Autoaku vahetus tundub esmapilgul olevat üks lihtsamaid hooldustöid, mida autoomanik saab ise teha. Paljudel on meeles vanad ajad, kus tuli lahti keerata vaid kaks mutrit, tõsta vana aku välja ja uus asemele panna. Tänapäeva moodsate sõidukite puhul on see protsess aga muutunud tunduvalt keerukamaks ja tehnilisemaks. Kaasaegsed autod on sisuliselt ratastel arvutid ning elektrienergia katkemine või vale pinge võib põhjustada ahelreaktsiooni, mis lõppeb kalli remondiarvega esinduses. Isegi kui füüsiline vahetus õnnestub, võivad peidetud vead lühendada uue aku eluiga poole võrra või kahjustada auto elektroonikat. Selles artiklis vaatame süvitsi viit kõige levinumat viga, mida autoomanikud teadmatusest teevad, ja selgitame, kuidas neid vältida.
1. Vale tüüpi või spetsifikatsiooniga aku valimine
Kõige esimene ja sageli kõige kulukam viga tehakse juba enne kapoti avamist – poest ostetakse vale aku. Paljud autoomanikud vaatavad vaid aku füüsilisi mõõtmeid ja klemmi asetust, kuid tänapäeva autode puhul on see vaid jäämäe tipp. Vale tehnoloogia või võimsusega aku paigaldamine võib viia selleni, et auto ei käivitu külma ilmaga või lakkavad töötamast mugavusseadmed.
Start-Stop süsteemide erinõuded
Kui teie autol on Start-Stop süsteem (mootor sureb foori taga välja), on aku valik kriitilise tähtsusega. Sellised autod vajavad spetsiaalseid akusid, mis taluvad tihedat tühjenemist ja laadimist:
- AGM (Absorbent Glass Mat) akud: Need on mõeldud suure energiatarbega autodele ja regeneratiivse pidurdussüsteemiga sõidukitele. AGM aku asendamine tavalise happeakuga rikub uue aku loetud kuudega, kuna see ei talu koormust.
- EFB (Enhanced Flooded Battery) akud: Need on vahepealne variant tavalise ja AGM aku vahel, kasutatakse sageli lihtsamates Start-Stop süsteemides.
Rusikareegel on lihtne: kui tehas on paigaldanud AGM aku, tohib selle asendada ainult AGM akuga. EFB aku võib asendada EFB või AGM akuga, kuid mitte kunagi tavalise vedelikuakuga.
Käivitusvool ja mahtuvus
Teine oluline parameeter on külmkäivitusvool (CCA – Cold Cranking Amps) ja mahtuvus (Ah). Odavama aku valimine, millel on madalam käivitusvool kui tootja ette näeb, tähendab talvel kindlaid probleeme. Diiselmootorid vajavad bensiinimootoritest tunduvalt suuremat käivitusvoolu. Samuti on oluline jälgida, et aku füüsiline kõrgus ja kinnitusviis (B13, B14 jne) oleksid täpsed, vastasel juhul võivad aku klemmid puutuda vastu kapotti ja tekitada lühise.
2. Aku registreerimata jätmine auto ajus
See on viga, millest enamik koduseid mehaanikuid isegi teadlikud ei ole. Paljudel autodel, mis on toodetud pärast 2005. aastat (eriti Saksa premium-margid nagu BMW, Audi ja Mercedes-Benz, aga üha enam ka teised), on intelligentne akujuhtimissüsteem (BMS – Battery Management System).
Auto aju jälgib pidevalt aku vanust ja seisukorda. Vananedes aku sisetakistus suureneb ja auto generaator hakkab akut laadima kõrgema pingega, et kompenseerida vananemist. Kui te paigaldate uue aku, kuid ei “ütle” autole diagnostikaseadmega, et vahetus on toimunud, arvab auto aju, et seal on ikka veel vana kulunud aku.
Mis on tagajärjed?
- Generator jätkab uue aku laadimist liiga agressiivselt (“ülelaadimine”).
- See võib uue aku keema ajada või selle eluiga drastiliselt vähendada – näiteks kestab uus aku 5 aasta asemel vaid 1 aasta.
- Start-Stop süsteem ja muud mugavusseadmed (nt istmesoojendused) ei pruugi töötada, sest auto lülitab need energia säästmiseks välja, arvates, et aku on tühi.
Seega, uue aku paigaldamisel moodsale autole on hädavajalik teostada ka aku tutvustamine ehk registreerimine.
3. Voolukatkestus ja mälu kustumine vahetuse ajal
Vana kooli meetod – võta klemmid maha ja pane uus aku peale – tähendab auto elektrisüsteemi täielikku voolukatkestust. Vanematel autodel pidi pärast seda vaid kella õigeks panema ja raadio koodi sisestama. Tänapäeval võib voolukatkestus tekitada palju tõsisemaid probleeme.
Mida voolukatkestus võib põhjustada?
Kui auto jääb täiesti vooluta, võivad nullida mitmed olulised seadistused:
- Drosselklapi ja käigukasti adaptatsioonid: Auto aju “õpib” aja jooksul teie sõidustiili ja mootori kulumist. Nende andmete kadumisel võib mootor töötada ebaühtlaselt, käiguvahetus võib muutuda järsuks ja kütusekulu suureneda, kuni auto uuesti “õpib”.
- Elektrilised aknad ja katuseluugid: Sageli kaob akende automaatse sulgumise funktsioon ja neid tuleb uuesti kalibreerida.
- Turvasüsteemid: Harvematel juhtudel võib voolukatkestus aktiveerida immobilaiseri või tekitada veakoode turvapatjade süsteemis.
