Autojuhilubade saamine on paljude noorte ja ka täiskasvanute jaoks oluline eluline verstapost, mis tähistab iseseisvuse ja vabaduse algust. Kuigi autokool annab vajalikud baasteadmised ja sõiduoskused, jääb kohustuslikust sõidutundide mahust sageli väheks, et tunda end liikluses tõeliselt kindlalt ja turvaliselt. Siinkohal tuleb appi juhendajaga sõitmine, mis on suurepärane võimalus lihvida oma oskusi, koguda sõidukogemust ning valmistuda riiklikuks sõidueksamiks madalama stressitasemega. See on praktika, mis säästab raha lisatundide arvelt ja annab hindamatut kogemust erinevates liiklusolukordades, kuid enne rooli istumist on hädavajalik teha selgeks seadusandlikud nõuded, ohutusreeglid ja psühholoogilised aspektid.
Kes sobib sõidujuhendajaks ja millised on nõuded?
Paljud inimesed arvavad ekslikult, et igaüks, kellel on juhiluba taskus, võib istuda kõrvalistmele ja õpetada sõpra või last sõitma. Tegelikkuses on Transpordiamet kehtestanud juhendajale konkreetsed ja ranged nõuded, et tagada liiklusohutus. Juhendaja ei ole lihtsalt reisija, vaid juriidiliselt vastutav isik autos.
Selleks, et saada ametlikuks juhendajaks, peab isik vastama järgmistele tingimustele:
- Juhistaaž: Juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba olnud vähemalt viis aastat. See tagab, et õpetajal on piisavalt isiklikku kogemust, mida edasi anda.
- Kehtivad karistused puuduvad: Juhendajal ei tohi olla kehtivaid karistusi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ega muid raskeid liiklusrikkumisi, mis on sätestatud liiklusseaduses. Puhas taust on eelduseks, et algajale juhile ei anta edasi ohtlikke harjumusi.
- Registreerimine: Lihtsalt lubade olemasolust ei piisa. Juhendaja õigus tuleb vormistada Transpordiameti e-teeninduses või büroos. See on tasuta protseduur, kuid ilma selleta on sõitmine seaduse silmis ebaseaduslik.
Oluline on märkida, et juhendaja ei pea olema tingimata lapsevanem või sugulane. Juhendajaks võib olla ka elukaaslane, sõber või kolleeg, kui nad vastavad eeltoodud nõuetele. Registreering kehtib tavaliselt ühe aasta, mis on piisav aeg vajaliku sõidupraktika saamiseks.
Mida on vaja teada õpilasel?
Ka roolis istuvale õpilasele kehtivad kindlad reeglid. Juhendajaga sõitmine ei asenda autokooli, vaid täiendab seda. Seega ei saa nullist alustaja kohe koos isaga liiklusesse tormata.
Enne kui õpilane tohib koos juhendajaga tänavale minna, peavad olema täidetud järgmised tingimused:
- Õpilane peab olema läbinud autokoolis teooriakursuse ja esmase sõiduõppe. Tavaliselt tähendab see, et õpilane on omandanud sõiduki valitsemise põhivõtted ning tunneb liiklusreegleid.
- Õpilasel peab kaasas olema õpingukaart (või tunnistus), mis tõendab autokoolis õppimist või selle läbimist. See on dokument, mida politsei kontrollimise korral küsib.
- Õpilase vanus peab vastama seaduses sätestatud miinimumile (B-kategooria puhul võib juhendajaga sõitu alustada 17-aastaselt, teatud tingimustel ka varem, kuid eksamile pääseb alles täiskasvanuna).
Sõiduki ettevalmistamine ja nõuded autole
Sõiduauto, mida kasutatakse õppesõiduks, ei vaja ümberehitust ega topeltpedaalide paigaldamist (erinevalt autokooli autodest), kuid see peab vastama teatud ohutusnõuetele, et tagada nii õppija kui ka teiste liiklejate turvalisus.
Kõigepealt tuleb sõiduk tähistada. Auto esi- ja tagaosale tuleb kinnitada selgelt nähtavad õppesõiduki tunnusmärgid (roheline vahtraleht kirjaga “Õ”). Neid märke ei tohi segamini ajada algaja juhi märgiga (roheline vahtraleht ilma kirjta). “Õ” märk annab teistele liiklejatele teada, et roolis on inimene, kelle reaktsioonid ei pruugi olla veel lihvitud, ning kutsub üles suuremale kannatlikkusele.
Teine ja äärmiselt kriitiline nõue on lisapeegel. Juhendajal peab olema võimalus jälgida teed ja liiklust taha ning külgedele, ilma et ta peaks end pidevalt pöörama. Sisepeegel või spetsiaalne lisapeegel, mis kinnitub olemasoleva külgepeegli või esiklaasi külge, on kohustuslik. See annab juhendajale vajaliku vaatevälja ohtude ennetamiseks.
Loomulikult peab sõidukil olema kehtiv liikluskindlustus ja läbitud tehnoülevaatus. Soovitatav on kontrollida ka kaskokindlustuse tingimusi, sest tavapoliis ei pruugi alati katta õppesõidu käigus tekkinud kahjusid või võib omavastutus olla sellisel juhul suurem.
Vastutus ja juriidilised nüansid
Üks segasemaid ja olulisemaid punkte juhendajaga sõitmise juures on vastutus. Kes on juriidiliselt autojuht, kui roolis on õpilane, kuid kõrval istub juhendaja?
