Paljud kogenud autojuhid usuvad siiralt, et kui nad peaksid täna uuesti liiklusteooriaeksamit tegema, saaksid nad selle ludinal tehtud. Reaalsus on aga sageli teistsugune. Liiklusseadus muutub ajas, liikluskeskkond on teisenenud ning eksamiküsimused on koostatud viisil, mis nõuab äärmist täpsust ja seaduse nüansside tundmist, mitte ainult “kõhutunnet” või väljakujunenud harjumusi. Transpordiameti eksamitel ei põru inimesed tavaliselt mitte sellepärast, et nad ei tunneks punast tuld või stopp-märki, vaid just nende niinimetatud “konksuga” küsimuste tõttu, kus vastus sõltub ühest väikesest detailist pildil või sõnastuses.
Miks teooriaeksami küsimused tunduvad keerulised?
Sageli süüdistatakse eksamikoostajaid kiusus, kuid tegelik eesmärk on kontrollida tulevase juhi tähelepanuvõimet ja analüüsioskust. Liikluses võib sekundimurdosa jooksul tehtud vale otsus maksta elu. Seetõttu ongi küsimused üles ehitatud nii, et need välistaksid huupi pakkumise või pealiskaudse pildivaatamise. Levinud vea allikaks on olukord, kus õpilane või staažikas juht vaatab situatsiooni ja rakendab n-ö tavaloogikat, jättes märkamata liiklusmärgi lisatahvlil oleva info või tee kattematerjali erinevuse.
Eriti petlikud on küsimused, mis tunduvad lihtsad. Näiteks küsitakse, kas tohib sooritada möödasõitu, ja pildil on näha katkendjoon. Automaatne vastus oleks “jah”, kuid pildi servas võib olla vaevumärgatav märk, mis keelab möödasõidu, või on nähtavus piiratud kurvi tõttu, mida juht ei arvesta. Need ongi need “konksud”, mis eristavad teadlikku juhti juhuslikust õnneotsijast.
Reguleerimata ristmikud ja parema käe reegli lõksud
Üks suurimaid komistuskive on endiselt parema käe reegel ja selle kehtivusala. Liiklusseadus on siinkohal konkreetne, kuid praktikas ja testides tekib segadus just kattematerjalide ja tsoonide eristamisel.
Kruusatee ja asfalti konflikt
Klassikaline eksamiküsimus: Sõiduk A läheneb ristmikule kruusateelt ja Sõiduk B asfaltteelt. Parema käe reegli järgi asub Sõiduk A Sõidukist B paremal. Kes annab teed? Paljud vastavad kiirustades, et Sõiduk B peab teed andma, kuna parem käsi on kinni. Vale.
Liiklusseaduse kohaselt on kõvakattega tee alati peatee kruusatee suhtes, isegi kui vastavat märki pole paigaldatud. See on üks levinumaid eksimusi, eriti maapiirkondades sõites. Konksuga küsimus muutub veelgi keerulisemaks, kui pildil on kruusatee ots asfalteeritud (nn tolmuvaba kate ristmiku suudmes). See väike asfaldijupp ei muuda kruusateed samaliigiliseks teeks – tegemist on ikkagi vähemtähtsa teega.
Parklad ja õuealad
Teine sarnane lõks peitub territooriumilt väljasõidul. Kui auto sõidab välja parklast või õuealalt, peab ta andma teed kõigile teistele liiklejatele, sõltumata nende asukohast. Eksamiküsimustes joonistatakse sageli suur ja lai parkla väljasõit, mis näeb välja nagu tavaline tänav, ning küsitakse sõidueesõiguse kohta. Siin peab eksamineeritav märkama märke “Õueala” või saama aru pildi kontekstist, et tegemist on piirneva territooriumiga.
Ringristmikud: Suunatuli ja reavahetus
Ringristmikud on Eesti liikluses üha populaarsemad, kuid teooriaeksamil on need tõelised “tapjad”. Segadust tekitavad nii sisenemine, väljumine kui ka reavahetus ringil olles.
