Kasutatud auto soetamine on paljude inimeste jaoks üks suurimaid rahalisi väljaminekuid koduostu järel. See protsess on sageli täis emotsioone, lootust leida ideaalne sõiduk ja paraku ka hirmu petta saada. Müügikuulutused on tihti ilustatud, fotod on tehtud parimate nurkade alt ning müügimehe jutt veenab, et tegemist on „kirikuõpetaja pühapäevaautoga“. Reaalsus võib aga olla hoopis teine. Peidus võivad olla tagasikeritud läbisõit, varjatud avariid või tehnilised probleemid, mis muudavad soodsa ostu kiiresti rahaliseks mustaks auguks. Õnneks on Eesti digiriigi võimekused autoostjate poolel, pakkudes tasuta ja lihtsasti ligipääsetavaid tööriistu sõiduki mineviku uurimiseks. Enne rahakoti avamist on kriitilise tähtsusega teha põhjalik eeltöö, mis algab internetist.
Miks on taustakontroll tänapäeval vältimatu?
Autoturg on viimastel aastatel muutunud üha keerulisemaks. Kasvav nõudlus ja tarneahelate probleemid on tõstnud kasutatud autode hindu, mis omakorda on meelitanud turule ebaausaid müüjaid, kes üritavad rasketest aegadest kasu lõigata. Statistika näitab, et märkimisväärne osa müügil olevatest kasutatud sõidukitest on mingil viisil manipuleeritud ajalooga.
Kõige levinumad probleemid, millega ostjad silmitsi seisavad, on järgmised:
- Odomeetri näidu võltsimine: See on endiselt üks levinumaid pettusi. Väiksem läbisõit võimaldab küsida auto eest kõrgemat hinda, kuid ostja jaoks tähendab see ootamatuid hoolduskulusid, kuna tegelik kulumine on suurem.
- Varjatud avariilisus: Paljud “avariivabadena” reklaamitud autod on tegelikult osalenud rasketes liiklusõnnetustes. Halvasti taastatud auto kere võib olla ohtlik ja roostetada kiiremini.
- Probleemid dokumentatsiooniga: Sõidukil võivad olla peal keelumärked, see võib olla tagaotsitav või sellel puudub kehtiv ülevaatus ja kindlustus.
- Kasutusotstarve: Auto, mis on aastaid sõitnud taksona, on saanud kordades suuremat koormust kui tavaautod, isegi kui läbisõitu on muudetud.
Transpordiameti (endine Maanteeamet) e-teeninduse võimalused
Eestis on autoostja elu tehtud võrreldes paljude teiste riikidega äärmiselt lihtsaks. Riiklik liiklusregister, mida haldab Transpordiamet (rahvasuus endiselt tuntud kui Maanteeamet), on avalik andmebaas, mis võimaldab igaühel kontrollida Eestis registreeritud sõiduki tausta. See on esimene ja kõige olulisem samm, mida peaks tegema juba enne müüjaga kohtumist.
Päringu tegemiseks ei ole vaja sisse logida ega maksta teenustasu. Piisab vaid kahest andmekillust, mis on tavaliselt müügikuulutuses nähtavad:
- Sõiduki registreerimismärk (numbriplaat).
- Sõiduki tehasetähis ehk VIN-kood.
Kuigi numbriplaadi järgi saab kätte üldised andmed, on VIN-koodi kasutamine alati kindlam. VIN-kood on auto unikaalne “isikukood”, mis ei muutu (erinevalt numbrimärgist). Kui müüja keeldub kuulutuses või telefonis VIN-koodi avaldamast, on see esimene ja väga tõsine ohumärk. Ausal müüjal pole põhjust auto identiteeti varjata.
Milliseid andmeid registrist otsida ja kuidas neid tõlgendada?
Transpordiameti taustakontrolli lehele sisenedes avaneb suur hulk tehnilisi andmeid. Kogenematu silm võib seal eksida, kuid tegelikkuses on mõned kindlad sektsioonid, millele tuleks erilist tähelepanu pöörata.
Tehnoülevaatuste ajalugu ja läbisõit
See on vaieldamatult kõige väärtuslikum osa registrist. Iga kord, kui auto käib Eestis korralisel tehnoülevaatusel, fikseeritakse selle läbisõit. Graafik või tabel, mis näitab läbisõidu kasvu ajas, peab olema loogiline ja tõusev.
Mida jälgida? Kui näete graafikus järsku langust või aastatepikkust paigalseisu, on suure tõenäosusega tegemist odomeetri kerimisega. Samuti tasub vaadata ülevaatuse tulemusi. Kui autol on korduvalt olnud “korduvülevaatus määratud” staatus, viitab see sellele, et omanik ei ole auto eest hoolitsenud ja on proovinud läbi saada minimaalsete kuludega. Sagedased vead pidurites, veermikus või heitgaasides võivad viidata üldisele halvale seisukorrale.
Omanike vahetused ja kasutajad
Auto omanike ajalugu räägib sõiduki elust rohkem kui oskaks arvata. Kuigi isikuandmete kaitse seaduse (GDPR) tõttu ei näe te eelmiste omanike nimesid, näete te juriidilist staatust (era- või juriidiline isik) ja vahetuste kuupäevi.
Kui autot on viimase aasta jooksul müüdud kolm või neli korda, on see äärmiselt kahtlane. Miks keegi ei taha seda autot pidada? Kas sellel on mingi kallis ja lahendamatu tehniline viga? Samuti tasub olla tähelepanelik, kui auto on pikalt kuulunud juriidilisele isikule – see võib, kuid ei pruugi viidata firmaautole või rendiautole.
