Kujutage ette olukorda: on karge jaanuarikommik, termomeeter näitab kakskümmend külmakraadi ja teil on kiire tähtsale kohtumisele või laste kooliviimisele. Istute autosse, keerate süüdet ja… vaikus või vaevaline korisev hääl, mis ei suuda mootorit elule äratada. See on stsenaarium, mida kardab iga diiselauto omanik, kuid mis on kahjuks liigagi tavaline. Diiselmootorid on oma ehituselt ja tööpõhimõttelt bensiinimootoritest erinevad ning seetõttu on nende nõudmised käivitusakule talvistes tingimustes kordades kõrgemad. Õnneks ei ole hommikune “loteriimäng” paratamatus. Teadliku tegutsemise ja ennetava hooldusega on võimalik tagada, et teie neljarattaline sõber käivitub poolest pöördest ka kõige krõbedama pakasega. Alljärgnevalt vaatame süvitsi, miks diiselmootorid on talvel kapriissemad ja millised konkreetsed sammud aitavad teil probleemidest hoiduda.
Miks diiselmootor kurnab akut rohkem kui bensiinimootor?
Et mõista, miks diiselautod vajavad aku osas erikohtlemist, tuleb vaadata kapoti alla. Diiselmootori ja bensiinimootori peamine erinevus seisneb süütamises. Kui bensiinimootor kasutab kütuse süütamiseks süüteküünla sädet, siis diiselmootor töötab survesüüte põhimõttel. See tähendab, et õhk silindris surutakse kokku nii suure jõuga, et selle temperatuur tõuseb piisavalt kõrgele diislikütuse süttimiseks.
See tehniline eripära toob kaasa kaks suurt lisakoormust akule:
- Kõrgem surveaste: Diiselmootori surveaste on tavaliselt kaks korda kõrgem kui bensiinimootoril. See tähendab, et starter vajab mootori ringiajamiseks (vända pööramiseks) oluliselt suuremat jõudu ja seega rohkem elektrienergiat.
- Eelsüüteküünlad: Külma ilmaga ei pruugi survekuumusest piisata. Siin tulevad appi eelsüüteküünlad, mis soojendavad põlemiskambrit enne käivitamist. Need küünlad on äärmiselt suured elektritarbijad. Sisuliselt peab aku andma maksimumvõimsust juba enne seda, kui starter üldse tööle hakkab.
Lisaks füüsikalistele mootori omadustele mängib rolli ka keemia. Madalatel temperatuuridel aeglustuvad keemilised protsessid aku sees drastiliselt. Miinuskraadidega võib täislaetud aku kaotada 30-50% oma käivitusvõimsusest just siis, kui mootor vajab käivitamiseks tavapärasest 50% rohkem energiat. See ongi “täiuslik torm”, mis jätab paljud autojuhid hätta.
Hoiatavad märgid: kuidas tunda ära väsinud akut?
Harva juhtub, et aku sureb üleöö ilma igasuguse hoiatuseta, kuigi krõbe pakane võib sellele viimase hoobi anda. Tavaliselt saadab auto teile signaale, mida tasub tähele panna juba sügisel või esimeste miinuskraadidega.
Olge tähelepanelik järgmiste sümptomite suhtes:
- Vaevaline käivitus: Kui märkate, et starter veab mootorit ringi aeglasemalt kui tavaliselt (“venib”), on see selgeim märk aku vähenenud mahtuvusest või käivitusvoolust.
- Tulede hämardumine: Kui tühikäigul või käivitamise hetkel armatuurlaua tuled või esituled märgatavalt tuhmuvad, viitab see pingelangusele.
- Elektroonika anomaaliad: Kaasaegsed autod on täis elektroonikat. Kui aku pinge on madal, võib auto hakata välja lülitama mugavusseadmeid (nt istmesoojendus ei toimi korralikult) või visata armatuurile veateateid, mis ei tundu loogilised.
- Start-Stop süsteemi mittetöötamine: Kui teie autol on Start-Stop süsteem ja see lakkab töötamast (mootor ei sure foori taga välja), on see sageli auto aju kaitsemeede – aku tase on liiga madal, et riskida sagedaste taaskäivitustega.