- Sisenemine: Eestis ei näidata ringristmikule sisenedes suunatuld (erinevalt mõnest teisest riigist), välja arvatud juhul, kui liikluskorraldusvahendid nõuavad teisiti või tegemist on väga spetsiifilise teekonfiguratsiooniga. Paljud staažikad juhid näitavad harjumusest vasakut suunda, mis on eksamil viga.
- Väljumine: Väljumisel on suunatuli kohustuslik. Konksuga küsimus võib olla situatsioonist, kus ringilt mahasõite on tihedalt ja juht paneb suunatule sisse liiga vara, eksitades sellega ootavat autot.
- Reavahetus ringil: Kui ringristmik on mitmerealine, kehtib seal tavaline reavahetuse reegel: kes rida vahetab, see annab teed. Eksamiküsimustes on tihti olukord, kus sisemisel rajal sõitja tahab ringilt väljuda, kuid välimisel rajal sõidab auto edasi. Sisemisel rajal olijal ei ole eesõigust väljasõiduks – ta peab veenduma ohutuses ja andma teed paremal (välimisel) rajal olijale, kui too jätkab liikumist ringil. See on vastuolus paljude juhtide “loogikaga”, et ringilt väljujal peaks olema eesõigus.
Ühistransport ja trammid: Müüdid vs tegelikkus
Levinud on arusaam, et “trammil on alati õigus”. See on ohtlik pooltõde, mida eksamikoostajad armastavad ära kasutada. Kuigi trammil on võrdsete teede ja reguleerimata ristmike puhul eesõigus, on olulisi erandeid, mida küsimustes testitakse.
Millal trammil ei ole eesõigust?
- Kui tramm sõidab välja depoost.
- Kui trammile põleb fooris keelav tuli või spetsiaalne ühistranspordifoor lubab sõita autodel, kuid mitte trammil.
- Kui trammil on liiklusmärk “Anna teed” või “Stopp”.
Eksamipildil võib olla keeruline ristmik, kus peatee suund muutub. Kui tramm on kõrvalteel ja auto peateel, peab tramm andma teed. See tundub paljudele võõras, sest linnapildis ollakse harjunud trammi alati läbi laskma. Viisakus on liikluses teretulnud, kuid teooriaeksamil küsitakse seadusjärgset eesõigust, mitte viisakust.
Peatumine ja parkimine: Numbrid, mis ununevad
Kui sõidureeglid on dünaamilised, siis peatumise ja parkimise reeglid on staatilised ja põhinevad konkreetsetel meetritel. Just need numbrid on need, mis ajavad segadusse isegi 20-aastase staažiga juhid. Kas mäletate täpselt, mitu meetrit enne ülekäigurada tohib peatuda?
Siin on mõned “konksud”, mida tasub teada:
- Ülekäigurada: Parkimine ja peatumine on keelatud ülekäigurajal ja lähemal kui 5 meetrit enne seda. Pärast ülekäigurada võib kohe peatuda (kui muud märgid ei keela). Eksamiküsimuses on auto joonistatud sageli vahetult ülekäiguraja taha – paljud märgivad selle veaks, kuigi tegelikult on see lubatud.
- Bussipeatus: Keelatud on parkida bussipeatuse tähise poolt 15 meetrit siiapoole ja sinnapoole (kokku 30 meetri ulatuses), välja arvatud inimeste peale- ja mahaminekuks, kui see ei takista bussi. Konks peitub tihti selles, et küsitakse peatumise, mitte parkimise kohta, või unustatakse, et teekattemärgistus (siksak) pikendab seda tsooni.
