Elektriautode populaarsus Eestis on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ning koos sellega on muutunud aktuaalseks küsimus, kuidas korraldada sõiduki laadimine võimalikult mugavalt, soodsalt ja ohutult. Kuigi avalik laadimisvõrgustik areneb jõudsalt, on elektriauto omaniku jaoks kõige praktilisemaks lahenduseks siiski isiklik kodulaadija. See muudab auto kasutamise harjumuspäraseks ja sujuvaks protsessiks – sarnaselt mobiiltelefoni laadimisega ühendatakse auto õhtul vooluvõrku, et hommikul täis akuga päeva alustada. Õige seadme valimine ja korrektne paigaldus ei ole aga alati lihtne ülesanne, kuna arvestada tuleb nii auto tehniliste näitajate, maja elektrisüsteemi võimekuse kui ka tulevikuplaanidega.
Tavapistik vs. spetsiaalne kodulaadija (Wallbox)
Paljud värsked elektriauto omanikud alustavad laadimist tavalisest kodusest pistikupesast (Schuko), kasutades autoga kaasas olevat ajutist laadimiskaablit. Kuigi see on tehniliselt võimalik, ei ole see pikaajaliselt soovitatav ega jätkusuutlik lahendus. Tavapistikud ei ole disainitud taluma suurt koormust pika aja vältel, mis võib põhjustada pistikupesa ülekuumenemist ja halvimal juhul tuleohtu.
Lisaks ohutusele on peamiseks argumendiks laadimiskiirus. Tavapistikust laadides on võimsus piiratud ligikaudu 2,3 kilovatiga (kW), mis tähendab, et keskmise suurusega aku täislaadimine võib võtta aega üle 24 tunni. Spetsiaalne kodulaadija ehk Wallbox suudab pakkuda aga kordades suuremat võimsust, lühendades laadimisaja vaid mõnele tunnile. Kodulaadija on statsionaarne seade, mis suhtleb autoga aktiivselt, kontrollib voolutugevust ja tagab elektriohutuse kogu protsessi vältel.
Maja elektrisüsteemi võimekus ja faaside arv
Enne laadija ostmist on kriitilise tähtsusega hinnata oma majapidamise elektrivõimsust. Eestis on enamikeramutes kasutusel kolmefaasiline ühendus, mis on elektriauto laadimiseks ideaalne, kuid kortermajades ja vanemates hoonetes võib esineda ka ühefaasilisi süsteeme.
Peamised aspektid, mida elektrisüsteemi puhul jälgida:
- Peakaitse suurus: See määrab, kui palju elektriseadmeid saab majapidamises üheaegselt töötada. Levinumad peakaitsmed eramutes on 16A, 20A või 25A. Mida suurem on peakaitse, seda võimsamat laadijat saab paigaldada ilma, et see segaks teiste kodumasinate tööd.
- Faaside arv: Ühefaasiline ühendus võimaldab reeglina maksimaalset laadimisvõimsust 3,7 kW (16A) või 7,4 kW (32A). Kolmefaasiline ühendus seevastu võimaldab laadida 11 kW (16A) või 22 kW (32A) võimsusega.
- Maandus: Korrektne maandus on elektriauto laadimisel möödapääsmatu. Paljud kaasaegsed laadijad keelduvad tööle hakkamast, kui tuvastavad puuduliku maanduse.
Kuidas valida sobivaim laadija?
Laadija valikul tuleb leida tasakaal auto vastuvõtuvõime ja kodu elektrivõrgu vahel. Tuleb meeles pidada, et laadimiskiiruse määrab alati “nõrgim lüli” ahelas: elektrivõrk, laadija või auto sisemine muundur (OBC – On-Board Charger).