Liiklusseaduse kohaselt loetakse õppesõidu ajal juhiks juhendajat. See tähendab, et kui politsei peatab auto kiiruseületamise või muu rikkumise tõttu, vastutab üldjuhul juhendaja. Tema kohustus on jälgida, et õpilane peaks kinni liikluseeskirjadest. Samuti peab juhendaja olema kaine (nulltolerants alkoholile) ja ei tohi olla narkootiliste ainete mõju all.
Siiski on siin erandeid. Näiteks riikliku sõidueksami ajal loetakse juhiks eksamineeritavat (õpilast), mitte eksamineerijat. Kuid tavalisel harjutussõidul lasub vastutus ja trahvioht juhendajal. See paneb juhendajale suure koorma – ta peab olema valmis sekkuma (kasvõi käega rooli haarates või käsipidurit tõmmates), kui olukord muutub ohtlikuks, sest topeltpedaale tal kasutada ei ole.
Psühholoogia ja koostöö autos
Tehniliste nõuete kõrval on sama oluline, kui mitte olulisem, autos valitsev atmosfäär. Paljud perekonnad on tülitsenud just sõiduõppe käigus, sest ootused ja reaalsus ei lähe kokku. Vanemad kipuvad olema liiga kriitilised või vastupidi, liiga hirmul, mis kandub üle õpilasele.
Eduka juhendamise aluseks on rahu ja kannatlikkus. Siin on mõned soovitused sujuvaks koostööks:
- Leppige kokku suhtlusstiil: Enne sõidu alustamist leppige kokku, kuidas vigu parandatakse. Karjumine tekitab õpilases paanikat ja suurendab veaohtu.
- Valige sobiv marsruut: Ärge minge tipptunnil linna kõige keerulisemale ringteele. Alustage tühjadest parklatest, liikuge edasi vaiksetele kõrvaltänavatele ja alles kindluse tekkimisel tihedasse liikusse.
- Planeerige sõite: Eesmärgitu ringi uitamine on vähem efektiivne kui kindla ülesande harjutamine (nt parkimine, ringristmikud, maanteesõit).
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Juhendajaga sõitmine tekitab palju praktilisi küsimusi. Allpool on vastused enamlevinud murekohtadele.
Kas ma võin juhendajaga sõita välismaal?
Ei, üldjuhul kehtib juhendaja õigus ja õpilase õpingukaart vaid Eesti Vabariigi piires. Teiste riikide seadused on erinevad ja Eesti “õpilase” staatus ei pruugi seal kehtida, mis võib kaasa tuua karistuse juhtimisõiguseta sõitmise eest.
Mida teha, kui juhtub avarii?
Kuna juhendaja on juriidiliselt juht, vastutab tema avarii toimumise eest. Liiklusõnnetuse vormistamine käib samamoodi nagu tavaliselt. Kui tegemist on õppesõidukiga, tuleb kindlasti teavitada kindlustusfirmat asjaolust, et roolis oli õpilane.
Kas automaatkäigukastiga autoga tohib õppida, kui tahan manuaali luba?
Jah, tohib küll. Liiklustunnetust saab harjutada igasuguse autoga. Kuid tuleb meeles pidada, et kui teete eksami automaatkastiga, saate loa vaid automaadiga sõitmiseks. Kui plaanite eksami teha manuaalkastiga, on siiski soovitatav harjutada ka siduri ja käiguvahetuse kasutamist.
Kui kaua kehtib juhendaja õigus?
Transpordiametis vormistatud juhendaja õigus kehtib reeglina 12 kuud. Kui selle ajaga ei saa õpilane juhilube kätte, tuleb taotlust pikendada või vormistada uus. Seda saab mugavalt teha e-teeninduses.
Praktilise sõiduoskuse lihvimine eksamiks
Lõppeesmärk on edukas riiklik sõidueksam ja turvaline iseseisev liiklemine. Juhendajaga sõitmine annab võimaluse kogeda olukordi, mida 20-30 kohustusliku sõidutunni jooksul ei pruugi ette tulla – näiteks sõitmine pimedas, vihmas, tihedas lumesajus või pikkadel maanteelõikudel. See kogemustepagas on hindamatu.
Ettevalmistumisel tuleks keskenduda mitte ainult auto juhtimisele (käiguvahetus, roolimine), vaid just liikluse lugemisele. Juhendaja ülesanne on õpetada õpilast nägema ohte ette. Näiteks märkama ülekäiguraja läheduses mängivaid lapsi või ennustama teiste juhtide käitumist ummikutes. Just ettenägelikkus on see, mis eristab head autojuhti keskpärasest.
Soovitatav on enne eksamit teha n-ö kontrollsõit, kus juhendaja püüab käituda nagu eksamineerija: annab vaid korraldusi (nt “pöörake järgmiselt ristmikult vasakule”) ja ei sekku ega kommenteeri sõidu ajal, vaid teeb märkmeid vigade kohta, mida hiljem üheskoos analüüsitakse. See aitab õpilasel harjuda eksamiolukorra pingega ja näitab kätte kohad, mis vajavad veel lihvimist. Kombineerides autokooli professionaalse õppe ja juhendajaga saadud praktika, on tulemuseks enesekindel ja ohutu liikleja.
