Elektriautode turg on viimastel aastatel läbinud tohutu muutuse, liikudes nišitoote staatusest massidesse. Kui veel kümmekond aastat tagasi peeti elektriautot pigem kalliks ja ebakindlaks eksperimendiks, siis tänaseks on järelturg täitunud usaldusväärsete ja taskukohaste mudelitega. Üha enam autojuhte Eestis vahetab oma vana bensiini- või diiselmootoriga sõiduki kasutatud elektriauto vastu, ajendatuna nii kütusehindade tõusust, keskkonnateadlikkusest kui ka madalamatest ülalpidamiskuludest. Kasutatud elektriauto ostmine erineb aga oluliselt sisepõlemismootoriga sõiduki soetamisest ning nõuab ostjalt täiesti uute tehniliste nüansside tundmist. See ei ole enam vaid õlilekete ja hammasrihma kontrollimine; see on sisenemine maailma, kus valitsevad kilovatid, tarkvaraversioonid ja elektrokeemia.
Kasutatud sõidukite turul on valik laiem kui kunagi varem, ulatudes varajastest Nissan Leafidest ja BMW i3-dest kuni moodsate Tesla ja Volkswageni mudeliteni. See mitmekesisus on küll tervitatav, kuid teeb õige valiku tegemise keerulisemaks. Paljud hirmud, mis inimestel seoses kasutatud elektriautodega tekivad, on seotud aku vastupidavuse ja laadimisvõimalustega. Oskuslikul kontrollimisel on võimalik leida järelturult pärl, mis teenib omanikku muretult aastaid, kuid teadmatus võib viia kuluka remondini. Järgnevalt vaatame süvitsi viit kõige kriitilisemat aspekti, mida iga ostuhuviline peaks enne tehingu sõlmimist kontrollima.
1. Aku tervis (SOH) on kõige kriitilisem näitaja
Elektriauto kõige kallim komponent on kahtlemata selle kõrgepingeaku. Kui sisepõlemismootoriga auto puhul on südameks mootor, siis elektriauto puhul on selleks aku. Kasutatud auto puhul ei ole oluline mitte ainult läbisõit, vaid aku tegelik seisukord ehk State of Health (SOH). See protsent näitab, kui palju energiat suudab aku mahutada võrreldes sellega, kui see oli uus.
Lihtsalt armatuurlaual kuvatavat sõiduulatust (nn “range”) ei tasu pimesi usaldada, kuna see, mida autoarvuti ennustab (sageli kutsutakse seda inglise keeles Guess-O-Meter), sõltub viimaste sõitude stiilist, välistemperatuurist ja kliimaseadme kasutusest. Enne ostu tuleks kindlasti teha järgmised sammud:
- Küsige diagnostikaraportit: Paluge müüjal esinduses või spetsialiseerunud töökojas teha aku mahtuvuse test. Tulemus antakse tavaliselt protsentides. Üldiselt loetakse akut heas korras olevaks, kui SOH on üle 80-85%. Alla 70% jäänud aku puhul tuleb arvestada juba märgatavalt vähenenud sõiduulatusega.
- Kasutage OBDII seadet ja äppi: Teatud mudelite puhul (nt Nissan Leaf, BMW i3) on võimalik odava OBDII lugeja ja nutirakenduse (nt LeafSpy) abil ise aku tervist kontrollida. See näitab ära ka nõrgad elemendid akupakis.
- Uurige laadimisajalugu: Sage kiirlaadimine (DC laadimine) koormab akut ja kiirendab selle degradeerumist rohkem kui aeglane kodune laadimine. Kui autot on kasutatud peamiselt taksona ja laetud vaid kiirlaadijates, võib aku seisukord olla kehvem kui sama läbisõiduga eraisiku autol.
2. Laadimisstandardid ja pardalaadija võimekus
Kõik elektriautod ei lae võrdse kiirusega ja see võib igapäevaelus tekitada suurt frustratsiooni. Eriti oluline on see aspekt vanemate kasutatud autode puhul. Tuleb teha vahet kahel laadimisviisil: vahelduvvool (AC) ehk tavalaadimine ja alalisvool (DC) ehk kiirlaadimine.
