Auto juhtimine on paljudele meist igapäevane tegevus, mis on aastate jooksul muutunud üha mugavamaks mitte ainult sõidukite tehnoloogia, vaid ka bürokraatia vähenemise tõttu. Veel kümmekond aastat tagasi oli autojuhil kohustuslik kaasas kanda tervet pakki dokumente: juhiluba, sõiduki registreerimistunnistust, kindlustuspoliisi ja vajadusel volikirja. Kui mõni neist paberitest koju ununes, võis politseikontroll lõppeda ebameeldiva trahviga. Tänapäeva digitaalses Eestis on olukord märgatavalt muutunud, tekitades autojuhtides aga endiselt segadust. Transpordiamet ja Politsei- ja Piirivalveamet saavad pidevalt küsimusi selle kohta, millised dokumendid peavad füüsiliselt autos olema ja millised võib rahuliku südamega koju jätta. Segaduse hajutamiseks vaatame detailselt läbi kehtivad nõuded, erisused ja olukorrad, kus paberist registreerimistunnistus on endiselt asendamatu.
Liiklusseadus ja digitaalne võimekus Eestis
Eesti on tuntud oma e-riigi lahenduste poolest ja see kajastub otseselt ka liikluses. Kehtiva liiklusseaduse kohaselt ei pea Eestis väljastatud juhiloa ja Eestis registreeritud mootorsõiduki juhtimisel juhiluba ega sõiduki registreerimistunnistust riigisiseselt üldjuhul kaasas olema. See muudatus on tehtud võimalikuks tänu sellele, et politseipatrullidel on operatiivne ligipääs liiklusregistri andmebaasile.
Kui politsei peab sõiduki kinni, kontrollitakse juhi isikusamasust isikut tõendava dokumendi alusel (näiteks ID-kaart või pass). Süsteemi kaudu näeb ametnik koheselt, kas juhil on kehtiv juhtimisõigus, kas sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Seega, kui sõidate oma isikliku autoga marsruudil Tallinn-Tartu, ei ole teil vaja niinimetatud “tehnilist passi” füüsilisel kujul taskus hoida, eeldusel, et nii juht kui ka sõiduk on kantud Eesti liiklusregistrisse.
Millal on registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik?
Kuigi riigisiseselt on reeglid leebed, eksisteerib mitmeid stsenaariume, kus paberil registreerimistunnistus (tavaliselt selle I osa) peab kindlasti kaasas olema. Transpordiamet rõhutab, et teadlikkus nendest eranditest aitab vältida sekeldusi nii Eestis kui ka välismaal.
1. Sõitmine väljapoole Eestit
See on kõige olulisem reegel, mida paljud juhid kipuvad unustama. Digitaalne kontrollivõimekus kehtib ainult Eesti Vabariigi territooriumil. Niipea, kui ületate riigipiiri – olgu selleks siis sõit naaberriikidesse Lätti või Soome või kaugemale Euroopasse – peab sõiduki registreerimistunnistuse originaaldokument füüsiliselt kaasas olema. Välisriigi politseil ega piirivalvel ei ole ligipääsu Eesti andmebaasidele, et kontrollida sõiduki andmeid elektrooniliselt.
Välismaal sõites peab juhil olema ette näidata:
- Kehtiv juhiluba (mitte ainult ID-kaart);
- Sõiduki registreerimistunnistus (I osa);
- Vajadusel liikluskindlustuse poliis või roheline kaart (sõltuvalt sihtriigist).
2. Välismaal registreeritud sõidukid
Kui juhite Eestis sõidukit, mis on registreeritud mõnes teises riigis (näiteks rendiauto välismaalt või sugulase auto teise riigi numbrimärkidega), peab teil alati kaasas olema selle sõiduki registreerimistunnistus. Eesti liiklusregister ei sisalda automaatselt andmeid välisriikide sõidukite kohta ning politseil on vaja veenduda sõiduki legaalsuses paberil dokumendi alusel.
3. Maastikusõidukid ja eriolukorrad
Erisused võivad kehtida ka teatud tüüpi sõidukite puhul, mis ei osale tavaliikluses samadel alustel või mille andmed ei pruugi olla registris reaalajas kajastatud samal viisil. Samuti on soovitatav hoida dokumente kaasas, kui tegelete sõiduki müügiga või vormistate tehinguid, kus andmete kontrollimine kohapeal on vajalik.
Kes on sõiduki omanik ja kes vastutav kasutaja?
Üks sagedasemaid küsimusi puudutab olukorda, kus roolis ei ole sõiduki omanik. Eestisisesel sõidul ei ole vaja volikirja ega registreerimistunnistust, kui juht ei ole omanik, tingimusel, et auto pole varastatud ja juhil on juhtimisõigus. Siiski on siin üks oluline nüanss: vastutav kasutaja.
Kui kasutate sõidukit regulaarselt (näiteks liisinguauto või tööandja auto), peaks teie nimi olema kantud registreerimistunnistusele vastutava kasutajana. See on oluline mitmel põhjusel:
- Kiiruskaamerate trahvid saadetakse registris olevale vastutavale kasutajale;
- Kindlustusjuhtumite lahendamine võib olla lihtsam;
- Piiriületusel (eriti mitte-Schengeni riikidesse nagu Venemaa) on vastutava kasutaja märge registreerimistunnistusel sageli hädavajalik, et vältida vajadust notariaalse volikirja järele.
Kaubavedu ja ohtlikud veosed
Eraldi kategooria moodustavad kommertsveod. Veoautojuhtidel ja professionaalsetel autojuhtidel on dokumentatsiooni osas märksa rangemad nõuded. Lisaks tavapärasele registreerimistunnistusele (mis peab rahvusvahelistel vedudel alati kaasas olema) reguleerivad nende tegevust autoveoseadus ja rahvusvahelised konventsioonid.
