Viimaste kuude jooksul on Eesti autoturul toimunud märkimisväärsed muutused, mis peegelduvad selgelt Transpordiameti statistikast. Kui tavapäraselt on kasutatud autode turg liikunud üsna stabiilses rütmis, sõltudes hooajalisusest ja üldisest majanduslikust kindlustundest, siis hiljutised andmed näitavad esmaste registreerimiste arvu järsku kasvu. See fenomen ei ole tekkinud tühjale kohale, vaid on kombinatsioon mitmest tegurist, millest olulisim on inimeste soov ennetada planeeritavaid maksumuudatusi ning vajadus soetada sõiduk enne, kui selle ülalpidamine või arvele võtmine muutub oluliselt kulukamaks. Selline ostupaanika või kiirustamine on toonud kaasa olukorra, kus automüügiplatsid tühjenevad kiiremini, kui neid täita suudetakse, ning import välisriikidest on saanud sisse uue hoo.
Miks just nüüd on tekkinud registreerimiste laviin?
Peamine mootor, mis praegust turusituatsiooni käitab, on kahtlemata mootorsõidukimaks ja sellega seotud registreerimistasu. Tarbijad on teadlikud, et uue seaduse jõustumisel muutub paljude, eriti vanemate ja võimsamate sisepõlemismootoriga autode esmane registreerimine Eestis märkimisväärselt kallimaks. See on tekitanud olukorra, mida võib nimetada “aknaefektiks” – inimesed üritavad ära kasutada aega, mil kehtivad veel vanad reeglid.
Lisaks maksudele mõjutab otsuseid ka üldine majanduslik olukord. Uute autode hinnad on viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud, samuti on tarneraskused küll leevenenud, kuid intressimäärad (Euribor) on muutnud liisingud kallimaks. See suunab paljud ostjad, kes varem oleksid vaadanud salongist uue sõiduki poole, hoopis järelturule. Kasutatud auto, mis on toodud Euroopast, pakub sageli paremat hinna ja kvaliteedi suhet, eriti kui arvestada koheselt kättesaadavat sõidukit.
Importautode osakaal ja päritoluriigid
Suur osa registreerimiste hüppest tuleneb just imporditud kasutatud autodest. Eesti autipark on ajalooliselt tuginenud Lääne-Euroopast toodud sõidukitele ja see trend on hetkel süvenemas. Peamised riigid, kust autosid tuuakse, on endiselt:
- Saksamaa: Suurim turg, lai valik ja üldiselt hästi hooldatud autod, kuigi läbisõidud võivad olla suured.
- Rootsi: Populaarne tänu usaldusväärsele ajaloole ja heale varustusele (nt talvepaketid), kuid miinuseks võib olla korrosioonioht soolatud teede tõttu.
- Itaalia ja Prantsusmaa: Sageli toob sealt autosid just nende kere hea seisukorra tõttu, kuna kliima on pehmem, kuid hooldusajalugu võib olla lünklik.
Millised automargid troonivad edetabeli tipus?
Vaadates esmaste registreerimiste statistikat markide lõikes, joonistub välja eestlastele omane maitse. Eelistatakse kas praktilist vastupidavust või Saksa preemiumklassi mugavust. Huvitav on jälgida, et vaatamata rohepöördele ja elektriautode propageerimisele, moodustavad suure osa impordist endiselt diiselmootoriga sõidukid.
Kõige populaarsemate markide hulgas on kindla koha sisse võtnud Volkswagen. See ei ole üllatav, arvestades mudelite nagu Passat ja Golf laia levikut ja varuosade kättesaadavust. Volkswagenit peetakse sageli “rahvaautoks” selle kõige otsesemas tähenduses – see on piisavalt mugav, kuid ülalpidamiskuludelt vastuvõetav.
Teisel ja kolmandal kohal võitlevad sageli Audi ja BMW. Eestlase armastus Saksa “kolmiku” (lisaks Mercedes-Benz) vastu on vankumatu. BMW 5. seeria ja Audi A6 on järelturul ühed nõutumad mudelid. Nende autode puhul mängib rolli staatus, sõidumugavus ja kvaliteetne siseviimistlus. Samas on just need margid ka kõige suurema riskigrupiga, kui rääkida läbisõidu kerimisest või varjatud avariilisusest.
Neljandana väärib kindlasti mainimist Toyota. Kui Saksa autod ostetakse emotsiooni ja mugavuse ajel, siis Toyota (eriti Avensis ja RAV4) valitakse ratsionaalsetel kaalutlustel. Toyota maine kui “pommikindel” ja harva lagunev auto teeb sellest turvalise valiku järelturul, kus garantiid enamasti puuduvad.
Riskid kasutatud auto toomisel ja registreerimisel
Kuigi statistika näitab registreerimiste arvu kasvu, ei tähenda see, et kõik ostud oleksid õnnestunud. Kiirustades tehtud otsused toovad sageli kaasa probleeme. Kasutatud auto ostmine välismaalt on alati seotud riskidega, mida kohalik ostja peaks teadvustama.
