Auto tehniline ülevaatus on paljudele sõidukiomanikele ärevust tekitav kohustus, mis seostub sageli hirmuga ootamatute remondikulude või korduvkülastuste ees. Tegelikkuses on ülevaatuse eesmärk aga lihtne ja inimlik: tagada, et meie teedel liikuvad sõidukid oleksid tehniliselt korras ning ohutud nii juhile, kaasreisijatele kui ka teistele liiklejatele. Regulaarne kontroll aitab avastada vigu, mis muidu võiksid jääda märkamatuks kuni kriitilise hetkeni. Et muuta see protsess sujuvaks ja vältida asjatut ajakulu, on tark oma neljarattaline sõber eelnevalt üle vaadata. Põhjalik ettevalmistus mitte ainult ei suurenda läbimise tõenäosust, vaid annab ka südamerahu, et sõiduk on heas korras.
Millal on õige aeg ülevaatusele minna?
Eestis kehtivad ülevaatuse tähtajad sõltuvad sõiduki vanusest ja selle tüübist. Paljud autoomanikud eksivad just tähtaegade arvestamisel, mis võib liikluses kaasa tuua politsei poolt määratava rahatrahvi. Üldreegel M1 kategooria (tavalised sõiduautod) puhul on järgmine:
- Uued sõidukid: Esimene ülevaatus tuleb teostada hiljemalt 48 kuud (4 aastat) pärast esmast registreerimist.
- Kuni 10 aasta vanused sõidukid: Pärast esimest ülevaatust tuleb kontrollis käia iga kahe aasta tagant.
- Üle 10 aasta vanused sõidukid: Vanemate autode puhul tuleb ülevaatus läbida igal aastal.
Oluline on teada, et ülevaatusele võib minna ka enne tähtaega. Eestis kehtib süsteem, kus sõiduki võib ülevaatusele esitada kuni kolm kuud enne tehnilise ülevaatuse kehtivusaja lõppu. Kui läbite kontrolli sel perioodil edukalt, pikeneb uus kehtivusaeg vana lõpust, mitte kontrolli tegemise hetkest. See annab autoomanikule paindlikkuse valida sobiv aeg ja vältida viimase minuti stressi. Oma auto täpset ülevaatuse kehtivust saab kõige lihtsamalt kontrollida Transpordiameti e-teeninduses või sõiduki registreerimistunnistuselt.
Ettevalmistus algab visuaalsest kontrollist ja tuledest
Statistika näitab, et väga suur osa korduvülevaatustest määratakse vigade tõttu, mida autoomanik oleks võinud ise kodus paari minutiga tuvastada. Enne ülevaatuspunkti sõitmist tee autole tiir peale ja pööra tähelepanu järgmistele elementidele.
Valgustusseadmed
Kõik tuled peavad põlema ja olema terved. See hõlmab lähitulesid, kaugtulesid, suunatulesid, piduritulesid, tagurdustulesid ja udutulesid. Üks sagedasemaid komistuskive on numbrituled – tihti on üks pirn läbi põlenud, mida juht ise ei märka. Samuti kontrolli, kas esituled on selged. Tuhmunud või kollakaks muutunud plastikust tuleklaasid hajutavad valgusvihku valesti ja võivad olla põhjuseks ülevaatuse mitteläbimisel. Tulede poleerimine on lihtne protseduur, mis parandab oluliselt nähtavust.
Klaasid ja peeglid
Esiklaasis ei tohi olla pragusid juhi vaateväljas ehk klaasipuhastajate tööalas. Väikesed täkked, mis ei sega vaatevälja, on tavaliselt lubatud, kuid suuremad praod tuleb lasta parandada või klaas vahetada. Küljepeeglid peavad olema terved ja kindlalt kinnitatud.
Kere seisukord
Kuigi iluvead ei takista ülevaatuse läbimist, on läbiv rooste või teravad servad keelatud. Kui auto kerel on roostest tingitud auke või stange on katki nii, et tekivad teravad nurgad, mis võivad jalakäijat vigastada, saadetakse auto korduvülevaatusele.