Kaubaveol peavad sõltuvalt veose iseloomust ja marsruudist olema kaasas:
- Sõiduki ja haagise registreerimistunnistused;
- Veoselehed ja saatedokumendid;
- Sõidumeeriku andmed ja juhikaart;
- Ohtlike veoste korral ADR-tunnistus ja vastav varustus.
Siin ei piisa vaid digitaalsest lahendusest, kuna kontrollorganid (Tööinspektsioon, Transpordiamet, Politsei) vajavad kohest ülevaadet veose ja tööaja nõuete täitmisest.
Mis on registreerimistunnistuse I ja II osa?
Oluline on teha vahet kahel erineval paberil, mida rahvakeeli kutsutakse “tehniliseks passiks”. Transpordiamet väljastab sõiduki registreerimisel tunnistuse, mis võib koosneda kahest osast:
- Osa I (Tehniline osa): See on dokument, mis on mõeldud kaasas kandmiseks (kui see on nõutav). See sisaldab andmeid sõiduki tehniliste parameetrite, ülevaatuse kehtivuse (vanematel vormidel), omaniku ja kasutaja kohta. Välismaale sõites peab kaasas olema just see osa.
- Osa II (Omaniku osa): See dokument kinnitab omandiõigust ja on vajalik sõiduki võõrandamiseks (müümiseks) või registritoimingute tegemiseks. Seda osa ei tohiks kunagi hoida autos. Kui auto varastatakse koos II osaga, on vargal lihtsam autot edasi müüa või legaliseerida. Hoidke II osa turvalises kohas kodus.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused kõige levinumatele küsimustele seoses sõiduki dokumentide kaasaskandmisega.
Kas ma võin näidata registreerimistunnistuse pilti oma nutitelefonist?
Eestisiseselt ei ole seda üldse vaja näidata, piisab isikut tõendavast dokumendist. Välismaal või olukorras, kus paber on nõutav, ei aktsepteerita reeglina dokumendi fotot ega koopiat. Ametnikul on vaja veenduda dokumendi ehtsuses (turvaelemendid, vesimärgid), mida ekraanilt teha ei saa.
Mis juhtub, kui ma sõidan Lätti ja unustan tehnilise passi koju?
Juriidiliselt on tegemist rikkumisega. Kui Läti politsei teid peatab, ei näe nad oma andmebaasist teie auto andmeid. Tulemuseks võib olla rahatrahv, sõiduki kinnipidamine kuni dokumentide esitamiseni või aeganõudev protsess, kus päringuid tehakse läbi rahvusvaheliste koostöökanalite. Riski vältimiseks kontrollige alati enne piiriületust dokumentide olemasolu.
Kas haagisel peab olema eraldi registreerimistunnistus kaasas?
Eestisiseselt kehtib haagisele sama reegel mis autole – kui haagis on Eesti registris, ei pea paberit kaasas olema. Välismaale sõites peab aga olema kaasas nii auto kui ka haagise registreerimistunnistuse originaal.
Kas rendiautoga sõites peab leping autos olema?
Liiklusseadus ei nõua otseselt rendilepingu kaasas kandmist Eestisisesel tavasõidul, kui rendifirma on kandnud teid vastutavaks kasutajaks või kui teil on omaniku (rendifirma) luba. Siiski on rendilepingu koopia või digitaalne versioon soovitatav vaidluste lahendamiseks. Välismaale rendiautoga sõites on kindlasti vajalik rendifirma kirjalik luba ja sõiduki dokumendid.
Mida teha, kui registreerimistunnistus on kadunud?
Kui olete dokumendi kaotanud, saate Transpordiameti e-teeninduses tellida duplikaadi. Uus dokument saadetakse posti teel. Kuni uue dokumendi saabumiseni võite Eestis sõita (sest andmed on registris), kuid välismaale sõita ei tohi.
Praktilised soovitused sujuvaks liiklemiseks
Kuigi digitaalne riik teeb elu mugavaks, on teatud olukordades “vana kooli” meetodid endiselt kõige kindlamad. Et vältida asjatuid sekeldusi teel olles, tasub järgida mõningaid lihtsaid põhimõtteid.
Esiteks, tehke endale harjumuseks kontrollida oma dokumentide kehtivust vähemalt kord aastas. Transpordiameti e-teenindus võimaldab teil igal ajal vaadata, millal lõppeb teie juhiloa kehtivus, millal on vaja minna tehnoülevaatusele või uuendada liikluskindlustust. Aegunud andmed registris on samaväärsed dokumentide puudumisega – politsei näeb süsteemist “punast tuld” ja teil ei ole õigust edasi sõita.
Teiseks, kui teie pere kasutab mitut autot või jagate autot elukaaslasega, veenduge, et registreerimistunnistuse I osa oleks kindlas kohas, kust see on vajadusel leitav. Paljud autojuhid hoiavad seda siiski autos (nt kindalaekas), et see oleks ootamatute välisreiside puhul kohe võtta. See ei ole keelatud, kuid see suurendab riski, et auto varguse korral saavad kurjategijad kaasa ka dokumendi. Turvalisem on hoida dokumenti rahakotis või kodus kindlas kohas, võttes selle kaasa vaid siis, kui plaanite sõitu väljapoole Eestit.
Lõpetuseks tasub meeles pidada, et tehnoloogia võib alt vedada. Harva, kuid siiski võib juhtuda, et andmeside on häiritud või registrid ei tööta. Sellistes olukordades on paberil dokument “kuldne võti”, mis tõestab teie õigusi koheselt ja vaieldamatult. Seega, kuigi kohustus paberit kaasas kanda on Eestis kadunud, on tark autojuht alati valmis erinevateks stsenaariumideks.