1. Laadimisvõimsus
Kõige levinum ja optimaalsem valik kodukasutuseks on 11 kW võimsusega laadija. See nõuab kolmefaasilist ühendust ja 16 amprit faasi kohta. Enamik täiselektrilisi autosid suudab tänapäeval vastu võtta just 11 kW vahelduvvoolu. 22 kW laadija on küll võimsam, kuid nõuab väga suurt peakaitset (vähemalt 32A) ja paljud autod ei suuda seda võimsust tegelikkuses vastu võtta. 3,7 kW või 7,4 kW laadijad sobivad pigem pistikhübriididele või olukorda, kus majapidamises on vaid ühefaasiline ühendus.
2. Fikseeritud kaabel vs. pistikupesa
Laadijaid on kahte tüüpi: need, millel on laadimiskaabel püsivalt küljes (tethered), ja need, millel on vaid Type 2 pistikupesa (untethered).
- Fikseeritud kaabliga laadija: See on igapäevaselt mugavam, kuna kaablit ei pea iga kord pagasiruumist välja võtma. Lihtsalt pargid, haarad seinalt pistiku ja ühendad autoga.
- Pistikupesaga laadija: See näeb seinal diskreetsem välja ja on universaalsem. Kui peres on erinevat tüüpi autod (näiteks vanem Type 1 pistikuga auto ja uus Type 2 auto), on see parem valik. Samuti on kaabli kulumise korral lihtsam asendada vaid kaabel, mitte terve laadija.
3. Nutikus ja ühenduvus
Tänapäevased laadijad on enamat kui lihtsad “pistikud”. Nutikas laadija (Smart Charger) ühendub internetti läbi Wi-Fi või 4G ning võimaldab laadimist juhtida nutitelefoni rakenduse kaudu. See on eriti oluline Eestis, kus paljud tarbijad kasutavad börsihinnaga elektripakette. Nutikas laadija võimaldab ajastada laadimise öistele tundidele, mil elekter on kõige odavam, säästes seeläbi märkimisväärselt raha.
Dünaamiline koormusjuhtimine (DLB) – miks see on hädavajalik?
Üks olulisemaid lisafunktsioone, mida laadija valikul silmas pidada, on dünaamiline koormusjuhtimine (Dynamic Load Balancing). See on süsteem, mis jälgib reaalajas kogu majapidamise elektritarbimist ja reguleerib vastavalt sellele auto laadimisvõimsust.
Kujutage ette olukorda talveõhtul: teil töötab elektrikeris, elektripliit ja soojuspump. Kui nüüd ühendada auto laadima täisvõimsusel, on suur tõenäosus, et maja peakaitse lööb välja. Dünaamilise koormusjuhtimisega laadija saab aru, et majas on tarbimine suur, ja vähendab automaatselt auto laadimisvoolu. Kui saunaahi lülitub välja, tõstab laadija taas auto laadimisvõimsust. See võimaldab paigaldada võimsama laadija ka väiksema peakaitsmega majapidamisse ilma kallist ampri-tasu maksmata.
Paigaldusprotsess ja ohutusnõuded
Elektriauto laadija paigaldamine on elektritöö, mida tohib teostada vaid litsentseeritud elektrik. Isetegemine on siinkohal rangelt keelatud ja eluohtlik, samuti võib see tühistada nii laadija garantii kui ka kodukindlustuse kehtivuse õnnetusjuhtumi korral.
Paigaldamisel tuleb arvestada järgmiste nüanssidega:
- Asukoht: Laadija tuleks paigaldada kohta, kus see on auto laadimisluugile kergesti ligipääsetav, kuid kaitstud otsese vihma ja lume eest (kuigi enamik laadijaid on ilmastikukindlad IP54 või IP65 reitinguga). Samuti tuleb arvestada kaabli pikkusega, et see ei jääks pingesse.
- Kaabeldus: Laadija vajab elektrikilbist eraldi toitekaablit. Kaabli ristlõige peab vastama laadija võimsusele ja kaabli pikkusele, et vältida pingelangu ja kuumenemist. Tavaliselt kasutatakse 11 kW laadija puhul vähemalt 5×2,5mm² kaablit, kuid pikemate vahemaade korral võib olla vajalik 5x4mm² või 5x6mm².