Rehvid ja sillad – ohutuse alustalad
Rehvid on ainus kontaktpind auto ja teepinna vahel, mistõttu suhtuvad ülevaatajad nendesse väga rangelt. Kontrolli kindlasti järgmist:
- Mustri sügavus: Suverehvidel peab mustri jääksügavus olema vähemalt 1,6 mm, kuid soovituslik ohutu sügavus on vähemalt 3 mm. Talverehvidel on nõutav vähemalt 3,0 mm, kuid soovituslik on 4-5 mm.
- Kulumine: Rehvid peavad olema kulunud ühtlaselt. Kui rehvi sise- või väliskülg on rohkem kulunud, viitab see valele sillastendile või kulunud veermikuosadele, mis on samuti põhjus ülevaatuse mitteläbimiseks.
- Naastud: Kui kasutad naastrehve, peab naastuviskekindlus olema tagatud ja enamik naaste peab olema alles. Samuti peavad ühel teljel olema sama mustri ja tootjaga rehvid.
Sildade ja veermiku kontroll kodustes tingimustes on keerulisem, kuid kuulamine aitab. Kui kuuled sõidu ajal kolksatusi, raginat või tunned roolis lõtku, on mõistlik enne ülevaatust külastada autoteenindust. Lõtkud sarniirides või rooliotstes on kindel viis saada “must tempel” tehnilises passis.
Kohustuslik ohutusvarustus autos
Väga levinud põhjus pisivigade kirja saamiseks on puudulik ohutusvarustus. Veendu, et sinu autos on olemas ja kergesti kättesaadavad:
- Ohukolmnurk: Peab olema terve ja töökorras.
- Tõkiskingad: Sõiduautol peab olema vähemalt üks tõkisking (soovituslikult kaks), mis on valmistatud plastikust või metallist (puitklotsid ei sobi).
- Ohutusvest: Peab vastama nõuetele ja asuma salongis, mitte pagasiruumi põhjas, et juht saaks selle hädaolukorras kohe selga panna.
- Tulekustuti: See on kõige kriitilisem punkt. Sõiduautos peab olema vähemalt 1 kg tulekustuti. Kustuti peab olema tehniliselt kontrollitud – vaata kleepsu kustuti kerel. Kontrolli tuleb teostada iga aasta (või vastavalt tootja juhendile, kuid mitte harvem kui seadus nõuab). Aegunud kontrollkleebisega kustuti võrdub kustuti puudumisega.
- Esmaabikomplekt: Eraisiku sõiduautos ei ole see kohustuslik (kuid rangelt soovituslik), küll aga on see kohustuslik juriidilisele isikule kuuluvas sõidukis (firmaautos).
Vedelikud, lekked ja heitgaasid
Enne ülevaatust heida pilk kapoti alla. Mootoriruum ei pea olema läikivpuhas, kuid seal ei tohi olla värskeid õli- ega kütuselekked. Suuremad lekked, mis võivad reostada keskkonda, on keelatud. Kontrolli ka aknapesuvedeliku taset – kui aknapesusüsteem ei tööta (vedelik otsas või pump katki), on see viga.
Heitgaasid on sageli murekoht just vanemate diiselautode omanikele. Linnasõidud madalatel pööretel tekitavad väljalaskesüsteemi tahma ladestumist. Enne ülevaatusele minekut on soovituslik teha autoga pikem sõit maanteel ja lasta mootoril soojaks minna, sõites ajutiselt madalama käigu ja kõrgemate pööretega. See aitab “torud puhtaks köhida” ja võib päästa heitgaasitesti tulemused. Külma mootoriga ülevaatusele minek suurendab heitgaasitestis läbikukkumise riski märgatavalt.
Mis juhtub, kui auto ei läbi ülevaatust?
Kui ülevaataja leiab autol vigu, jagunevad need kolme kategooriasse: väheohtlikud vead (VO), ohtlikud vead (OV) ja eriti ohtlikud vead (EOV).
