisakoormust kompressorile, mis peab vähese gaasiga töötades tegema mitu korda rohkem tööd.
Märgid, et süsteem vajab kohest tähelepanu
Ei tasu oodata korralise hoolduse tähtaega, kui auto annab selgeid signaale probleemidest. Järgmised sümptomid viitavad vajadusele külastada töökoda:
- Aeglane jahutus: Salongi jahutamine võtab oluliselt kauem aega kui varem.
- Niiskuse probleemid: Vihmase ilmaga ei suuda süsteem aknaid udust puhtana hoida (kliimaseade on parim vahend niiskuse eemaldamiseks salongist).
- Imelikud helid: Kui kliima sisse lülitamisel kostub kapoti alt vilinat, kohinat või kolksatust.
- Ebameeldiv lõhn: Kopituslõhn viitab bakterite ja hallituse vohamisele aurustis, mis nõuab lisaks täitmisele ka antibakteriaalset töötlust.
Hooldusprotsessi anatoomia: mida tegelikult tehakse?
Konditsioneeri “täitmine” on tegelikult eksitav termin, sest kvaliteetne teenus hõlmab palju enamat kui lihtsalt gaasi lisamist. Professionaalne hooldus koosneb mitmest kriitilisest etapist, mida koduste vahenditega või “tankla parklas” pakutavate kiirteenustega pole võimalik asendada.
- Vana aine eemaldamine ja kaalumine: Hooldusseade imeb süsteemist välja olemasoleva külmaaine ja eraldab sellest vana õli. Välja võetud aine kogus annab tehnikule aimu lekke suurusest.
- Vaakumtest ja niiskuse eemaldamine: See on protsessi tähtsaim osa. Süsteemis tekitatakse sügav vaakum vähemalt 20–30 minutiks. Vaakumis keeb vesi juba toatemperatuuril, mis võimaldab süsteemi sattunud niiskusel aurustuda ja seadmest väljuda. Süsteemi jäänud niiskus on konditsioneeri surmavaenlane – segunedes külmaaine ja õliga, moodustab see happe, mis söövitab torusid ja rikub kompressorit seestpoolt.
- Lekketest (vaakumiga): Seade jälgib, kas süsteem suudab vaakumit hoida. See tuvastab suuremad lekked, kuid ei pruugi leida mikroskoopilisi pragusid.
- Õli ja UV-aine lisamine: Süsteemi lisatakse uus spetsiaalne PAG-õli kompressori määrimiseks ja vajadusel UV-värvaine, mis aitab tulevikus lekkeid UV-lambi all tuvastada.
- Täpne täitmine: Süsteem täidetakse tootja poolt ette nähtud milligrammi täpsusega. Liiga vähe gaasi ei jahuta ja ei transpordi õli; liiga palju gaasi tõstab rõhku ja võib kompressori purustada.
Erinevad külmaained ja nende mõju rahakotile
Autoomanikul on oluline teada, millist gaasi tema sõiduk kasutab, sest see mõjutab hoolduse hinda kordades. Kuni 2017. aastani toodetud autodes on valdavalt kasutusel gaas R134a. See on olnud standardiks aastakümneid, on hinnalt mõistlik ja laialdaselt kättesaadav.
Uuemates autodes (kohustuslik alates 2017. aastast uutele tüübikinnitustele) kasutatakse aga gaasi R1234yf. Sellele üleminek toimus keskkonnanõuete karmistumise tõttu, kuna uus gaas laguneb atmosfääris kiiremini ega kahjusta osoonikihti. Tarbija jaoks tähendab see aga oluliselt kallimat hinda. R1234yf on keerulisem toota ja selle käitlemine nõuab töökodadelt eraldi seadmeid, kuna gaas on teatud tingimustel tuleohtlik. Segamini neid kahte gaasi ajada ei tohi ning vanemat süsteemi uue gaasiga (või vastupidi) täita ei ole tehniliselt ega seaduslikult lubatud.
Miks kodune täitmine “tee-ise” balloonidega on ohtlik?
