Kujutage ette olukorda, mis on tuttav paljudele autojuhtidele krõbedatel talvehommikutel: te istute autosse, keerate süütevõtit või vajutate start-nuppu, kuid mootori reipa urina asemel kostub vaid vaevaline klõpsatus või valitseb kapoti all täielik vaikus. Esimene reaktsioon on sageli paanika, millele järgneb kiire tegutsemine – otsitakse välja käivitusjuhtmed ehk rahvakeeli “krokodillid” ja palutakse naabrimehelt või möödujalt abi. Just selles faasis tehakse aga sageli kriitilisi vigu. Autoelektroonika eksperdid hoiatavad üha sagedamini, et tänapäevaste sõidukite puhul ei ole voolu andmine enam nii lihtne ja riskivaba protseduur kui aastakümneid tagasi. Vale ühendamisjärjekord või ebakvaliteetsed abivahendid võivad põhjustada tuhandetesse eurodesse ulatuvat kahju, rikkudes pöördumatult auto aju, generaatori või muud tundlikud elektroonikaseadmed.
Miks on tänapäeva autod voolukõikumiste suhtes nii tundlikud?
Kui räägime vanematest, ilma keerulise elektroonikata autodest, siis nende elektrisüsteemid olid robustsed ja andestasid nii mõndagi. Tänapäeva sõiduk on aga sisuliselt ratastel liikuv arvutivõrk. Keskmine kaasaegne auto sisaldab kümneid, luksusautod isegi üle saja erineva juhtploki (ECU), mis kontrollivad kõike alates mootori tööst ja käigukastist kuni kliimaseadme ja turvapatjadeni.
Need elektroonilised komponendid töötavad kindlas pingevahemikus. Käivitusabi andmisel tekkivad järsud pingehüpped – mida inglise keeles nimetatakse voltage spikes – võivad olla nendele seadmetele surmavad. Kui ühendate juhtmed valesti või tekitate lühise, võib pinge hetkeks tõusta tasemeni, mis “küpsetab” läbi auto kesknärvisüsteemi. Tulemuseks võib olla olukord, kus auto küll käivitub, kuid armatuurlaud särab veateadetest nagu jõulupuu, ning remont esinduses võib maksma minna rohkem kui auto turuväärtus.
Ettevalmistus on pool võitu: milliseid juhtmeid valida?
Enne kui üldse kapotti avama hakkate, tuleks kriitilise pilguga üle vaadata kasutatavad käivitusjuhtmed. Odavad, bensiinijaamast või supermarketist ostetud peenikesed juhtmed on sageli vaid näiliselt jämedad – paks isolatsioonikiht peidab enda all juuksekarva paksust vaskkiudu.
Miks on juhtme ristlõige oluline?
- Peenike juhe ei suuda juhtida piisavalt suurt voolu, mida tühi aku ja külm mootor käivitamiseks vajavad.
- Suure koormuse all peenikesed juhtmed kuumenevad üle, isolatsioon võib sulada ja tekkida tuleoht.
- Halva juhtivuse tõttu jõuab abivajava autoni liiga madal pinge, mis ei pruugi olla piisav käivitamiseks, kuid on piisav elektroonika kahjustamiseks pinge kõikumise tõttu.
Eksperdid soovitavad kasutada vähemalt 25 mm² ristlõikega vaskjuhtmeid, diiselmootorite ja suuremate maasturite puhul on soovituslik isegi 35-50 mm². Samuti on oluline kontrollida klambrite (“krokodillide”) seisukorda – need peavad olema tugevad ja tagama kindla kontakti aku klemmidega.
Samm-sammuline juhend ohutuks käivitamiseks
Õige protseduur on ohutuse alus. Järgnevate sammude eiramine on peamine põhjus, miks autod voolu andmise käigus viga saavad. Enne alustamist veenduge, et mõlema auto süüde on välja lülitatud ja autod ei puutu teineteisega kokku (kereühenduse vältimiseks).
1. Ühendamise õige järjekord
- Võtke punane (pluss) juhe ja ühendage selle üks ots abivajava (tühja akuga) auto aku positiivsele (+) klemmile.
- Ühendage punase juhtme teine ots doonorauto (voolu andva auto) aku positiivsele (+) klemmile.
- Võtke must (miinus) juhe ja ühendage selle üks ots doonorauto aku negatiivsele (-) klemmile.
- Kõige olulisem samm: Ühendage musta juhtme teine ots abivajava auto mootoriploki või kere värvimata metallpinna külge. Ärge ühendage seda tühja aku miinusklemmi külge!
2. Käivitusprotsess
Kui juhtmed on ühendatud, käivitage esmalt doonorauto mootor ja laske sellel paar minutit töötada, et pinge stabiliseeruks ja abivajava auto aku saaks veidi laaduda. Mõned eksperdid soovitavad hoida doonorauto pöördeid kergelt kõrgemal (umbes 2000 pööret minutis). Seejärel proovige käivitada abivajav auto. Kui see ei õnnestu 10 sekundi jooksul, tehke paus ja oodake minut, et juhtmed ja starter jahtuksid.
3. Juhtmete eemaldamine
Kui abivajav auto on käivitunud, ärge kiirustage juhtmeid eemaldama. Laske mõlemal autol töötada ühendatud juhtmetega veel paar minutit. Enne eemaldamist on soovitatav lülitada abistataval autol sisse mõni suur elektritarbija (näiteks tagaakna soojendus või ventilaator), et summutada võimalikke pingepiike lahtiühendamise hetkel. Eemaldage juhtmed täpselt vastupidises järjekorras (alustades mustast juhtmest, mis on ühendatud mootoriploki külge).