- Väheohtlikud vead: Ülevaatus loetakse läbituks, kuid omanikule juhitakse tähelepanu puudustele, mis tuleb kõrvaldada. Korduvkülastust ei nõuta.
- Ohtlikud vead: Sõiduk ei läbi ülevaatust. Määratakse korduvülevaatus. Sõidukiga on lubatud sõita vaid remondikohta, ülevaatuspunkti või parkimiskohta (kui kehtiv ülevaatus on lõppenud). Korduvülevaatuse läbimiseks on aega tavaliselt üks kuu (täpne kuupäev märgitakse otsusele).
- Eriti ohtlikud vead: Sõiduk on liikluskõlbmatu. Sõitmine on keelatud isegi remondikohta omal jõul – vaja on puksiiri.
Korduvülevaatus on reeglina soodsam kui täisülevaatus, kuid seda vaid juhul, kui lähed tagasi samasse ülevaatuspunkti ja ettenähtud aja jooksul. Seal kontrollitakse peamiselt vaid neid sõlmi, mis esimesel korral probleemseks osutusid.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma võin ülevaatusele minna ükskõik millisesse punkti Eestis?
Jah, Eestis võib sõiduki tehnilist ülevaatust teostada ükskõik millises tunnustatud ülevaatuspunktis, sõltumata sõiduki registreerimiskohast või omaniku elukohast.
Mida teha, kui ülevaatus on aegunud, aga pean autoga teenindusse sõitma?
Seaduse silmis ei tohi kehtivuseta ülevaatusega sõidukiga liikluses osaleda (välja arvatud erandid, näiteks sõit lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti, kuid see eeldab broneeringut ja ettevaatlikkust). Soovituslik on kasutada puksiiriteenust või taotleda Transpordiametist lühiajalist luba sõiduks, kui see on võimalik.
Kas LED-pirnide paigaldamine halogeenlaternatesse on lubatud?
Üldjuhul ei. Kui latern on tehasest mõeldud halogeenpirnile (tähis HCR vms), siis sinna LED-pirni paigaldamine muudab valgusvihku ja on ülevaatusel keelatud. Erandiks on vaid kindlate sertifikaatidega ja vastava märgistusega LED-lahendused (retrofit), mis on konkreetselt sellele autotüübile heaks kiidetud.
Kas toonitud esiklaasid on lubatud?
Esiklaasi läbipaistvus peab olema vähemalt 75% ja esimeste küljeklaaside läbipaistvus vähemalt 70%. Enamik tehasetoonist vastab juba sellele piirile, seega lisakilede paigaldamine esimestele küljeklaasidele või esiklaasile toob peaaegu alati kaasa ülevaatuse mitteläbimise. Tagumiste klaaside toonimine ei ole piiratud.
Kas keegi teine võib minu autoga ülevaatusele minna?
Jah, ülevaatusele mineja ei pea olema sõiduki omanik ega registrisse kantud kasutaja. Piisab sellest, kui inimesel on kaasas sõiduki registreerimistunnistus (või selle puudumisel isikut tõendav dokument, kui tegemist on Eesti registris oleva autoga, mille andmed on süsteemis).
Regulaarne hooldus tagab pikaealisuse
Tehnilise ülevaatuse edukas läbimine ei peaks olema eesmärk omaette, vaid loomulik tagajärg sõiduki heaperemehelikule hoidmisele. Auto, mida hooldatakse regulaarselt – vahetatakse õlid, filtrid ja kuluvad osad õigeaegselt – läbib kontrolli tavaliselt mängeldes. Suhtumine, kus autot remonditakse vaid “ülevaatuse jaoks”, on pikas perspektiivis kulukam ja ohtlikum. Regulaarne tehnohooldus hoiab ära suuremad rikked, mis võivad tekkida väikeste vigade ignoreerimisest. Seega on parim ettevalmistus järgmiseks ülevaatuseks tegelikult see, mida teete oma autoga aastaringselt, mitte vaid viimasel õhtul enne kontrolli.