Selle vea vältimiseks kasutavad professionaalid “Memory Saver” seadet. See on väike toiteallikas, mis ühendatakse auto OBDII pistikusse vahetuse ajaks, hoides auto pinge all ka siis, kui põhiaku on eemaldatud. See tagab sujuva vahetuse ilma seadistusi kaotamata.
4. Klemmide eemaldamise ja ühendamise vale järjekord
See tundub elementaarne, kuid on jätkuvalt üks sagedasemaid põhjuseid, miks auto elektroonika läbi põleb või tekivad füüsilised vigastused. Ohutusreeglite eiramine võib tekitada lühise, mis on ohtlik nii autole kui ka inimesele.
Kuldreegel on järgmine:
- Vana aku eemaldamisel: Ühenda ALATI lahti esimesena MIINUS (-) klemm. Miks? Sest auto kere on ühendatud miinusega. Kui alustate plussist ja teie mutrivõti puudutab kogemata auto keret või mõnda metallosa, tekib otseühendus (lühis), mis võib võtme üles sulatada, aku plahvatama panna või auto aju läbi kärsatada. Kui miinus on lahti ühendatud, on vooluring katkenud ja plussi eemaldamine on ohutu.
- Uue aku paigaldamisel: Ühenda ALATI esimesena PLUSS (+) klemm. Alles siis, kui pluss on kindlalt kinni, ühenda miinus.
Vale järjekord või tööriistaga lühise tekitamine võib hetkega hävitada auto ECU (mootori juhtploki), mille asendamine maksab tuhandeid eurosid.
5. Klemmide ja kinnituste hooletu puhastamine
Uue aku paigaldamine oksüdeerunud või mustadele klemmidele on poolik töö. Aja jooksul tekib aku klemmidele ja juhtmetele oksiidikiht (valge või rohekas pulber), mis juhib elektrit väga halvasti. Isegi kui uus aku on võimas, ei jõua vajalik vool starterini, kui ühendus on kehv.
Kuidas teha õigesti?
Enne uue aku ühendamist tuleb auto juhtmeklemmid seestpoolt korralikult puhastada, kasutades selleks spetsiaalset traatharja või liivapaberit, kuni metall haljendab. Samuti tuleks klemme pärast kinnitamist kaitsta spetsiaalse klemmimäärde või -lakiga, mis takistab uue korrosiooni teket. Vaseliin on vana kooli lahendus, kuid spetsiaalsed aerosoolid on tänapäeval tõhusamad.
Samuti on kriitiline aku füüsiline kinnitus. Kui aku jääb pessa loksuma, kahjustab vibratsioon aku sisemisi plaate, lühendades selle eluiga märgatavalt. Halvemal juhul võib lahtine aku kurvis liikuma hakata, tekitada lühise vastu kere või lõhkuda jahutusventilaatori labad.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kui kaua peaks keskmine autoaku vastu pidama?
Kvaliteetne autoaku kestab tavaliselt 4–6 aastat. Eluiga sõltub suuresti kasutustingimustest: lühikesed linnasõidud, ekstreemsed temperatuurid (nii kuum kui külm) ja auto elektrisüsteemi seisukord mõjutavad seda enim.
Kas ma võin panna autole suurema mahtuvusega (Ah) aku?
Üldiselt võib paigaldada veidi suurema mahtuvusega aku, kui see füüsiliselt pesasse mahub. Siiski ei tohiks mahtuvuse erinevus olla drastiline (soovitatavalt mitte üle 10-20% suurem), kuna auto generaator ei pruugi suuta liiga suurt akut täis laadida, mis viib selle enneaegse kulumiseni.
Miks Start-Stop süsteem pärast aku vahetust ei tööta?
Start-Stop süsteem vajab toimimiseks mitme tingimuse täitmist, millest üks on aku laetuse tase (tavaliselt üle 75-80%). Uus aku võib vajada laadimist või, mis veelgi tõenäolisem, aku on autole “tutvustamata” (registreerimata). Süsteem võib vajada ka paari päeva sõitmist, et BMS andmed sünkroniseeriks.
Kas sõitmine laeb tühja aku täiesti täis?
Mitte alati. Kui aku on täiesti tühi, kulub selle täislaadimiseks sõites mitu tundi maanteesõitu. Lühikesed 10-15 minutilised sõidud linnas pigem tühjendavad akut veelgi (starter, tuled, soojendus). Tugevalt tühjenenud aku tuleks alati laadida täis statsionaarse akulaadijaga.
Kuidas tagada autoaku maksimaalne eluiga
Uue aku ostmine on investeering, mida ei soovi keegi teha tihemini kui vajalik. Et vältida ülaltoodud vigu ja tagada, et teie uus energiaallikas kestaks aastaid, on oluline pöörata tähelepanu ennetavale hooldusele. See ei tähenda ainult õiget paigaldust, vaid ka igapäevaseid harjumusi.
Esiteks vältige võimalusel ainult lühikeste otste sõitmist, eriti talvel. Kui kasutate autot harva, kaaluge nutika akulaadija (ülalpidamislaadija) soetamist, mis hoiab aku taset optimaalsena ka siis, kui auto seisab. See on eriti oluline moodsate autode puhul, mis tarbivad voolu ka seisvana (alarmid, võtmeta sisenemise ootel vastuvõtjad jne).
Teiseks, kontrollige regulaarselt generaatori laadimispinget. Isegi parim aku sureb kiiresti, kui generaator ei suuda seda laadida või, vastupidi, laeb seda liiga kõrge pingega. Lihtne multimeetri test (töötava mootoriga peaks pinge olema vahemikus 13.8V – 14.5V) annab teile meelerahu ja säästab teid ootamatustest tee ääres. Õige hoolduse ja teadliku paigaldusega teenib aku teid ustavalt, olenemata sellest, kui krõbedaks talvekülmad muutuvad.