Lihtsad harjumused aku eluea pikendamiseks talvel
Kõige odavam viis akuprobleemide vältimiseks on muuta oma sõiduharjumusi ja suhtumist autohooldusesse. Diiselauto aku surmavaenlane number üks on lühikesed linnasõidud. Külma ilmaga kulutab käivitusprotsess (eelsüüteküünlad + starter) tohutult energiat. Kui sõidate seejärel vaid 5–10 minutit tööle, ei jõua auto generaator kulutatud energiat tagasi laadida, eriti kui samal ajal töötavad istmesoojendused, klaasisoojendused ja puhurid.
1. Sõitke pikemalt
Üritage vähemalt kord nädalas teha pikem, vähemalt 30–60 minuti pikkune sõit maanteel. See võimaldab generaatoril aku korralikult täis laadida. Mootori pöörded on maanteel ühtlased ja laadimine efektiivsem kui linnas foori taga seistes.
2. Õige käivitustehnika
Paljud juhid keeravad võtme kohe lõpuni (“start” asendisse). Diiselauto puhul on see talvel viga. Õige toimimisviis on järgmine:
- Keerake süüde sisse ja oodake, kuni eelsüüteküünalde tuli (tavaliselt kollane spiraal) kustub.
- Väga külma ilmaga (-15°C ja külmem) võite süüte uuesti välja ja sisse keerata, et anda küünaldele teine tsükkel kuumutamist.
- Vajutage siduripedaal alla: See on kriitiline. Sidurit all hoides lahutate mootori käigukastist, mis tähendab, et starter ei pea ringi ajama käigukastis olevat paksu ja külmunud õli. See vähendab koormust starterile ja akule märgatavalt.
- Lülitage enne käivitamist välja kõik lisatarbijad (raadio, soojendused, tuled kui võimalik).
3. Puhtus on pool võitu
Aku klemmid peavad olema puhtad. Aja jooksul tekib klemmidele oksiidikiht või korrosioon, mis takistab voolu liikumist. Isegi uuest akust pole kasu, kui ühendus on halb. Kontrollige visuaalselt, kas klemmid on kindlalt kinni ja puhtad. Vajadusel kasutage spetsiaalset klemmipuhastusharja ja määrige neid pärast puhastamist tehnilise vaseliini või spetsiaalse akuklemmide määrdega.
Uue aku valimine: miks CCA on olulisem kui Ah?
Kui vana aku on siiski omadega õhtul, seisate valiku ees: milline uus aku osta? Paljud vaatavad ainult mahtuvust, mida mõõdetakse ampertundides (Ah). Kuigi see on oluline (näitab, kui kaua suudab aku voolu anda), on diiselauto talvise käivituse seisukohalt veelgi olulisem näitaja külmkäivitusvool (Cold Cranking Amps ehk CCA / A EN).
Külmkäivitusvool näitab ampreid, mida aku suudab väljastada 30 sekundi jooksul -18°C juures, ilma et pinge langeks alla kriitilise piiri. Diiselmootor vajab käivitamiseks järsku ja tugevat “lööki”.
Näide: Kui valite kahe 80Ah aku vahel, millest ühel on käivitusvool 600A ja teisel 750A, siis diiselauto jaoks on 750A variant ainuõige valik, eriti meie kliimas. Odavamad akud võivad küll omada sama mahtuvust, kuid nende sisetakistus on suurem ja plaatide kvaliteet madalam, mistõttu nad ei suuda külmaga piisavalt kiiresti energiat vabastada.
Lisaks tasub tähele panna aku tehnoloogiat:
- Tavaaku (Pliiakud): Sobivad vanematele autodele, millel pole palju lisavarustust.
- EFB ja AGM akud: Hädavajalikud Start-Stop süsteemiga autodele. Ärge kunagi asendage AGM akut tavaakuga – see lühendab aku eluiga drastiliselt ja võib kahjustada auto elektroonikat. AGM akud taluvad tühjakslaadimist paremini ja laevad kiiremini, mis teeb nad ideaalseks lühikeste otste jaoks.