- Vasakul pool parkimine: Asulas tohib parkida vasakul pool teed ainult ühesuunalisel teel VÕI kahesuunalisel teel, kui keskel puudub katkendjoonest eraldusriba ja trammiteed ning tee on mõlemas suunas ühe rajaga. See on äärmiselt spetsiifiline reegel, mida paljud ei tea, ja eksamil joonistatakse sageli lai tänav, kus vasakule parkimine on keelatud, kuigi autod seda massiliselt teevad.
Liiklusreguleerija märguanded
Tänapäeva liikluses kohtab reguleerijat harva, mistõttu on need teadmised kiired roostetama. Eksamis on aga alati sees vähemalt üks küsimus reguleerija asendite kohta. Kõige suurem segadus tekib siis, kui reguleerijal on kepp käes ja ta seisab küljega.
Kuldreegel on: Reguleerija tühistab foorituled ja liiklusmärgid. Kui fooris põleb punane, aga reguleerija viipab edasi sõitma, tuleb sõita. Eksamiküsimuses pannaksegi tihti konflikti foor ja reguleerija. Juht jääb vaatama rohelist tuld ja unustab, et reguleerija on seljaga (mis on “punane müür”). Viga on kerge tulema.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas vana “parema käe reegel” kehtib ka kaubanduskeskuste parklates?
Jah, enamasti on kaubanduskeskuste parklad reguleerimata ristmike süsteemid. Kui puuduvad märgid (näiteks “Anna teed” teekattel või postil), kehtib parema käe reegel. See on koht, kus toimub väga palju plekimõlkimisi ja eksitakse ka teooriaeksamil.
Miks on eksamil nii palju küsimusi haagise ja masside kohta?
Need küsimused kontrollivad, kas juht mõistab oma juhiloa kategooria (tavaliselt B-kategooria) piire. Segadust tekitavad täismass ja registrimass. B-kategooriaga võib vedada kerghaagist või raskemat haagist, kui autorongi täismass ei ületa teatud piire (tavaliselt 3500 kg, teatud erisustega 4250 kg). Need on puhtalt matemaatilised ülesanded, mis nõuavad numbrite tundmist.
Kas eksamil tohib teha vigu?
Jah, Transpordiameti teooriaeksamil on lubatud teatud hulk vigu (tavaliselt kuni 4 viga 40 küsimuse kohta, sõltuvalt kategooriast), kuid teatud teemablokkides (liiklusohutus) vigu ei tolereerita või on nende kaal suurem. Siiski ei tasu sellele lootma jääda.
Mis on suurim erinevus päriselu ja eksami vahel?
Päriselus on liiklus sujuv ja põhineb koostööl ning vahel ka reeglite “painutamisel” (nt kiiruse ületamine möödasõidul). Eksam on must-valge: kas reegel lubab või keelab. Eksam ei hinda viisakust (nt teise vahele laskmist peateel), vaid sõidueesõiguse juriidilist poolt.
Olulised detailid, mis tagavad edu
Et vältida nendesse konksudesse sattumist, tuleb muuta oma mõtlemist. Eksamiks valmistudes või oma teadmisi värskendades ärge piirduge ainult testide lahendamisega telefonis. Testid õpetavad teid sageli pähe õppima konkreetseid pilte, mitte reegleid. Kui pilti natuke muudetakse, on vastus vale.
Edu võti peitub Liiklusseaduse lugemises koos kommentaaridega. Mõistke “miks” mingi reegel kehtib. Näiteks, miks ei tohi asulasuolisel teel (kui kiiruspiirang on suurem kui 50 km/h) vasakpoolsesse ritta ilma põhjuseta minna? Sest see hoiab liikluse sujuvana ja jätab vasaku raja möödasõitudeks või vasakpööreteks. Kui mõistate loogikat, suudate lahendada ka kõige keerulisema konksuga küsimuse, mida Transpordiamet teile ette söödab. Tähelepanelikkus detailide suhtes – olgu selleks märk puu varjus või teekattemärgistuse värv – on see, mis teeb teist turvalise ja teadliku autojuhi.
