Iga autoomanik teab seda ebameeldivat tunnet, kui avastad oma neljarattaliselt sõbralt uue kriimu. Olgu põhjuseks hooletu parkimine kaubanduskeskuses, oksad kitsal metsateel või lendlevad kivikesed maanteel – tulemus on alati sama: rikutud väljanägemine ja mure auto väärtuse pärast. Paljude jaoks seostub kriimude eemaldamine koheselt kallite keretöökodade ja sadade eurode suuruste väljaminekutega. Tegelikkuses on aga suur osa pindmistest ja keskmise sügavusega kriimustustest eemaldatavad koduste vahenditega, kui teada õigeid töövõtteid ja varuda pisut kannatust. Alljärgnevas artiklis vaatame süvitsi, kuidas hinnata kahjustuse ulatust ja milliseid meetodeid kasutada, et taastada auto värvkatte esinduslikkus.
Kriimustuste tüübi ja sügavuse määramine
Enne poleerimismasina või liivapaberi haaramist on kriitilise tähtsusega mõista, millise kahjustusega on tegu. Auto värvkate koosneb tavaliselt kolmest või neljast kihist: metallipind, kruntvärv, baasvärv (see, mis annab autole tooni) ja kõige pealmine läbipaistev lakikiht. Enamik kriime puudutab vaid seda viimast, kaitsvat lakikihti.
Kõige lihtsam viis sügavuse hindamiseks on küünetest. Tõmmake oma sõrmeküünega õrnalt risti üle kriimustuse. Kui küüs jääb kriimu taha kinni või tunnete selget süvendit, on kahjustus tõenäoliselt läbinud lakikihi ja võib ulatuda värvini või isegi krundini. Kui küüs libiseb üle ilma takistuseta, on tegemist pindmise “ämblikuvõrgu” või kerge hõõrdumisega, mida on kõige lihtsam eemaldada.
Värvkatte kihtide mõistmine
- Lakikiht (Clear Coat): See on läbipaistev kaitsekiht, mis annab autole läike. 80-90% kriimudest asuvad just siin. Need paistavad sageli valged või hallikad, sest valgus murdub kahjustatud lakis teisiti.
- Baasvärv (Base Coat): See kiht annab autole tegeliku värvuse. Kui kriim on jõudnud siia, on parandamine keerulisem ja nõuab sageli värviparanduspliiatsit.
- Kruntvärv (Primer): Tavaliselt hall või valkjas kiht, mis kaitseb metalli ja aitab värvil nakkuda. Kui näete seda kihti, on oht rooste tekkeks suur.
- Metall või plastik: Kõige sügavamad kahjustused paljastavad kere materjali. Sellised vigastused vajavad kohest tähelepanu, et vältida korrosiooni.
Ettevalmistus on pool võitu
Ükskõik, millist meetodit te kriimude eemaldamiseks kasutate, algab protsess alati põhjalikust puhastusest. Mustale pinnale poleerimispastat või vaha kandes hõõrute tegelikult tolmu ja liivaterad värvkatte sisse, tekitades sadu uusi mikrokriime.
Peske kahjustatud piirkond ja selle ümbrus spetsiaalse autošampooniga ja sooja veega. Vältige nõudepesuvahendit, kuna see võib eemaldada olemasoleva vaha ja kuivatada lakki. Pärast pesu kuivatage pind hoolikalt seemisnahast lapi või kvaliteetse mikrokiudlapiga. Kui soovite olla eriti põhjalik, võite kasutada ka puhastussavi (clay bar), et eemaldada värvipinnalt sinna kinni jäänud pigi ja muu mustus, mida tavapesu kätte ei saa.
Kodused nipid ja lihtsamad vahendid
Väga pindmiste kriimude puhul, mis küünetestis tunda ei anna, võib abi olla üllatavatest vahenditest. Üks levinumaid “häkke” on valgendav hambapasta. Kuna hambapasta sisaldab mikroskoopilisi abrasiivseid osakesi, toimib see sarnaselt peenele poleerimispastale.
Kandke hernetera suurune kogus hambapastat niiskele mikrokiudlapile ja hõõruge kriimustust ringjate liigutustega. Ärge suruge liiga tugevalt. Loputage pind ja kontrollige tulemust. See meetod töötab hästi just teistelt autodelt või esemetelt saadud värviülekannete (kui teise auto värv on teie auto peal) eemaldamiseks. Siiski on spetsiaalsed kriimueemaldusvahendid (scratch remover) alati tõhusamad ja ohutumad, kuna need on loodud spetsiaalselt auto laki jaoks.
Spetsiaalsed kriimueemalduskomplektid ja poleerimine
Kui hambapasta või lihtne pesu ei aita, on aeg pöörduda autokeemia poole. Autopoodides müüdavad kriimueemalduskomplektid sisaldavad tavaliselt poleerimispastat ja spetsiaalset aplikaatorit.
Tööprotsess on järgmine:
- Kandke väike kogus vahendit aplikaatorpadjale või mikrokiudlapile.
- Töödelge kriimustatud ala ringjate või edasi-tagasi liigutustega (sõltuvalt toote juhisest). Oluline on töödelda natuke suuremat ala kui kriim ise, et tulemus ühtlustuks.
- Ärge laske pastal täielikult ära kuivada. Pühkige jäägid puhta lapiga ära, kui vahend on muutunud häguseks.
- Korrake protsessi vajadusel 2-3 korda. Sügavamad kriimud lakis võivad vajada mitut töötlemiskorda.