- Rikkevoolukaitse: Ohutusstandardid nõuavad, et laadimispunkt oleks kaitstud rikkevoolukaitsmega. Enamikul kaasaegsetel laadijatel on sisseehitatud 6mA alalisvoolu (DC) lekkevoolu tuvastus. See tähendab, et kilpi piisab sageli soodsamast Tüüp A rikkevoolukaitsmest. Kui laadijal sisseehitatud DC-kaitset pole, tuleb kilpi paigaldada kallim Tüüp B rikkevoolukaitse.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kui kaua võtab aega elektriauto laadimine kodus?
See sõltub auto aku suurusest ja laadija võimsusest. Näiteks 11 kW kodulaadijaga võtab 60 kWh akuga elektriauto (nt Tesla Model 3 standardmudel) täislaadimine tühjast täis umbes 6 tundi. Tavalisest pistikupesast (2,3 kW) võtaks sama protsess aega üle 24 tunni. Igapäevaselt laetakse tavaliselt vaid kulutatud osa (nt 20-80%), mis võtab 11 kW laadijaga vaid paar tundi.
Kas ma saan paigaldada laadija kortermaja parkimiskohale?
Jah, kuid see on juriidiliselt ja tehniliselt keerukam kui eramajas. Vaja on korteriühistu nõusolekut ja tihti ka üldkoosoleku otsust. Lisaks tuleb lahendada elektriarvestuse küsimus – kuidas mõõta konkreetselt teie auto tarbitud elektrit, kui ühendus tuleb maja üldkilbist. Uusarendustes on valmidus sageli juba loodud, vanemates majades on vaja tellida projekt ja teostada kaabeldustööd.
Kas elektriauto laadija sobib õues kasutamiseks?
Enamik kvaliteetseid kodulaadijaid ehk Wallboxe on mõeldud kasutamiseks nii sise- kui ka välistingimustes. Jälgige toote IP-kaitseklassi (soovitavalt IP54 või kõrgem) ja töötemperatuuri vahemikku, et seade peaks vastu ka Eestimaa karmile talvele.
Mis vahe on 1-faasilisel ja 3-faasilisel laadijal?
1-faasiline laadija kasutab ühte faasi ja on aeglasem (max 7,4 kW), sobides hästi pistikhübriididele või vanematele elektriautodele (nt esimene Nissan Leaf). 3-faasiline laadija kasutab kolme faasi, on kiirem (kuni 22 kW) ja on standardiks enamikele uutele täiselektrilistele autodele Euroopas.
Kas ma vajan laadija paigaldamiseks võrguettevõtte luba?
Kui te ei suurenda oma maja peakaitset, ei ole reeglina võrguettevõtte eraldi luba vaja, kuna tegemist on maja sisemise elektriseadmega. Küll aga peab töö tegema pädev elektrik, kes tagab, et süsteem vastab nõuetele.
Tulevikukindlus ja nutikas energiasüsteem
Kodulaadija valimisel tasub mõelda samm ettepoole ja vaadelda laadijat kui osa suuremast targa kodu energiasüsteemist. Üha enam kogub populaarsust laadijate sidumine päikesepaneelidega. Nutikad laadijad suudavad tuvastada hetke, mil päikesepaneelid toodavad ülejääki, ja suunata selle energia otse auto akusse, selle asemel et müüa see odavalt elektrivõrku. See muudab sõidukilomeetri hinna sisuliselt olematuks ja suurendab taastuvenergia tasuvust.
Teine oluline tulevikusuund on kahesuunaline laadimine (V2G – Vehicle to Grid või V2H – Vehicle to Home). Kuigi see tehnoloogia on veel lapsekingades ja toetatud väheste autode ning laadijate poolt, võimaldab see tulevikus kasutada auto akut kodu varustuskindluse tagamiseks elektrikatkestuste korral või elektrienergia salvestamiseks odavama hinna perioodil ja kasutamiseks tiputundidel. Seega, investeerides täna kvaliteetsesse ja tarkvaraliselt uuendatavasse laadijasse, kindlustate endale paindlikkuse ja säästuvõimalused aastateks.