- Läbisõidu manipuleerimine: See on endiselt Euroopa järelturu üks suurimaid probleeme. Hinnanguliselt on iga kolmanda Eestisse imporditud kasutatud auto läbisõitu muudetud. See tähendab ostjale ootamatuid remondikulusid ja auto tegeliku väärtuse langust.
- Avariiline ajalugu: Paljud “otse Saksamaalt” saabunud autod on tegelikult osalenud rasketes avariides, taastatud odavalt (nt Leedus või Poolas) ja müüakse siin kui “avariivabasid”.
- Varjatud tehnilised vead: Kaasaegsed diiselmootorid on keerulised. Probleemid kübemefiltrite (DPF), pihustite või turbodega võivad maksta tuhandeid eurosid. Müügi eel nullitud veakoodid võivad peita tõsiseid puudusi, mis avalduvad alles sadade kilomeetrite pärast.
Enne registreerimist peab auto läbima Transpordiameti büroos registreerimiseelse nõuetele vastavuse kontrolli. See ei ole põhjalik tehniline ülevaatus, vaid kontrollitakse dokumente, VIN-koodi ja üldist vastavust. Tehnoseisundi süvakontroll jääb ostja enda vastutusele ja seda tuleks kindlasti teha sõltumatus töökojas enne raha üleandmist.
Kuidas mõjutab tulevane automaks järelturgu?
Palju on räägitud sellest, kuidas automaks muudab turgu. On selge, et suure CO2 heitmega sõidukite toomine muutub ebamõistlikult kalliks. See puudutab eriti vanemaid maastureid ja suurema mootoriga luksusautosid, mis on praegu järelturul veel taskukohased.
Tulevikus näeme tõenäoliselt kahte suunda:
- Väikeautode ja hübriidide hinnatõus: Kuna nende registreerimistasu ja aastamaks on madalamad, suureneb nõudlus nende järele, mis omakorda kergitab hindu.
- Eesti-sisese turu lukustumine: Juba Eestis arvel olevad vanemad autod muutuvad väärtuslikumaks kaubaks, kuna nende omanikuvahetus on (sõltuvalt lõplikust seadusest) odavam kui samaväärse auto riiki toomine. See võib pikendada Eesti autopargi keskmist eluiga veelgi, mis on vastuolus maksu algse keskkonnaalase eesmärgiga.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas praegu on õige aeg kasutatud auto ostmiseks?
Kui plaanite soetada suurema heitgaasinäiduga autot (nt vanem diisel või võimas bensiinimootor), on praegu ilmselt rahaliselt soodsam see ära teha ja arvele võtta, et vältida tulevast registreerimistasu. Ökonoomsemate autode puhul ei pruugi kiirustamine olla nii kriitiline.
Milliseid dokumente on vaja välismaalt toodud auto registreerimiseks?
Vajate sõiduki originaalregistreerimistunnistust (mõlemad pooled, kui on kaheosaline), ostu-müügi lepingut (või arvet), mis tõendab omandiõiguse üleminekut, ning isikut tõendavat dokumenti. Auto peab olema füüsiliselt ette näidata Transpordiameti büroos.
Kuidas kontrollida välismaalt toodud auto ajalugu?
Kõige kindlam on kasutada VIN-koodi põhiseid andmebaase (nagu CarVertical või margiesinduse ajalugu). Lisaks tasub küsida müüjalt hooldusraamatut ja võimalusel kontakteeruda välismaise müüjaga või kontrollida päritoluriigi maanteeameti andmebaase (nt Rootsi või Taani avalikud registrid).
Mis juhtub, kui ma ei võta autot kohe arvele?
Eestis on kohustus sõiduk registreerida 5 tööpäeva jooksul pärast selle kasutusele võtmist. Kui jätate auto registreerimata ja seadusandlus vahepeal muutub, peate maksma registreerimise hetkel kehtivaid (potentsiaalselt kõrgemaid) tasusid.
Soovitused enne lõpliku valiku tegemist
Olenemata sellest, kas statistika näitab tõusu või langust, on autoost üks suuremaid väljaminekuid pere eelarves. Praeguses turusituatsioonis, kus valik on lai, kuid hinnad ja tulevased maksud tekitavad ebakindlust, on kaine mõistus parim nõuandja. Ärge laske end mõjutada ainult üldisest ostupaanikast – iga auto ei ole hea investeering, isegi kui see õnnestub enne maksumuudatusi arvele saada.
Oluline on pöörata tähelepanu auto hilisemale likviidsusele. Ostes praegu väga suure kütusekuluga ja kõrge heitmega sõiduki, võite küll säästa registreerimisel, kuid hiljem võib selle auto müümine olla äärmiselt keeruline, kuna potentsiaalne uus omanik ei soovi maksta kõrget aastamaksu. Seega tasub vaadata tulevikku: eelistada tuleks bensiinihübriide, väiksema kubatuuriga turbobensiinimootoreid või tõestatud vastupidavusega diiselmootoreid, mis vastavad vähemalt Euro 6 saastenormidele. Turvaline valik on alati kontrollitud ajalooga auto, mille tehniline seisukord on fikseeritud pädevas töökojas, mitte vaid müüja sõnade põhjal.