Sõiduki päritolu ja esmane registreerimine
Oluline on teha vahet “esmasel registreerimisel” ja “esmasel registreerimisel Eestis”. Müügikuulutuses võib olla kirjas aasta 2018, kuid see võib tähendada aega, mil auto toodi Eestisse, samas kui auto tegelik väljalaskeaasta on 2015. Registriandmed toovad selle selguse majja. Eestis uuena ostetud autode ajalugu on reeglina paremini jälgitav kui imporditud autode oma.
Liikluskindlustuse Fondi (LKF) päring – teine pool tõest
Transpordiameti andmebaas on suurepärane, kuid see ei näita reeglina avariide ajalugu (kui just avarii tõttu pole autot arvelt maha võetud). Siinkohal tuleb appi Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) koduleht.
Sisestades sinna sõiduki numbri või VIN-koodi, saate näha kõiki Eestis toimunud kindlustusjuhtumeid, milles antud sõiduk on osalenud. See info on kulla hinnaga:
- Osaleja roll: Kas auto oli avarii põhjustaja või kannataja?
- Kahju suurus: LKF näitab sageli kahjusumma suurusjärku. Kui remondikalkulatsioon oli 500 eurot, oli ilmselt tegu kriimustusega. Kui aga summa on 10 000 eurot, oli tegemist väga tõsise avariiga, mis võis kahjustada auto turvakonstruktsioone.
- Toimumise aeg: Värske avarii võib seletada, miks auto on äkitselt müüki pandud.
Oluline on meeles pidada, et LKF andmebaas kajastab ainult neid juhtumeid, mis on ametlikult kindlustuses fikseeritud. Kui kokkulepe tehti “sularahas kohapeal” või kui auto sõitis kraavi ja omanik remontis selle ise, siis märget ei teki.
Piirangud ja mida e-teenindus ei näita
Kuigi Eesti registrid on väga läbipaistvad, ei ole need kõikvõimsad. Ostjana peate mõistma süsteemi piiranguid, et mitte langeda valesse turvatundesse.
Suurim “pimeala” on välismaalt toodud autod. Kui auto on toodud Saksamaalt, Leedust või Belgiast ja see registreeritakse Eestis täna, siis algab selle digitaalne ajalugu Transpordiametis tänasest päevast. Varasema ajaloo kohta (mis toimus päritoluriigis) Eesti riiklik register infot ei anna. Sellisel juhul on hädavajalik kasutada rahvusvahelisi VIN-koodi kontrolli teenuseid (nagu CarVertical või AutoDNA) või küsida müüjalt päritolumaa hooldusraamatut ja väljavõtteid.
Samuti ei näita register auto hetke tehnilist seisukorda. Ülevaatus võis olla läbitud pool aastat tagasi ausalt, kuid vahepeal on võinud mootoris tekkida rike või käigukast hakata tõrkuma. Digitaalne taustakontroll on filter, mitte garantii.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas Transpordiameti taustakontroll on tasuline?
Ei, sõiduki taustakontroll Transpordiameti e-teeninduses ja veebilehel on kõigile tasuta. Tuleb vaid teada sõiduki registreerimisnumbrit või VIN-koodi.
Kas ma näen eelmiste omanike nimesid ja telefoninumbreid?
Ei. Tulenevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest (GDPR) ei kuva register eraisikutest omanike nimesid ega kontaktandmeid. Näha on vaid see, kas omanik oli eraisik või ettevõte.
Miks puudub registris info läbisõidu kohta enne auto Eestisse toomist?
Riiklikud registrid ei ole omavahel täielikult ühendatud. Eesti Transpordiamet fikseerib läbisõidu alates hetkest, kui auto läbib Eestis esmase ülevaatuse või registreerimiseelne kontrolli.
Mida tähendab märge “Sõidukil on keelumärge”?
See on väga oluline hoiatus. Keelumärge (näiteks kohtutäituri poolt seatud) tähendab, et sõidukit ei saa ümber registreerida ehk te ei saa selle ametlikuks omanikuks enne, kui võlg on tasutud ja märge eemaldatud. Sellist autot ei tohiks osta enne piirangu kadumist.
Kas taksona kasutatud autot saab registrist tuvastada?
Jah ja ei. Kui auto on olnud ametlikult registreeritud taksona (omab taksoveoluba), on see märge registris nähtav. Kui aga autot on kasutatud äpitaksona ilma nõuetekohase registreeringuta või rendiautona, ei pruugi spetsiifilist märget olla, kuigi sagedane omanikuvahetus või suur läbisõit võivad sellele viidata.
Järgmised tegevused puhta tausta korral
Kui olete Transpordiameti ja Liikluskindlustuse Fondi andmebaasid läbi kamminud ja kõik tundub korrektne – läbisõit on loogiline, avariisid pole või on need väikesed, ning omanike ajalugu on stabiilne –, siis olete läbinud esimese olulise etapi. Siiski ei tähenda see, et võite kohe raha üle kanda.
Puhas paberimajandus annab rohelise tule auto füüsiliseks kontrollimiseks. Leppige müüjaga kokku kohtumine ja proovisõit. Järgmine samm peaks kindlasti olema ostueelse kontrolli teostamine usaldusväärses autoteeninduses või esinduses. Spetsialist suudab tuvastada vigu, mida andmebaas ei näita: mootori ebaühtlane töö, kulunud puksid, lekkiv kliimaseade või peatselt vahetust vajav hammasrihm. Digitaalne kontroll kaitseb mineviku eest, tehniline kontroll aga tuleviku kulutuste eest. Kombineerides riiklikud andmebaasid reaalse tehnilise ülevaatusega, minimeerite riski osta “põrsas kotis” ja suurendate tõenäosust leida auto, mis teenib teid ustavalt aastaid.