Koduse laadimise puhul on määravaks auto pardalaadija (On-Board Charger) võimsus. See on komponent auto sees, mis muundab võrguvoolu akule sobivaks. Siin on suured erinevused:
- 1-faasiline laadija (3,3 kW või 6,6 kW): Levinud vanematel Aasia päritolu autodel (nt vanemad Nissan Leafid, Kia Soul EV). Eestis, kus kodumajapidamised on valdavalt 3-faasilise ühendusega, on see ebaefektiivne, kuna laadimine võtab kaua aega, isegi kui teil on võimas Wallbox.
- 3-faasiline laadija (11 kW või 22 kW): See on Euroopa standard ja Eestis eelistatuim variant (nt Tesla, BMW i3, uuemad Renault Zoe mudelid). 11 kW pardalaadija võimaldab keskmise aku täis laadida üleöö (umbes 4-6 tunniga).
Samuti kontrollige kiirlaadimispesa tüüpi. Euroopas on standardiks kujunenud CCS (Combo). Vanematel Jaapani autodel on aga CHAdeMO standard. Kuigi CHAdeMO laadijaid Eestis veel leidub, siis uute laadimisjaamade ehitamisel eelistatakse selgelt CCS-i, mis võib tulevikus CHAdeMO autode omanike elu keerulisemaks teha.
3. Veermik ja pidurid: elektriauto spetsiifilised kulumismärgid
Levinud müüt on, et elektriautod ei vaja hooldust. Kuigi mootoriõli vahetama ei pea, on elektriautodel oma spetsiifilised kulumiskohad, mida kasutatud auto puhul kontrollima peab.
Esiteks on elektriautod akupaki tõttu oluliselt raskemad kui nende sisepõlemismootoriga analoogid. See lisaraskus paneb suurema koormuse vedrustusele, puksidele ja amortisaatoritele. Proovisõidul kuulake tähelepanelikult kolinaid ja naginaid veermikus, eriti ebatasasel teel sõites.
Teiseks on kriitiliseks kohaks pidurid. Kuna elektriautod kasutavad pidurdamiseks suures osas elektrimootorit (rekuperatsioon), siis tavapidureid kasutatakse harva. See on küll hea piduriklotside kulumise seisukohast, kuid põhjustab meie kliimas piduriketaste roostetamist ja pidurisadulate kinnijäämist. Roostes pidurikettad ei läbi tehnoülevaatust ja nende vahetamine võib olla ootamatult kulukas. Vaadake kindlasti läbi velgede piduriketaste seisukorda – kui need on tugevalt roostes või vagudega, on see ohumärk.
4. Tarkvara ja soojuspumba olemasolu
Moodne elektriauto on sisuliselt ratastel arvuti. Kasutatud autot ostes on oluline kontrollida, kas auto tarkvara on ajakohane ja kas kõik elektroonilised funktsioonid töötavad. Erinevalt vanadest autodest, kus multimeedia oli teisejärguline, juhib elektriautos ekraan sageli ka laadimise ajastamist, kliimaseadme tööd ja sõidurežiime.
Eesti kliimas on äärmiselt oluline detail soojuspump. See on seade, mis kütab salongi palju energiasäästlikumalt kui tavaline elektriline küttekeha. Soojuspumbaga auto sõiduulatus talvel võib olla 20-30% suurem kui ilma selleta autol. Paljudel mudelitel (nt VW e-Golf, varasemad Tesla Model 3-d) oli soojuspump lisavarustuses, seega veenduge, et konkreetsel isendil see peal oleks. Ilma soojuspumbata elektriauto sobib Eestis pigem vaid linnasõitudeks.
Lisaks kontrollige nutirakenduse (äpi) toimimist. Võimalus autot distantsilt eelsoojendada või jahutada on elektriauto üks suurimaid mugavusi. Mõnedel vanematel mudelitel, mis kasutasid 2G või 3G võrke, võib see funktsionaalsus olla tänaseks kadunud või vajab kallist riistvara uuendust.