Viimastel aastatel on turule ilmunud nn “DIY” (do-it-yourself) täiteballoonid, mis lubavad konditsioneeri korda teha 15 minutiga. Eksperdid hoiatavad nende kasutamise eest mitmel põhjusel.
Esiteks puudub ballooniga täites võimalus teostada vaakumit. See tähendab, et süsteemi jääb alles kogu seal olev niiskus ja õhk. Lisades sinna peale uut gaasi, tekib ohtlik kokteil, mis võib tekitada süsteemis ülerõhku ja korrosiooni. Teiseks on manomeetrid nendel balloonidel ebatäpsed. Konditsioneeri tööks on kriitiline täpne gaasi kaal, mitte ainult rõhk. Ületäitmine on sama ohtlik kui alatäitmine – see koormab kompressori üle ja võib põhjustada selle kinnikiilumise, mille remont maksab sadu, vahel isegi tuhandeid eurosid.
Korduma kippuvad küsimused
Kas konditsioneeri tohib kasutada ka talvel?
Jah, ja see on isegi vajalik. Talvel tuleks konditsioneer sisse lülitada vähemalt kord paari nädala jooksul 10-15 minutiks. See paneb ringlema süsteemis oleva õli, mis määrib tihendeid ja hoiab need elastsena, vältides gaasi lekkimist. Lisaks on konditsioneer kõige efektiivsem viis uduste akende kuivatamiseks.
Miks tuleb autosse halb lõhn, kui konditsioneer töötab?
See on märk bakteritest, seentest või hallitusest, mis on kogunenud armatuuri all asuvale aurustile. Aurusti on pime ja niiske koht, ideaalne kasvulava mikroobidele. Lihtne gaasi täitmine seda ei paranda – vaja on teostada antibakteriaalne puhastus (osoneerimine või keemiline pesu) ja vahetada salongiõhufilter.
Kui kaua võtab aega korralik kliimahooldus?
Kvaliteetne täishooldus võtab aega umbes 45–60 minutit. Sellest ajast suurem osa kulub vaakumprotsessile (niiskuse eemaldamisele). “Kiirtäitmised”, mis kestavad 10–15 minutit, jätavad selle elutähtsa etapi vahele või teevad seda ebapiisavalt.
Kas lekkivat süsteemi tohib lihtsalt uuesti täita?
Ei, see on ebaseaduslik ja keskkonnale kahjulik. Euroopa Liidu regulatsioonid keelavad teadvalt lekkiva süsteemi täitmise külmaainega. Enne täitmist tuleb leke tuvastada (kasutades UV-lampi või lämmastiktesti) ja see parandada.
Kliimasüsteemi roll elektriautode ja hübriidide puhul
Tänapäeva autotööstuse arenedes on kliimaseadme roll muutunud veelgi kriitilisemaks, eriti elektriautode ja hübriidide puhul. Kui sisepõlemismootoriga autol on konditsioneer peamiselt sõitjate mugavuse ja turvalisuse (selge nähtavus, ergas juht) tagamiseks, siis elektrifitseeritud sõidukitel on see sageli seotud kõrgepingeaku jahutussüsteemiga.
Paljud elektriautod kasutavad kliimaseadme kompressorit ja külmaainet akupaki temperatuuri reguleerimiseks, eriti kiirlaadimise ajal või kuuma ilmaga sõites. Kui sellise auto kliimasüsteemis on vähe gaasi või kompressori efektiivsus on langenud, ei kannata mitte ainult juht salongis, vaid ohtu satub ka auto kõige kallim komponent – aku. Puudulik jahutus võib piirata laadimiskiirust, vähendada sõiduulatust ja lühendada aku eluiga märgatavalt. Seega on regulaarne konditsioneeri hooldus elektriautode puhul otseselt seotud sõiduki pikaajalise töökindluse ja väärtuse säilimisega, muutes 2-aastase hooldusintervalli järgimise veelgi olulisemaks kui tavaautode puhul.