Suurim viga: miinusklemmi ühendamine aku külge
Väga levinud küsimus on, miks ei tohi viimast musta klemmi ühendada otse tühja aku miinusklemmi külge, nagu tehakse doonorauto puhul. Sellel on kaks väga olulist põhjust – üks puudutab ohutust, teine auto tervist.
Esiteks, tühja aku laadimisel eraldub akust vesinikku, mis on äärmiselt plahvatusohtlik gaas. Viimase klemmi ühendamisel tekib peaaegu alati säde. Kui see säde tekib aku vahetus läheduses, kus on vesiniku kontsentratsioon kõrge, võib tulemuseks olla aku plahvatus. See on reaalne oht, mis võib lõppeda happepritsega näkku ja silmade kahjustusega.
Teiseks, paljudel uutel autodel on akuklemmi küljes intelligentsed akusensorid (IBS – Intelligent Battery Sensor). Kui ühendate käivitusjuhtme otse klemmi külge, võite minna mööda auto energiamoodulist või vastupidi, lasta liiga suure voolu läbi sensori, mis võib selle rikkuda. Mootoriploki või spetsiaalse kerepunkti kasutamine maandusena väldib neid probleeme ja on kõige ohutum viis vooluringi sulgemiseks.
Mida teha, kui polaarsus läks segamini?
Inimlikud eksimused juhtuvad, eriti pimedas või halva ilmaga. Kui ühendate plussi miinusega (polaarsuse segiajamine), on tagajärjed tavaliselt kohesed ja kurvad. Tekib võimas lühis.
Võimalikud kahjustused polaarsuse segiajamisel:
- Peakaitsmete läbipõlemine: See on parim stsenaarium. Auto peakaitsmed teevad oma tööd ja katkestavad vooluringi, päästes ülejäänud elektroonika.
- Generaatori dioodsilla hävimine: Generaator on väga tundlik vastassuunalise voolu suhtes. Remont tähendab tavaliselt generaatori vahetust.
- Juhtmete sulamine: Kui kaitsmed ei reageeri piisavalt kiiresti, võivad terved juhtmestiku harud üles sulada, nõudes kogu auto kaabelduse vahetust.
- ECU hävimine: Mootori aju või muude moodulite läbipõlemine on kõige kallim viga, mida teha saab.
Alternatiivid: stardiabid ja akupangad
Et vältida riske teise auto elektrisüsteemile ja vähendada inimliku eksituse võimalust, soovitavad eksperdid üha enam kasutada spetsiaalseid stardiabisid ehk boostereid. Tänapäevased liitium-ioon tehnoloogial põhinevad stardiabid on kompaktsed (mahub kindalaekasse) ja piisavalt võimsad, et käivitada isegi suuri diiselmootoreid.
Nende eelis on ohutus: paljudel kvaliteetsetel seadmetel on sisseehitatud polaarsuskaitse. See tähendab, et kui ühendate juhtmed valesti, siis seade lihtsalt ei lülitu sisse ja annab helisignaaliga veast märku. Samuti ei ohusta te doonorauto elektroonikat, kuna protsessi pole kaasatud teist sõidukit.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas hübriidautoga tohib teisele autole voolu anda?
Enamikul juhtudel ei tohi. Hübriidautode ja elektriautode 12-voldine süsteem ei ole mõeldud suurte käivitusvoolude andmiseks. See võib kahjustada hübriidi enda inverterit või akut. Lugege alati auto kasutusjuhendit, kuid üldreegel on: hübriid võib voolu vastu võtta (et oma süsteemid käivitada), kuid mitte anda.
Kas vihmas või lumes on käivitusjuhtmete kasutamine ohutu?
Jah, üldiselt on see ohutu, kuna autode elektrisüsteemid töötavad madalpingel (12V), mis ei ole inimesele eluohtlik isegi märja ilmaga. Siiski tuleks vältida vee sattumist otse lahtistele kontaktidele ja olla ettevaatlik libeduse suhtes.
Miks auto ikka ei käivitu, kuigi juhtmed on ühendatud?
Põhjuseid võib olla mitu: halb kontakt klemmide ja krokodillide vahel (puhastage klemme), liiga peenikesed juhtmed, mis ei lase voolu läbi, või on abivajava auto aku nii sügavalt tühjenenud või lühises, et see neelab kogu voolu. Samuti võib viga olla hoopis starteris, mitte akus.
Kas ma pean doonorauto mootori välja suretama, kui ühendan juhtmeid?
Jah, ühendamise hetkel on soovitatav, et mõlemad autod oleksid välja lülitatud. See vähendab sädemete tekkimise riski ja kaitseb elektroonikat algse pingeühtlustamise ajal.
Aku regulaarne hooldus ja kontroll
Parim viis vältida käivitusjuhtmetega seotud riske on hoolitseda selle eest, et neid poleks vaja kasutada. Autoaku keskmine eluiga on 4–6 aastat, kuid ekstreemsed temperatuurid ja lühikesed linnasõidud lühendavad seda märgatavalt. Kui märkate, et hommikuti käivitub auto vaevaliselt või tuled vilguvad tühikäigul, on aeg lasta aku koormustestiga üle kontrollida. Ennetav akuvahetus on alati odavam ja mugavam kui külmal talvehommikul tee ääres abi ootamine või tuhandetesse eurodesse ulatuv remont vale käivitusabi tõttu. Hoidke aku klemmid puhtana oksüdatsioonist ja kui sõidate harva, kaaluge nutika akulaadija kasutamist, mis hoiab aku laetuna ja pikendab selle eluiga.