Need vahendid ei “täida” kriimu, vaid lihvivad mikroskoopiliselt maha kriimu ümbritsevat lakikihti, muutes pinna taas siledaks ja ühtlaseks, mistõttu valgus ei murdu enam kriimul ja see muutub silmale nähtamatuks.
Sügavamad kahjustused: Värviparandus ja märglihvimine
Kui kriim on läbinud laki ja jõudnud värvi või krundini, siis poleerimisest enam ei piisa – materjal on puudu ja see tuleb asendada. Selleks vajate oma auto värvikoodile vastavat parandusvärvi (touch-up paint). Värvikoodi leiate tavaliselt auto uksepostilt, kapoti alt või hooldusraamatust.
Värviparanduse sammud:
Esmalt puhastage kriimu põhi piirituse või spetsiaalse rasvaeemaldajaga. Kui näha on roostet, kraapige see ettevaatlikult välja. Raputage värvipulka korralikult. Kandke värv kriimu sisse väga ettevaatlikult, kasutades peenikest pintslit või isegi hambaorki – komplektiga kaasas olev pintsel on sageli liiga suur. Eesmärk on täita kriim, mitte värvida selle ümbrust. Laske värvil kuivada (tavaliselt 24 tundi) ja kandke seejärel peale lakk, kui see on eraldi pudelis.
Märglihvimine (Wet Sanding) on meetod, mida kasutatakse pärast värviparandust või sügavamate lakikriimude puhul, et tasandada ebaühtlast pinda. See nõuab äärmist ettevaatlikkust:
- Kasutage väga peenikest veekindlat liivapaberit (karedus 2000 või 3000).
- Leotage paberit vees vähemalt 10-15 minutit.
- Pihustage lihvitavale kohale vett ja lihvige õrnalt lühikeste liigutustega. Hoidke pind pidevalt märg.
- Kontrollige tulemust iga paari tõmbe järel. Lihvitud koht muutub matiks – see on normaalne.
- Pärast lihvimist tuleb ala kindlasti poleerida tugevama abrasiivsusega pastaga (rubbing compound) ja seejärel viimistluspastaga, et taastada läige.
Viimane samm: Kaitsevahatamine
Pärast mistahes kriimueemaldust – olgu see lihtne poleerimine või keerulisem värviparandus – on auto värvkate antud kohast kaitsetu. Olete eemaldanud vaha ja osa kaitsekihist. Tulemuse säilitamiseks ja uute kahjustuste vältimiseks on hädavajalik töödeldud ala (ja soovitavalt terve auto) vahatada.
Kvaliteetne karnaubavaha või sünteetiline hermeetik (sealant) täidab allesjäänud mikrokriimud, annab sügava läike ja tekitab hüdrofoobse kihi, mis tõrjub vett ja mustust. See on justkui kaitsekilp, mis pikendab teie tehtud töö eluiga märgatavalt.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma võin autokriimude eemaldamisega oma autot veel rohkem kahjustada?
Jah, risk on olemas, eriti kui kasutate liiga karedat liivapaberit, surute liiga tugevalt või kasutate poleerimismasinat ilma eelneva kogemuseta. Masinaga poleerimisel on oht lakk “läbi põletada”. Käsitsi poleerides on risk madalam, kuid siiski tuleb jälgida puhtust, et mitte hõõruda liivateradega uusi kriime.
Kui kaua võtab aega ühe kriimu eemaldamine?
Pindmise kriimu eemaldamine poleerimispastaga võtab aega umbes 10-15 minutit. Sügavamad parandused, mis nõuavad värvimist, kuivamist, lihvimist ja poleerimist, võivad aega võtta mitu päeva (peamiselt kuivamisaja tõttu).
Kas WD-40 eemaldab autokriime?
Internetis levib müüt, et WD-40 kaotab kriimud. Tegelikkuses täidab õli ajutiselt kriimu, muutes selle vähem nähtavaks, kuid see ei paranda kahjustust. Pärast esimest pesu või vihma on kriim tagasi. Lisaks võib õli takistada vaha või värvi nakkumist, kui otsustate hiljem päris parandustöid teha.
Mis vahe on poleerimisel ja vahatamisel?
Poleerimine on abrasiivne protsess, mille käigus eemaldatakse imeõhuke kiht lakki, et siluda kriimustusi ja taastada pinna siledus. Vahatamine on kaitsev protsess, kus pinnale kantakse kiht, mis kaitseb värvi UV-kiirguse, mustuse ja vee eest. Enne vahatamist poleeritakse, mitte vastupidi.
Sõiduki väärtuse säilitamine ja pikaajaline hooldus
Auto visuaalne seisukord on üks peamisi faktoreid, mis määrab selle järelturu väärtuse. Regulaarne tähelepanu väikestele iluvigadele hoiab ära suuremad probleemid, nagu rooste levik, mis võib alguse saada süütuna näivast täkkest. Lisaks kriimude eemaldamisele on mõistlik investeerida ennetusse.
Kaaluge keraamilise kaitse paigaldamist, mis on tugevam kui tavavaha ja pakub kaitset mikrokriimude eest aastateks. Kriitilistele kohtadele, nagu esituled, kapoti serv ja stanged, võib paigaldada kivikaitsekile (PPF), mis on praktiliselt nähtamatu, kuid äärmiselt vastupidav füüsilistele vigastustele. Hoolitsedes oma auto värvkatte eest järjepidevalt – pestes seda regulaarselt õigete vahenditega ja parandades vead koheselt – tagate, et teie sõiduk püsib aastaid värske ja esinduslikuna, pakkudes sõidurõõmu teile ja olles atraktiivne tulevastele ostjatele.