Mida teha, kui auto ei käivitu? (Ohutu täkku andmine)
Kui halvim on juhtunud, on sageli ainsaks pääseteeks käivitusabi ehk “täku andmine”. Siin tehakse aga tihti vigu, mis võivad maksta tuhandeid eurosid (läbipõlenud juhtplokid). Kaasaegsed autod on pingekõikumiste suhtes väga tundlikud.
Kuldreeglid ohutuks käivitusabiks:
- Kasutage kvaliteetseid ja piisava jämedusega käivitusjuhtmeid. Peenikesed “bensiinika” juhtmed võivad diisli käivitamisel lihtsalt üles sulada.
- Ühendage punane juhe doonorauto plussklemmi (+) ja seejärel abivajaja plussklemmi (+).
- Ühendage must juhe doonorauto miinusklemmi (-) ja seejärel abivajaja auto mootoriploki või kere metallosa külge, mitte otse tühja aku miinusklemmi külge. See väldib sädeme teket aku läheduses, kus võib olla plahvatusohtlikku gaasi.
- Laske doonorautol töötada 5–10 minutit, et tühi aku saaks veidi “kosuda”.
- Käivitage abivajaja auto. Kui see õnnestub, ärge suretage mootorit kohe välja, vaid sõitke vähemalt pool tundi.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas akut võib talvel tuppa sooja viia?
Jah, ja ekstreemse pakasega on see isegi soovitatav, kui teil on vanem auto või teate, et aku on nõrk. Soe aku taastab oma keemilise võimekuse ja käivitab auto hommikul palju kergemini. Oluline on siiski tagada, et akul on aega toas üles soojeneda. Ettevaatust raskete akude tõstmisel ja veenduge, et hape ei lekiks.
Kui tihti peaks akut laadijaga laadima?
Lühikeste linnasõitude puhul on soovitatav akut laadida “targa” laadijaga vähemalt kord kuus, eriti talveperioodil. See hoiab aku sulfaatumise eest ja pikendab selle eluiga aastaid. Kui sõidate peamiselt maanteel, piisab laadimisest paar korda aastas (sügisel ja kevadel).
Kas aku soojusisolatsioon (kate) aitab?
Aku termokate või “kasukas” aitab kahel moel: see hoiab mootori soojuse kauem aku juures pärast sõitu ja kaitseb akut suvel ülekuumenemise eest (mis on akule tegelikult kahjulikum kui külm). Külma öö jooksul jahtub aku siiski maha, seega imerohi see pole, kuid abiks ikka.
Miks sureb aku just esimese külmaga?
Tegelikult saab aku kahjustada sageli juba suvel kuumaga (vedeliku aurustumine, korrosioon), kuid kuna soojaga on käivitamiseks vaja vähem voolu, ei paista probleem välja. Esimene külm toob lihtsalt olemasoleva nõrkuse esile, kuna mootori vajadus voolu järele kasvab hüppeliselt.
Nutikas akulaadija kui kohustuslik lisavarustus
Lõpetuseks tasub rõhutada üht kõige olulisemat investeeringut, mida diiselauto omanik saab teha – soetada endale kvaliteetne nutikas akulaadija. Erinevalt vanakooli “trafodest”, mis lihtsalt voolu peale surusid, on tänapäevased laadijad (nagu CTEK, NOCO jt) varustatud mikroprotsessoritega. Need suudavad diagnoosida aku seisukorda, eemaldada plaatidelt sulfaati (desulfeerimine) ja hoida akut optimaalsel tasemel ilma seda üle laadimata.
Sellise seadme omamine võimaldab teil öösiti või nädalavahetustel aku täis laadida ilma akut autolt maha võtmata (enamikel juhtudel). See on eriti kriitiline just moodsate autode puhul, mis tarbivad voolu ka seistes (signalisatsioon, võtmeta sisenemise ootel vastuvõtjad jne). Regulaarne hoolduslaadimine võib pikendada teie aku eluiga 3 aastalt 6–7 aastani, säästes pikas perspektiivis sadu eurosid ja, mis veelgi tähtsam, hoides ära stressirohked hommikud, mil auto keeldub koostööst. Hoolitsege oma aku eest ja tema hoolitseb selle eest, et jõuaksite alati sihtpunkti.