5. Garantii kehtivus ja avariilisus
Enamik autootjaid annab akule pikema garantii kui autole endale – tavaliselt on see 8 aastat või 160 000 kilomeetrit. Ostes 4-5 aasta vanuse elektriauto, on teil sageli veel mitu aastat akugarantiid järel. Siiski on siin konks: garantii kehtib vaid juhul, kui autot on korrapäraselt hooldatud ja ajalugu on kontrollitav.
Veelgi olulisem on kontrollida avariilisust. Elektriauto akupakk asub tavaliselt auto põhja all ja on osa auto kandekonstruktsioonist. Isegi “väike” avarii, mis on saanud löögi põhja alla või küljele, on võinud kahjustada aku korpust või jahutussüsteemi. Selline kahjustus võib ilmneda alles hiljem või põhjustada äärmuslikul juhul tuleohtu. Seega on VIN-koodi päring ja põhjalik taustakontroll elektriauto puhul veelgi kriitilisem kui tavaauto puhul.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kui palju väheneb elektriauto sõiduulatus talvel?
Talvel väheneb elektriauto sõiduulatus märgatavalt, sõltuvalt temperatuurist ja sõidustiilist tavaliselt 20–40%. Soojuspumbaga varustatud autod kaotavad vähem sõiduulatust. Peamised energiakulutajad on salongi kütmine ja külma aku soojendamine.
Kas elektriauto akut peab mingil hetkel vahetama ja kui palju see maksab?
Tervet akupakki vahetatakse harva ja see on väga kallis (tuhandeid eurosid). Enamasti vahetatakse vaid vigaseid mooduleid, mis on oluliselt soodsam. Tänapäevased akud on loodud kestma kogu auto eluea (300 000 – 500 000 km), kaotades aja jooksul vaid osa oma mahutavusest.
Kas ma saan kasutatud elektriautot laadida tavalisest 220V pistikupesast?
Jah, kõiki elektriautosid saab laadida tavalisest kodusest pistikupesast (Schuko), kuid see on väga aeglane (umbes 10-15 km sõiduulatust tunnis). Igapäevaseks kasutamiseks on rangelt soovitatav paigaldada spetsiaalne kodulaadija (Wallbox), mis on kiirem ja ohutum.
Kas elektriauto hooldus on kallim kui bensiiniautol?
Üldjuhul on elektriauto korraline hooldus odavam, kuna vahetatavaid osi on vähem (pole õli, filtreid, rihmasid, küünlaid). Siiski võivad spetsiifilised remonditööd (nt elektroonika või aku jahutussüsteem) olla kulukad ja nõuavad spetsialistide sekkumist.
Kasutatud elektriauto likviidsus ja järelturg tulevikus
Ostes kasutatud elektriautot, tasub juba ette mõelda selle müügile tulevikus. Tehnoloogia areneb selles sektoris äärmiselt kiiresti. Täna moodsana tunduv 300-kilomeetrine sõiduulatus võib viie aasta pärast tunduda vähene, kui uued standardid on 600-800 kilomeetrit. Seetõttu säilitavad oma väärtust paremini mudelid, millel on aktiivne soojusjuhtimisega aku (vedelikjahutus), CCS kiirlaadimisvõimekus ja tarkvara uuendamise tugi.
Nõudlus kasutatud elektriautode järele kasvab prognooside kohaselt ka järgnevatel aastatel, eriti arvestades Euroopa Liidu kliimaeesmärke ja automaksude võimalikku rakendumist. Hästi hoitud, dokumenteeritud ajalooga ja korraliku akuga elektriauto on ka aastate pärast väärtuslik vara. Olles teadlik ostja ja kontrollides ülaltoodud viite punkti, ei ole kasutatud elektriauto ostmine enam loterii, vaid tark ja kalkuleeritud investeering tuleviku mobiilsusesse.
